3-21-821/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-821 Määruse kuupäev

1. aprill 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Kenerth-Ranner Reva kaebus Tartu Vangla meditsiinitöötaja tegevuse peale RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Halduskohtusse saabus
3. aprillil 2021 Tartu Vangla kinnipeetava Kenerth-Ranner Reva kaebus. Kaebaja ei ole rahul sellega, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja ja perearst P. Kool on esitanud kaebajale tervishoiuteenuse osutamise kohta valeandmeid. Nimelt on P. Kool teinud elektroonilisesse andmebaasi sissekande, justkui oleks kaebaja käinud tema vastuvõtul, kuigi tegelikult kaebaja vastuvõtul ei käinud. Kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja palus end vabastada kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest.
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
5. Riigikohus on korduvalt selgitanud järgmist. Tervishoiuteenuse osutamisel vanglas tekib vangla ja kinnipeetava vahel õigussuhe, millele kohalduvad tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel meedikuna, mitte aga avaliku võimu ülesannete täitjana. Kui pooltevaheline õigussuhe põhineb tervishoiuteenuse osutamisel, on vaidluse lahendamine maakohtu pädevuses. (Vt nt Riigikohtu erikogu
6. juuni
7. a määrus asjas nr 2-20-896, punkt 10.1.) Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega seonduvate kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
8. detsembri
9. a otsus asjas nr 3-3-1-69-10, punkt 9).
10. Praegune vaidlus on tõusetunud sellest, et kaebajale oli planeeritud perearsti vastuvõtt
11. veebruaril 2021 ja selle kohta oli arst teinud elektroonilisesse registrisse ka vastava kande, kuid arsti vastuvõtt jäi ära. Vastuvõtu ärajäämisest hoolimata kajastab elektrooniline register ikka, nagu vastuvõtt oleks toimunud. Kaebaja heidab arstile ette, et arst ei ole registrisse märkinud vastuvõtu ärajäämist. Sisuliselt vaidlustab kaebaja Tartu Vangla meditsiinitöötaja tegevust, mis puudutab varem planeeritud tervishoiuteenuse osutamata jätmise dokumenteerimist. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted on toodud võlaõigusseaduse (VÕS)
12. peatükis. VÕS § 769 räägib tervishoiuteenuse osutajale kohalduvast dokumenteerimiskohustusest. Vaidlus puudutab seda, kas kõnealune dokumenteerimiskohustus hõlmab ka kohustust märkida elektroonilisesse registrisse teave planeeritud tervishoiuteenuse osutamata jätmise kohta. Tegu on vaidlusega, mis seondub tervishoiuteenuse osutamata jätmisega. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole sellise vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses, vaid maakohtu pädevuses. Seega tuleb kaebajal oma murega pöörduda maakohtusse. Seda, et praeguse vaidlusega seoses on kohane pöörduda maakohtusse, on kaebajale selgitanud ka Tartu Vangla
13. aprilli
14. a otsuse nr 1-13/28-2 edasikaebamise korras.
15. Kuna praeguse vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel tagastada.
16. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas. (allkirjastatud digitaalselt)