4-20-5257 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-20-5257 (2316,20,008449, 2316,21,000088) Kohtunik Märt Toming

§ 207

lg 1 ettenähtud väärtegu Vladimir Obuhhov; ik: 38205220261; elukoht: xxxx, töökoht: puudub. Triinu Riigor, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON 1. Vladimir Obuhhov süüdi tunnistada LS §

§ 207lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista temale Kar

S § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 2 alusel karistuseks arest 25 (kakskümmend viis) päeva.

1. Mõistetud arest 25 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 30.04.
2. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 21.01.
3. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 10.12.2020 koostatud väärteoprotokollist AB 1568463 (2316,20,008449) nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 10.12.2020 kell 08:53 peeti Tallinnas Heina tänaval Luste tänava ja Rukki tänava vahel suunaga Rukki tänava poole kinni sõiduk, mida juhtis Vladimir Obuhhov, kes juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. 05.01.2021 koostatud väärteoprotokollist AB 1602816 (2316,21,000088) nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 05.01.2021 kell 16.46 peeti Tallinnas Sõle xxxx juures suunaga Puhangu tänava poole kinni sõiduk, mida juhtis Vladimir Obuhhov, kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli (rikkus MKM 18.07.2011 määruse nt 77 § 6). Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldu ja LS § 73 lg 2 nõuet ning pani toime LS §

§ 207lg 1 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollides märgitud süüdistused on arusaadavad, tunnistab ennast süüdi. Esimene kord viis sõidukit remonti, et sõiduk korda teha ja ülevaatusele viia. Sõita oli lühike maa. Kuna peeti kinni, siis lükati teeninduse aeg edasi. Teine kord kui kinni peeti, siis sõitis just teenindusse. Teab, et ei tohi sõita, tegutses ennast kahjustavalt. Juhtimisõigust ei ole kunagi olnud. Kui vabanes, oli raha ja kinkis isale auto. Viimane trahv asendati üldkasuliku tööga, teeb töötunnid ära järgmine nädal. Mingi sissetulek on olemas, saab toetust, saaks osade kaupa maksta. Sõiduk seisab maja juures, remont on tegemata. Saab aru mis tagajärg saabub kui uuesti toime paneb, teab, et enne juhtimisõiguse saamist ei saa rooli istuda. Tooks tööd tehes ühiskonnale rohkem kasu, materiaalne olukord ei võimalda suurt rahatrahvi tasuda, arest ei too ka ühiskonnale kasu. Sooviks teha üldkasulikku tööd, kõrvale ei hoia, teeb praegu neid tunde. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on LS §

§ 207lg 1 ettenähtud väärteod toime pannud teadlikult ja tahtlikult.

Juhtimisõigust tal ei ole, sõiduk oli spetsialistide poolt kontrollimata, liikumine sellise sõidukiga oli keelatud. Varasemad trahvi on jäetud tasumata, asendatud arestiga, siis üldkasuliku tööga, kui uue väärteo toime pani, oli teadlik tagajärgedest. Seda teadmist mitte millekski ei pidanud. Uue teo eest on ette nähtud juba kriminaalvastutus, s.o uue teo eest on ette nähtud juba vangistus. Kergendavaid asjaolusid ilmnenud ei ole. Arvestades süü suurust, arvestades, et mootorsõiduki juhtimise puhul juhtimisõiguseta on tegemist enamohtliku süüteoga, seda enam kui pannakse toime sõidukiga, mida ei ole liiklusesse lubatud, tuleb süüd hinnata võimalikult suureks. Tuleb arvestada asjaoluga, et suhteliselt lühikese vahega on toime pannud veel teisegi juhtimise juhtimisõiguseta, siis palub arvestades õiguskorra kaitsmise huve karistada KarS § 63 lg 1 lähtudes LS § 201 lg järgi arestiga 30 päeva. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1), samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 (p 3). Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Vladimir Obuhhovil kehtivaid juhilubasid ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Vladimir Obuhhov 07.01.2016 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seejuures on teda seetõttu karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 25.07.2017 otsusega nr 2303,16,000210/11 LS §

§ 223lg 1 ettenähtud väärtegude eest rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides 10.12.2020 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki 2 juhtimiselt vastavalt LS §-le

1. Eelviidatud 07.01.2016 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib aluse äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud alus ei ole senini ära langenud, on see otsus senini kehtiv. Sellele järgnevalt peatati menetlusaluse isiku juhitud sõiduk 05.01.2021 ja taas kõrvaldati menetlusalune isik sama sõiduki juhtimiselt olukorras, kus eelnevalt oli teda sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud nii 07.01.2016 kui ka 10.12.2020 põhjusel, et tal puudub juhtimisõigus ning need mõlemad sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused olid kehtivad. Seega oli ta ka 05.01.2021 LS § 90 lg 1 p 1, 3 märgitud isikuks. Menetlusalune isik oli eelnevast karistusest samalaadse käitumise eest üheselt teadlik, samuti oli ta teadlik sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt korduvalt kõrvaldatud ja teda on ka samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud ning selline käitumine on endiselt karistatav. Lisaks sellele oli ta viimast väärtegu toime pannes teadlik ka sellest, et eelmist väärtegu alles menetletakse ja sellele süüteole järgneb tahes-tahtmata uus karistus. Sellele vaatamata, sõltumata sellisest teadmisest ja korduvast negatiivsest kogemusest asus ta taas mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 207 lg 1 Vastavalt LS § 73 lg 2 sätetele peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Maanteeameti andmetel puudub sõidukil xxxx reg. nr xxxx kehtiv tehnoülevaatus ning viimane tehnoülevaatus kehtis kuni 30.11.
2. Seega saab Maanteeameti andmetest teha järelduse, et sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud, mistõttu sellise sõidukiga liigelda on keelatud. Samuti ei olnud tegemist üksnes saarel kasutatav mootorsõidukiga, kuna sõidukijuht peeti kinni xxxx linnas. Seega juhtides sõidukit, pidi menetlusalune isik veenduma selles, et sõiduk on tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli LS § 73 nõuete kohaselt. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus, kuivõrd soovis sõita oma sõnade kohaselt remonti, et seejärel saaks minna tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Seega pani menetlusalune isik väärteo toime eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 2 sätestatud nõuet, millega pani toime LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 207 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale 05.01.2021 inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda 3 seisukohale, et kõik sellel kuupäeval toime pandud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Kuivõrd menetlusalune isik on kahel korral toime pannud LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo ja teda ei ole kummagi eest karistatud, siis tuleb nende väärtegude kogumi eest mõista üks karistus LS § 201 lg 2 sanktsiooni alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda LS § 201 lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on üks kehtiv väärteokaristus, mis on määratud sõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning samuti mootorsõiduki juhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamise eest. Lisaks sellele on menetlusalusel isikul ka teisi kehtivaid karistusi teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest ning karistused on kehtivad seetõttu, et määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Menetlusaluse isiku poolt kohtuvälisele menetlejale avaldatud isikuandmetest nähtuvalt menetlusalusel isikul püsiv töine sissetulek puudub, millist asjaolu kinnitas menetlusalune isik ka kohtuistungil, väites, et ta ametlikult ei tööta, kuid ta saab toetust. Lisaks sellele nähtub menetlusaluse isiku karistusandmetest, et menetlusalusele isikule määratud viimane rahatrahv on asendatud arestiga, mis omakorda on asendatud üldkasuliku tööga. Sellised andmed annavad aluse asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puudub püsiv sissetulek, s.t rahatrahv kui karistusliik ei ole täidetav ning varasem rahatrahvi kohaldamine ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud ning menetlusalune isik jätab rahatrahvi tasumata ja jätkab liikluse ohustamist, juhtides mootorsõidukit vaatamata sellele, et tal ei ole juhtimisõigust. Seejuures asendati eelmine määratud rahatrahv arestiga ja arest omakorda üldkasuliku tööga kaks kuud enne uue väärteo toimepanemist, s.t menetlusalune isik oli üheselt teadlik tagajärgedest, mis saabuvad uue samalaadse teo toimepanemisel. Ka teadmine, et tasumata rahatrahv võidakse asendada arestiga ja uue teo eest enam rahatrahvi ilmselgelt ei kohaldata, menetlusaluse isiku mõttelaadi ei muutnud. Pigem vastupidi, menetlusalune isik pani pärast uue väärteo toimepanemist toime järgmise samalaadse väärteo vaid kuu aja möödudes. Seega on rahatrahv kui tulemuseta jäänud karistusliik ennast ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, millega saaks karistuse mõistmisel arvestada, väärteomenetluses tuvastatud ei ole. Menetlusaluse isiku karistusandmed viitavad sellele, et tegemist on järjekindlalt erinevaid süütegusid toime paneva isikuga ning lühikese aja möödudes vangistuse kandmiselt vabanemisest pani menetlusalune isik toime uued süüteod. Kuivõrd isikut on ka varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ja karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata, on menetlusalune isik üheselt teadlik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest. Menetlusalust isikut ei ole sundinud samalaadsete süütegude toimepanemisest hoiduma ei väärteokorras määratud rahatrahv, selle asendamine üldkasuliku tööga ega ka kantud vangistus varavastaste süütegude toimepanemise eest. 4 Arvestades seda, et menetlusalune isik pani 05.01.2021 toime ühe teoga kaks väärtegu ning väärteomenetluse tõendamisesemeks on kokku kolm väärtegu, tuleb menetlusaluse isiku süüd lugeda keskmisest suuremaks. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasem karistus ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale LS §

§ 207

lg 1 järgi inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid ja ühisesse menetlusse liidetud väärteoasjadest ilmnevaid korduvate väärtegude toimepanemise asjaolusid, asub kohus seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii üheaegselt toimepandud erinevad väärteod kui ka samalaadsete väärtegude korduvus lühikese ajavahemiku jooksul, samuti eelmise karistusega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ületavas määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja jätkuvalt süüdistatavat säästva ning samas tulemuseta jäänud karistuste kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Kohtulikul arutamisel taotles menetlusalune isik mõistetava aresti asendamist üldkasuliku tööga, leides, et tööst on ühiskonnale rohkem kasu kui ärakantud arestist. Kohus leiab, et juhul, kui menetlusalune isik oleks piirdunud ühe väärteo toimepanemisega, saanuks kohus kaaluda mõistetava aresti asendamist. Kuivõrd aga menetlusalune isik, olles teadlik, et temale asenduskaristusena mõistetud arest asendati üldkasuliku tööga ja sellise teadmisega jätkas samalaadset õigusvastast käitumist, ei pea kohus mõistetava aresti üldkasuliku tööga asendamist enam võimalikuks, kuivõrd teadmine asenduskaristusena üldkasuliku töö tegemise kohustusest menetlusalust isikut õiguskuulekusele ei sundinud. Puutuvalt üldkasuliku töö kasulikkusesse ühiskonnale võrreldes arestiga, leiab kohus, et ühiskonnale on oluliselt kasulikum see kui menetlusalune isik ei pane toime uusi süütegusid ega ohusta liiklust ning selle ohu saab üheselt kõrvaldada kui menetlusalune isik kannab aresti ega saa liikluses juhina osaleda. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5