Obsah (11)

§ 173§ 165§ 162§ 174§ 138§ 143§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 31.12.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-12293 Tsiviil

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 165

lg 1 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Juhindudes

§ 162

lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega kostja menetluskulud jätta võrdsetes osades hagejate kanda. Hagejate menetluskulud jäävad nende endi kanda. 21.

§ 174

lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. 16.12.2020 esitas kostja menetluskulude nimekirja summas 1312,50 eurot (koos käibemaksuga). 15 Kostja lepinguline esindaja sooritas järgmised õigusabitoimingud: − 09.09.2020 hagiavaldusega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, hagiavaldusele vastuse koostamine= 2 h; − 28.09.2020 kohtunõudega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, kohtunõudele vastuse koostamine= 3 h; − 15.10.2020 kohtunõudega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, kohtunõudele vastuse koostamine= 1,5 h; − 26.11.2020 kohtunõudega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, kohtunõudele vastuse koostamine= 1 h; − 16.12.2020 menetlusdokumentidega tutvumine, konsultatsioon, kliendiga, lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine= 3h. Kokku 10,5 tundi. 16.12.2020 seisukohas märkisid hagejad, et nad ei nõustu tasuma kostja õigusabiteenuseid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tõlgikulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Võttes arvesse kostja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi maakohtus kokku 10,5 tunni (2 + 3 + 1,5 + 1 + 3) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati maakohtus tunnihinnaga 125 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus märgib, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks maakohtus 80 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kostja õigusabikulud on arvestatud koos käibemaksuga. Kohus leiab, et hagejatelt tuleb mõista kostja menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Kohtule esitatud taotluses ei ole kostja käibemaksu hüvitamiseks kooskõlas

§ 174

lg-s 10 sätestatuga kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel 16 menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada (vt ka Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kokku on kostja lepingulise esindaja menetluskulude suuruseks 840 eurot (10,5 h x 80 eurot/h). Hagejatel tuleb kostjale menetluskulud hüvitada võrdsetes osades, so kummagi hageja osa on 420 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 472,50 eurot (1312,50 – 840). Elatise nõudmise hagi on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2). Hageja õigusabikulude suuruseks on 1472,40 eurot (8,18 h x 150 eurot/h + käibemaks). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 492,60 eurot (1965 – 1472,40). 22.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja lepinguline esindaja esitas avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

23.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 17