Obsah (7)

§ 462§ 150§ 661§ 430§ 4511§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-14301 Tsiviilasi XXXi (XXX), XXXi (XXX) hagi XXXi (X

§ 462

lg 2 alusel kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel asendada poolte nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada poolte isikukoode. 3. Poolte menetluskulud jätta poole endi kanda. 4. Tagastada hagejatele

§ 150

lg 2 p 1 alusel seoses kompromissi sõlmimisega pool riigilõivust, s.o 150,00 eurot, XXX-i arvelduskontole nr XXX.

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-
3. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord 2 Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu menetluses on XXXi (XXX), XXXi (XXX) hagi XXXi (XXX) vastu ühisomandi lõpetamise nõudes.
5. 04.01.2021.a esitasid pooled kohtule mõlema poole allkirjastatud kompromisslepingu ning paluvad kohtul esitatud kompromisskokkulepe kohtumäärusega kinnitada. Pooled paluvad kinnitada kohtulik kompromiss ja lõpetada menetlus asjas nr 2-20-14301 ilma istungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 ja § 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest ja soovivad kompromissi kinnitamist kohtu poolt. Pooled välistavad

§ 661

lõike 4 mõttes kompromissi kinnitava ja tsiviilasjas nr 2-20-14301 menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 4511

lg 1 kohaselt, kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus.

1. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
2. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
3. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale kaebeõiguse esitamise õigusest.
4. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 8. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3 9. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude kandmises kokku leppinud selliselt, et poole kompromissis nimetamata kulud jäävad poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kompromissis kajastamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. 10. Hagejad on palunud hagiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamist. Seega tuleb hagejatele tagastada vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 1 pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150,00 eurot, XXX-i arvelduskontole nr XXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4