← Eesti

2-20-5771/22

Obsah (14)§ 158§ 162§ 22§ 168§ 165§ 65§ 66§ 23§ 171§ 170§ 172§ 173§ 84§ 175

2-20-5771 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-5771 Tsiviilasi S

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 5. Kohtule halduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus S P’i (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 6.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Kalev Mägi tuleb vabastada S P’i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

  1. Vastavalt 01.02.2021 jõustunud pankrotiseaduse § 193 lg 5 näeb ette, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne
  2. aasta
  3. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks.

§ 23lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril 3

(5)2-20-5771 õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
  1. Pankrotihaldur on palunud oma tasu suuruseks määrata 360 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihalduril on kulunud oma ülesannete täitmiseks kokku 4,5 tundi arvestusega 80 eurot tunnis. Kohus leiab, et halduri taotletav tasu on mõistlik ja põhjendatud. Kohus määrab seega pankrotihaldur Kalev Mägi tasuks 360 eurot, millele lisandub käibemaks 72 eurot, kokku 432 eurot. Tasu määrata OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid (registrikood 10145857), mille kaudu haldur tegutseb, kasuks.
  2. Kuivõrd kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu ja kulude hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Pankrotihaldur on esitanud taotluse menetlusabi korras tema tasu osaliseks hüvitamiseks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus rahuldab pankrotihalduri menetlusabi taotluse ning määrab, et riigi vahenditest tuleb menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasust 360 eurot, millele lisandub käibemaks 72 eurot, kokku 432 eurot, mis kuulub väljamaksmisele OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid (registrikood 10145857) kontole nr EE752200001120168326 Swedbankis. 10.

§ 171

lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. T T (pankrotis) on koos pankrotiavaldusega kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. 11. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Haldur ega võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada S P’i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. 12.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja 4

(5)2-20-5771 kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekuid usaldusisiku määramiseks. Pankrotihaldur on teinud ettepaneku määrata võlgnik enda usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus peab põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 13. Kohus selgitab võlgnikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja 132).

§ 172

lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. 14.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse tegemise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. Kohus lisab usaldusisiku aruande vormi käesolevale määrusele. 15.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 2. lõike kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.