2-18-17344/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2019.a Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17344 Tsiviilasi Sarbuss Logistics OÜ hagi Aktsiaselts SEB Liising vastu tuvastamaks liisinguvõtjat ja liisinglepingute kehtivust Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Sarbuss Logistics OÜ (registrikood 14575974) esindajad Hageja lepinguline esindaja:

Allan Viirma (e-post allan@vslaw.ee) Kostja: AS SEB Liising (registrikood 10281767) Kostja lepinguline esindaja Janek Alvela (e-post janek.alvela@seb.ee) Viimase kohtuistungi aeg Kirjalik menetlus või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Jätta hagi rahuldamata.

2.Tühistada alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 16.11.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, mille kohaselt keelati kohtumenetluse ajaks Aktsiaseltsil SEB Liising võtta Sarbuss Logistics OÜ-lt Mercedes Benz Sprinter 519 BlueTec Van3L sõidukite valdus (s.o VIN kood WDB9066571P316595, registreerimismärk 825 BSR;

VIN kood WDB9066571P316591, registreerimismärk 822 BSR;

VIN kood WDB9066571P316592, registreerimismärk 823 BSR;

VIN kood WDB9066571P316593, registreerimismärk 824 BSR;

VIN kood WDB9066571P316594, registreerimismärk 826 BSR), v.a juhul, kui selline õigus tuleneb nimetatud sõidukite liisingulepingust ja Sarbuss Logistics OÜ võlgneb AS-le SEB Liising sõiduki eest rohkem kui kahe kuu graafikujärgse liisingumakse.

3.Menetluskulud jätta hageja kanda ja jätta menetluskulude suurus kindlaksmääramata menetluskulude puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.11.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Sarbuss ja AS SEB Liising (kostja) 23.11.2016 liisinglepingud nr L16109521, L16109523, L16109525, L16109527 ja L16109531, millega AS Sarbuss liisis kostjalt viis uut Mercedes Benz Sprinter 519 BlueTec Van3L bussi. AS Sarbuss kasutas busse liinivedudeks. 26.10.2018 sõlmisid AS Sarbuss ja Sarbuss Logistics OÜ (hageja) ettevõtte üleandmise lepingu, mille kohaselt AS Sarbuss reisijate liiniveo ettevõte, sh kõnealused liisinglepingud, läksid üle hagejale.

30.10.2018 esitas kostja AS-ile Sarbuss teatise kõigi liisinglepingute ülesütlemise kohta, kuivõrd AS Sarbuss oli kostjaga kokku sõlmitud 20 liisinglepingu alusel kokku kostjale võlgu 22 497,47 eurot, millele lisandus viivis. Kostja teatas, et kui võlg ei ole tasutud hiljemalt 13.11.2018, loeb kostja kõik AS-iga Sarbuss sõlmitud liisinglepingud alates 14.11.2018 ülesöelduks ning bussid tuleb tagastada. Lisaks esitas kostja leppetrahvinõudeid kokku summas 3 200 eurot.

Sarbuss Logistics OÜ (hageja) teavitas 30.10.2018 kostjat liisinglepingute nr L16109521, L16109523, L16109525, L16109527 ja L16109531 üleandmisest AS-ilt Sarbuss hagejale ning 2 tasus 13.11.2018 kostjale kõigi hagejale üle antud viie liisingulepingu võlgnevused, sh leppetrahvid, täies mahus. Kostja esitas 14.11.2018 nõude busside tagastamiseks.

Hageja on seisukohal, et kostja põhjendamatult eirab ettevõtte üleminekuga kaasnevaid õiguslikke tagajärgi ja keeldub põhjendamatult tunnistamast, et liisingulepingute L16109521, L16109523, L16109525, L16109527 ja L16109531 liisinguvõtja on alates 26.10.2018 hageja, mitte AS Sarbuss. AS Sarbuss on vastutav üle läinud lepinguliste kohustuste täitmise eest üksnes solidaarvõlgnikuna, mitte lepingu poolena. Hageja on täitnud kostja poolt tingimuslikus ülesütlemisavalduses esitatud tingimused selleks, et ülesütlemisavaldus eelmainitud lepingute osas ei jõustuks. Kostja ja AS Sarbuss vahel sõlmitud muude lepingute, mis ettevõtte üleminekuga hagejale üle ei läinud, täitmise eest hageja ei vastuta ning nende täitmisega seonduv ei puutu käesoleva kohtuvaidluse esemesse.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja tuvastada, et hageja on 23.11.2016 kostjaga sõlmitud liisingulepingute nr L16109521, L16109523, L16109525, L16109527 ja L16109531 pooleks liisinguvõtjana ning et eelnimetatud liisingulepingud on 15.11.2018 seisuga (st kohtule hagi esitamise seisuga) jätkuvalt kehtivad.

Kostja vastus Kostja hagi õigeks ei võtnud ega tunnistanud tema vastu suunatud tuvastusnõuet.

30.10.2018 esitas kostja AS-ile Sarbuss teatise liisinglepingute ülesütlemise kohta alates 14.11.2018, milles nõudis kõikide AS-iga Sarbuss sõlmitud liisinglepingutest (20 tk) tuleneva koguvõlgnevuse tasumist hiljemalt 13.11.2018. Liisinglepingute ülesütlemisel tugines kostja liisinglepingute punkti 30.1 alapunktidele 1 ja 16, mille kohaselt liisinguandjal on õigus nõuda liisinguvõtjalt leppetrahvi 5 leppetrahvi ühiku suuruses summas ja/või leping üles öelda, kui liisinguvõtja ei maksa ükskõik millist liisingumakset täielikult või osaliselt kahel järjestikusel maksepäeval, või liisinguvõtja ei maksa mistahes muud lepinguga ettenähtud summat ühe kuu jooksul alates vastava summa tasumise tähtpäevast või liisinguvõtja rikub liisinguandja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud muud lepingut. Seega pidi liisinguvõtja tasuma ülesütlemise vältimiseks kõikidest liisinglepingutest tulenevad võlgnevused.

Kuna liisinguvõtja AS Sarbuss kõikidest liisinglepingutest tulenevat võlgnevust ei tasunud (tasuti vaid hageja poolt hagiavalduses märgitud viiest liisinglepingust tulenevad võlgnevused ja leppetrahv), ütles kostja kõik AS-iga Sarbuss sõlmitud liisinglepingud üles alates 14.11.2018.

VÕS §-ist 183 lg 1 tulenevalt on nii üleandja kui ka omandaja kohustatud isikuks võlausaldaja ees, seega on nii AS Sarbuss kui ka hageja kohustatud kõiki liisinglepingust tulenevaid kohustusi täitma ning vastutavad kohustuste mittetäitmise eest solidaarselt. Eeltoodu alusel on põhjendamatu hageja nõue liisinglepingute nr L16109521, L16109523, L16109525, L16109527 ja L16109531 kehtivuse tuvastamiseks.

Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

3 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3.Hagi esemeks on tuvastushagi. Hageja on esitanud nõude tuvastamaks, et liisinglepingud nr L16109521, L16109523, L16109525, L16109527 ja L16109531 on kehtivad ning liisinguvõtjaks on alates 26.10.2018 hageja, tuginedes asjaoludele, et 26.10.2018 sõlmiti AS Sarbuss ja hageja vahel ettevõtte üleandmise leping, millega anti eelnimetatud liisinglepingud üle hagejale ning et hageja on enne ülesütlemise tähtpäeva tasunud ettevõtte ülevõtmise käigus talle üle antud liisinglepingutest tuleneva võlgnevuse ja leppetrahvid, mistõttu on kõnealused liisinglepingud kehtivad.

TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on tuvastushuvina selgitanud, et hagejale on oluline saada õigusselgus, milline äriühing on liisinglepingute L16109521, L16109523, L16109525, L16109527 ja L16109531 liisinguvõtjaks. Üksnes sel juhul on võimalik saavutada õigusrahu, tagada stabiilne ja korrapärane reisijatevedu ning hageja tavapärane häireteta majandustegevus. Hageja leiab, et tema õiguste kaitseks ei ole muud tõhusamat viisi kui kohtuotsus selle kohta, et hageja on liisinglepingute L16109521, L16109523, L16109525, L16109527 ja L16109531 pool liisinguvõtjana.

Hageja on seisukohal, et solidaarvastutus ei tähenda, et hageja vastutab AS-il Sarbuss kostja ees olevate teiste kohustuste täitmise eest.

Kostja on menetluses esitanud vastuväite, et AS Sarbuss on jätkuvalt liisinglepingute L16109521, L16109523, L16109525, L16109527 ja L16109531 liisingvõtjaks, kes vastutab hagejale üle antud ettevõttega seotud kohustuste eest solidaarselt hagejaga.

4.Käesolevas asjas on kohtu poolt tuvastatud ning pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1)AS Sarbuss ja kostja on sõlminud 23.10.2016 liisinglepingud, millega AS Sarbuss liisis kostjalt viis uut Mercedes Benz Sprinter 519 BlueTec Van3L bussi:

-liisinguleping nr L16109521; liisinguobjekti VIN kood WDB9066571P316595; reg. nr 825BSR; ehitusaasta 2016 (tl 6-14);

-liisinguleping nr L16109523; liisingobjekti VIN kood WDB9066571P316591; reg. nr 822BSR; ehitusaasta 2016 (tl 15-23);

-liisinguleping nr L16109525; liisinguobjekti VIN kood WDB9066571P316592; reg.nr 823BSR; ehitusaasta 2016 (tl 24-32);

-liisinguleping nr L16109527; liisinguobjekti VIN kood WDB9066571P316593; reg. nr 824BSR; ehitusaasta 2016 (tl 33-41);

4 - liisinguleping nr L16109531; liisinguobjekti VIN kood WDB9066571P316594; reg. nr 826BSR; ehitusaasta 2016 (tl 42-50).

2)26.10.2018 on hageja ja AS Sarbuss sõlminud ettevõtte üleandmise lepingu, milles on kokku lepitud, et AS Sarbuss reisijate liiniveo ettevõte antakse üle hagejale (üleandmise leping, tl 51-56);

3)üleandmise lepinguga anti hagejale üle ka kostjaga sõlmitud liisinglepingud nr L16109521, L16109523, L16109525, L16109527 ja L16109531 (tl 53);

4)üleandmise lepingu punkti 3.1 kohaselt leppisid AS Sarbuss ja hageja kokku, et üleandmise lepingu lisades loetletud asjade omandiõigus, õigused ja kohustused lähevad AS-ilt Sarbuss hagejale üle, kui mõlemad pooled on üleandmise lepingule alla kirjutanud. AS Sarbuss ja hageja on ettevõtte ülemineku lepingu allkirjastanud 26.10.2018 (tl 51; 56);

5)30.10.2018 esitas kostja AS-ile Sarbuss teatise kõigi AS-iga Sarbuss sõlmitud liisinglepingute ülesütlemise ja vara tagastamise nõude kohta alates 14.11.2018, kui kokku 20 kostja ja AS Sarbuss vahel sõlmitud lepingust tulenev koguvõlgnevus 22 497,47 eurot koos viivistega ei ole tasutud hiljemalt 13.11.2018 (tl 57-58). Lisaks võlanõudele esitas kostja 30.10.2018 AS-ile Sarbuss leppetrahvi nõuded liisinglepingute rikkumise alusel 640 euro suuruses summas iga liisinglepingu kohta so kokku 3 200 eurot maksetähtajaga 06.11.2018 (tl 62-66);

6)30.10.2018 teavitas Aivar Aru, kes on nii AS Sarbuss kui hageja juhatuse liige, liisinglepingute nr L16109521; L16109523; L16109525; L16109527 ja L16109531 üleandmisest hagejale (tl 59-61);

7)AS Sarbuss võlgnes kostjale seisuga 12.11.2018 iga hagejale üle antud liisingulepingu järgi 1 863,33 eurot ehk kokku 9 316,65 eurot (tl 57 p positsioonid 30 kuni 39);

8)hageja tasus 13.11.2018 kostjale kõigi talle üle antud viie liisinglepingu nr L16109521, L16109523, L16109525, L16109527 ja L16109531 võlgnevused täies mahus, so kokku summas 12 516,65 eurot (tl 67-67p) ning tasus lisaks iga eelnimetatud liisinglepingu järgse leppetrahvi 640 eurot, kokku 3200 eurot (tl 67-67p);

9)14.11.2018 esitas kostja nõude kõigi AS-iga Sarbuss sõlmitud üles öeldud liisinglepingute (20tk) esemeks olevate busside tagastamiseks kostjale (tl 68).

5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 reguleerib ettevõtte üleminekut. VÕS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. VÕS § 180 lg 2 kohaselt ettevõttesse kuuluvad ka ettevõtte majandamisega seotud lepingud. VÕS § 182 lg 1 kohaselt ettevõttesse kuuluvad lepingud antakse üle lepingute ülevõtmise sätete järgi. VÕS § 182 lg 2 kohaselt lähevad omandajale üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tugines kostja lepingu ülesütlemisel liisinglepingute L16109521, L16109523, L16109525, L16109527 ja L16109531 punkti 30.1 alapunktidele 1 ja 16, mille kohaselt liisinguandjal on õigus nõuda liisinguvõtjalt leppetrahvi 5 leppetrahvi ühiku suuruses summas ja/või leping üles öelda, kui liisinguvõtja ei maksa ükskõik millist liisingumakset täielikult või osaliselt kahel järjestikusel maksepäeval või liisinguvõtja ei maksa mistahes muud lepinguga ettenähtud summat ühe kuu jooksul alates vastava summa tasumise tähtpäevast või liisinguvõtja rikub liisinguandja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud muud lepingut (tl 8p; 17p; 26p; 35p; 44p). Seega, hagejale üle antud liisinglepingute ülesütlemisel tugines kostja muuhulgas ka kõikides üle antud 5 liisinglepingutes oleva punkti 30.1 alapunktile 16, mille kohaselt kostjal kui liisinguandjal oli õigus nõuda leppetrahvi ja leping üles öelda, kui liisinguvõtja rikub liisinguandja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud muud lepingut (tl 8p; 17p; 26p; 35p; 44p). VÕS § 182 lg 2 kohaselt läksid hagejale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused. Seega läks kohtu hinnangul hagejale üle ka AS-i Sarbuss kohustus täita kõiki kostjaga sõlmitud lepinguid (punkti 30.1 alapunkt 16).

Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pooled ei vaidle, et ettevõtte majandustegevusega seotud lepingud on hagejale 26.10.2018 üle antud, on alates 26.10.2018 hagejale üle läinud ka VÕS § 182 lg 2 järgi kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, sh lepingutest tulenevad kohustused, muuhulgas ka kohustus täita ülesütlemise vältimiseks kõiki kostja ja AS Sarbuss vahel sõlmitud lepinguid. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja kõikidest AS-iga Sarbuss sõlmitud liisinglepingutest tulenevat võlgnevust ei tasunud (tasuti vaid hageja poolt hagiavalduses märgitud viiest liisinglepingust tulenevad võlgnevused ja leppetrahv).

6.VÕS § 183 reguleerib ettevõtte üleandja vastutust. VÕS § 183 lg 1 kohaselt enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. VÕS § 185 kohaselt eeltoodut kohaldatakse ka lepingutele, millega antakse üle organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis). Riigikohtu otsuse nr 2-18-2908 p 11.3. kohaselt väljendub VÕS § 183 lg 1 esimese lauses võlausaldajate kaitse. Seega, kostjale kui võlausaldajale pidi jääma sõltumata hagejale ettevõtte ja sellega seotud lepingute üleandmisest õigus mistahes ASiga Sarbuss sõlmitud lepingu ülesütlemiseks, kui täitmata olid muud AS-iga Sarbuss sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused, kuivõrd kostja kui võlausaldaja positsioon ei saanud lepingute üleandmise tõttu muutuda halvemaks.

7.Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-96-08 p 23 on kolleegium märkinud, et kehtiva õiguse järgi tuleb eristada ettevõtte üle andnud isiku vastutuse selgitamiseks kohustuse tekkimist ja selle sissenõutavust. Kohustuse täitmise aja ja sissenõutavuse sätestab VÕS § 82. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

Teatisest liisinglepingute ülesütlemise kohta (tl 57) nähtub, et võlgnevuse sissenõutavus oli tekkinud enne ettevõtte üleminekut hagejale - võlg liisinglepingutest oli tekkinud ajavahemikul 25.09.2018-25.10.2018. Ettevõtte üleminek toimus 26.10.2018.

Ettevõte ülemineku tehingu poolte vastutuse aluspõhimõte on solidaarvastutus. Kuna seadusest tulenevalt tekib solidaarkohustus, ei kehti võlausaldaja suhtes ettevõtte üleandja ja omandaja kokkulepe, mille järgi tuleks nõue esitada üksnes ettevõtte omandaja või üksnes ettevõte üleandja vastu. Hageja vastutas ülesütlemise vältimiseks solidaarselt ASiga Sarbuss kostja ees tekkinud koguvõla eest. Tulenevalt kõnealuste lepingute üleandmisest hagejale ei muutunud võlausaldaja positsioon lepingute ülesütlemise suhtes.

6 Kostja kui võlausaldaja ees on kohustatud isikuteks ettevõtte üleminekul nii üleandja kui ka omandaja, mistõttu on põhjendamatu hageja nõue lugeda liisinguvõtjaks üksnes hageja.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ettevõtte üleminekul VÕS § 180 alusel, mis toimub hoolimata teise lepingupoole nõusolekust, tekib solidaarvastutus VÕS § 183 lg 1 alusel, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et liisinguvõtjaks oleks saanud hageja. Solidaarvõlgniku definitsioon sisaldub VÕS § 65 lg 1, millega sätestatakse, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.

Kohus nõustub ka kostja seisukohaga, et solidaarvastutus ei muuda lepinguid kehtivaks.

Võlausaldaja (antud juhul kostja) ees on kohustatud isikuteks ettevõtte üleminekul nii üleandja (AS Sarbuss) kui ka omandaja (hageja), mistõttu on põhjendamatu hageja nõue, nagu tuleks liisinguvõtjaks kõnealuse viie liisinglepingu puhul lugeda vaid hageja.

Põhjendamatu on ka hageja seisukoht, et kostja ja AS Sarbuss vahel sõlmitud muude lepingute täitmisega seonduv ei puutu käesoleva kohtuvaidluse esemesse. VÕS §-ist 183 lg 1 tulenevalt on nii üleandja kui ka omandaja kohustatud isikuks võlausaldaja ees. Seega on nii AS Sarbuss kui ka hageja kohustatud kõiki liisinglepingutes nr L16109521, L16109523, L16109525, L16109527 ja L16109531 tulenevaid kohustusi täitma, sh ka punkti 30.1. alapunktis 16 sisalduvat kohustust täita kõiki muid AS-iga Sarbuss sõlmitud lepinguid ning vastutavad kohustuste mittetäitmise eest solidaarselt. Ettevõtte üleandmise hetkest on kostja kui võlausaldaja suhtes liisinguvõtjaks nii ettevõtte üleandja kui ka omandaja.

8.Kohus on tuvastanud, et ettevõtte ülemineku leping on sõlmitud ning ettevõttega koos anti üle ka liisinglepingud nr L16109521, L16109523, L16109525, L16109527, mis on kostja poolt üles öeldud alates 14.11.2018 (tl 57-58) seonduvalt AS-i Sarbuss võlaga kostja ees.

Võla olemasolu ja selle suuruse osas pooltel vaidlus puudub. Kuivõrd ülesütlemise formaalsete eelduste üle pooled käesolevas asja samuti ei vaidle, kohus ülesütlemise formaalseid eeldusi ja võla suurust käesoleva asja lahendamisel ei analüüsi.

9.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole põhjendatud ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

10.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata.

16.11.2018 rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse. Hagi tagamiseks määras kohus keelata kohtumenetluse ajaks kostjal võtta hagejalt järgnevate Mercedes Benz Sprinter 519 BlueTec Van3L sõidukite valdus:

1)VIN kood WDB9066571P316595, registreerimismärk 825 BSR;

2)VIN kood WDB9066571P316591, registreerimismärk 822 BSR;

3)VIN kood WDB9066571P316592, registreerimismärk 823 BSR;

4)VIN kood WDB9066571P316593, registreerimismärk 824 BSR;

5)VIN kood WDB9066571P316594, registreerimismärk 826 BSR.

Hagi tagamise korras määras kohus, et nimetatud sõidukite valduse võtmine hagejalt on siiski lubatav, kui selline õigus tuleneb konkreetsest sõiduki liisingulepingust ja hageja võlgneb kostjale sõiduki eest rohkem kui kahe kuu graafikujärgse liisingumakse.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tühistab kohus alates käesoleva otsuse jõustumisest ka 16.11.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise.

Menetluskulud 11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta hageja kanda.

12.TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks tsiviilasja materjalid.

07.05.2019 määras kohus pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kuivõrd kostjat esindas kostja enda töötaja ning kostja ei ole tasunud riigilõive ega muid kohtukulusid, määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Seega menetluskulud, mis kuuluksid hagejalt väljamõistmisele, puuduvad.

13.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.