) § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus leiab, et Swedbank AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele. Pooled ei vaidle, et hagejale on loovutatud Swedbank AS-i ja kostja vahel sõlmitud väikelaenulepingust 18-039965-VL ja krediitkaardilepingust 19-066385-KX tulenevad nõuded kostja vastu (t.l. 29).
lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, 4 sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna pooled ei vaidle, et väikelaenuleping ja krediidileping lõppesid 07.07.2019, siis on tõendatud, et sellest kuupäevast on muutunud sissenõutavaks kogu lepingujärgsed kohustused. Pooled ei vaidle, et 07.07.2019 seisuga võlgnes kostja Swedbank AS-le väikelaenulepingust tagastamata põhivõlgnevuse 3 477,54 eurot ja krediitlaenulepingust tagastamata põhivõlgnevuse 3 799,68 eurot (t.l. 15, 24-26). Tulenevalt
lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg 3 sätestab, et kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Pooled ei vaidle, et 07.07.2019 seisuga võlgnes kostja hagejale väikelaenulepingust tulenevaid intresse summas 229,16 ((62,93+60+61,38+44,85(58,50/30=1,95x23p)) eurot ja krediitkaardilepingust 198,69 (55,49+53,7+55,49+34,01) eurot.
lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidlust ei ole, et vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele viivise määr on võrdses määras lepingujärgse intressimääraga ning väikelaenulepingus oli kokkulepitud viivise suuruseks 21 % aastas. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele leidnud, et laenulepingutega kaasnevad lisakulud on ülemäära suured.
lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud.
lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
lg 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. 5
lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtu arvates, ei ole kostja toonud välja selliseid asjaolusid, mis lubaksid arvata, et poolte vahel kokku lepitud viivise määrad kahjustaksid kostjat ebamõistlikult. Tarbijakrediidilepingus viivise kokkulepet reguleerib
, mille lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
Kuna poolte vahel kokku lepitud viivise määr ei ületa
lg-s 1 kolmandas lauses reguleeritud viivise määra, siis ei ole kostja väide põhistatud, et kokkulepitud viivisemäär võiks olla ülemäära suur ja tühine. Pooled ei vaidle, et kostja on olnud viivituses väikelaenulepingust tuleneva võlgnevuse 3 477,54 euro tasumisega alates 08.07.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.07.2020 383 päeva, mistõttu on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale viiviseid 766,29 eurot. Pooled ei vaidle, et kostja on olnud viivituses krediitkardilepingust tuleneva võlgnevuse 3 799,68 euro tasumisega alates 08.07.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.07.2020 383 päeva, mistõttu on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale viiviseid 318,97 eurot. Tuvastatud on, et vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on hagejal õigus nõuda ja kostjal on kohustus tingimuste p.5.3 kohaselt hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud (t.l. 12-13).
² lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1 000 eurot. Kuna hagis toodud nõue kostja vastu on üle 1 000 euro ja hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜd sisse nõudma kostjalt võlgnevust ning tõendatud on, et PlusPlus Baltic OÜ on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile Paekaare 40-158 13613 Tallinn, siis on põhistatud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot (t.l. 29-32). Kuna vaidlust ei ole, et kostja ei ole hagejale oma eeltoodud kohustuste katteks midagi tasunud, siis lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks väikelaenulepingust tulenev põhinõue 3 477,54 eurot, intressid 229,16 eurot, viivised 766,29 eurot ja sissenõudekulud 35,00 eurot ja krediitkaardi lepingust tulenev põhinõue 3 799,68 eurot, intressid 198,69 eurot ja viivised 318,97 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks ka viivis väikelaenulepingust tulenevalt põhinõudelt (3 477,54 eurolt) alates 25.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni 0,057534 % päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses ja viivis krediitkaardilepingust tulenevalt põhinõudelt (3 799,68 eurolt) võlaõigusseaduses § 113 lõike 1 6 teises lauses ettenähtud ulatuses päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, nagu seda on taotlenud hageja. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel, millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.