Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.01.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt õpib hageja xxxx ja õpingute eeldatav lõppkuupäev on xxxx. Õpingute tõttu ei saa hageja töötada ja vajab toetust. Hageja ainsaks sissetulekuks on stipendium 60 eurot. Hageja kulud moodustavad kokku igakuiselt 795 eurot: eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 300 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot ja vältimatud püsikulutused 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista alates 01.01.2021 elatise 200 eurot kuus. Kostja vastus Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtu põhjendused 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 3. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus selgitab, et ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). Kohus selgitas hagejale 15.01.2021 kohtumääruses, et kuivõrd hageja on täisealine, tuleb hagejal esitada tõendeid ja põhjendusi hageja igapäevastest vajadustest ja kuludest lähtudes hageja tavalisest elulaadist. Hagejal tuli esitada tõendid, mis kinnitaksid tema igakuiseid väljaminekuid. Samuti selgitas kohus hagejale, et kui hageja soovib nõuda tagasiulatuvalt elatist, siis tuleb esitada selgitused ja tõendid, mida hageja on varem teinud elatise nõudmiseks, st kas, kui tihti ja mismoodi on hageja pöördunud kostja poole elatise saamiseks. Hageja selgitusi ja tõendeid kohtule ei esitanud. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu jätta hageja tagasiulatuva ja edasiulatuva elatise nõue täielikult rahuldamata. 2 Menetluskulud 4.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
Kohus jätab menetlukulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.