Obsah (9)

§ 168§ 169§ 428§ 429§ 230§ 445§ 163§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 12.11.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17215 Feature Forest OÜ hagi P

§ 168

lg 6 kohaselt palus kostja jätta kõik hageja menetluskulud tema enda kanda, sh 132,72 euro nõude osas, mille kostja kohe õigeks võttis. Kostja ei andnud enda käitumisega põhjust hagi esitamiseks, sest kostja vastas hageja nõudele viimase poole seatud tähtaja jooksul 7 ning teatas juba 12.11.2018, et esitab vastuväiteid nõudele ja vastunõude hiljemalt 18.11.2018. Vaatamata sellele esitas hageja 14.11.2018 kohtule hagiavalduse. Lisaks palus kostja

§ 169

lg 1 alusel jätta hageja kanda 03.02.2020 ja 21.09.2020 istungiga seotud kulud, kuivõrd asja arutamise edasilükkamise põhjustas hageja.

1. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 2860,10 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Kostjale osutasid õigusabi kaks lepingulist esindajat tunnitasuga 130 eurot, millele lisandus käibemaks. Õigusabi osutati 16 h ja 15 minuti ulatuses ning summas 2112,51 eurot. Koos käibemaksuga on kulud 2535,01 eurot. Lisaks tasus kostja vastuhagi esitamisel riigilõivu 325 eurot. Lisaks palus kostja välja mõista 14.10.2020 istungil osalemise kulu. Kuna istung kestis 32 minutit, on õigusabi kulu 69,33 eurot ilma käibemaksuta ja 83,2 eurot koos käibemaksuga. Lõplike seisukohtade koostamiseks kulus ühtlasi veel 1 h 50 minutit ning tasu on 238,33 eurot ilma käibemaksuta ning 286 eurot koos käibemaksuga.
2. Kostja juhtis tähelepanu, et 14.10.2020 istungil avaldas hageja esindaja, et tema menetluskulude nimekiri sisaldab istungiks valmistumise kulu, kuid mitte sellel osalemise kulu. Nimekirjast siiski nähtub, et see sisaldab 14.10.2020 kohtuistungil osalemise kulu 3 h tunnihinnaga 120 eurot ja kokku summas 360 eurot ilma käibemaksuta. Vastavalt 14.10.2020 istungi protokollile avas kohus istungi kell 09:58 ning lõpetas kell 10:30, mistõttu saab hageja istungil osalemise kulu olla 32 minutit, mitte 3 tundi. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Vastuhagi kuulub rahuldamisele.
4. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulub sõiduk Porche Cayenne registrimärgiga XXX; 2) Tallinnas xxx elamu hoovis toimus 26.10.2018 juhtum, kus kostja haaras kinni hageja sõiduki klaasipuhasti varrest, väänas seda ning kahjustas seeläbi klaasipuhastaja vart; 3) hageja on teinud klaasipuhastaja varre vahetamiseks kulutusi 132,72 eurot, millise summa on kostja kohustatud hagejale hüvitama.
5. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja sõidukile tekitati kahju suuremas summas, kui 132,72 eurot ehk summas 2263,60 eurot. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja peab kostjale tasuma seoses parkimiskoha ilma õigusliku aluseta kasutamisega hüvitise summas 3150 eurot ning viivise sellelt hüvitiselt.
6. Kostja esitas hageja nõudele tasaarvestusliku vastuhagi nõude, mille suurust ta menetluse kestel muutis. Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista hüvitise 3525 eurot ning vastuhagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 84,21 eurot. 23.09.2019 kostja täpsustas ning vähendas vastuhagi nõuet. Kostja palus hagejalt põhinõudena välja mõista 3150 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 75,25 eurot. Seega vähendas kostja põhinõude summat 375 euro võrra ja vastuhagi esitamise ajaks sissenõutavaks muunud viivise nõuet 8,96 võrra.
7. Kohus leiab, et tegemist on vastuhagi nõuetest osalise loobumisega. Nõuetest osaline loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus lõpetada.

§ 428

lg 1 punkti 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi 8 jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 47. Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas menetlusosaline ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine

§ 429

lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 32-1-96-13, p 12). Maakohus peab ka nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Isegi siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-314, p 11). Hageja ei ole vastuhagi nõuetest osalisele loobumisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes võtab kohus vastu kostja loobumise vastuhagi põhinõudest summas 375 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 8,96 eurot. Loobutud osas lõpetab kohus menetluse käesolevas asjas.

1. Hagis väitis hageja, et kuigi kostja ei murdnud klaasipuhastajat sõidukilt küljest, kahjustas ta selle sisemist konstruktsiooni. Hageja ei pannud seda alguses tähele, hakkas klaasipuhastajat kasutama ning selle tulemusena said kahjustada sõiduki esiklaas ja kapott. Kõigi kahjustuste kõrvaldamise kulu on hinnapakkumise kohaselt 2263,60 eurot koos käibemaksuga. Kostja leidis, et väited sõiduki esiklaasi ja kapoti kahjustamise kohta kostja tegevuse tulemusena on tõendamata. Lisaks ei saa hageja nõuda kostjalt käibemaksu summat, sest hageja on käibemaksu kohustuslane. Kostja võttis omaks hageja nõude summas 132,72 eurot, mis kulus klaasipuhastaja varre vahetusele.
2. Kohus nõustub kostja väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 02.10.2019 eelistungil (toimiku lk 84-85) selgitas kohus hagejale vajadust tõendada, et kõik hinnapakkumises toodud tööd olid vajalikud nende kahjustuste kõrvaldamiseks, mis olid tekkinud põhjuslikus seoses kostja teoga. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid täiendavalt ei tõendanud.

1. Kohtute infosüsteemi kaudu kättesaadavast videost nähtub, kuidas kostja ligineb hageja sõidukile, haarab kinni juhipoolsest kojamehest ning tõmbab seda. Seejärel kostja lahkub ning kojamees jääb lebama sõiduki esiklaasile ebatavalises asendis. Videost võib järeldada, et kostja kahjustas sõiduki kojameest ning selle üle pooled sisuliselt ei vaidle. Videost ei nähtu, et kostja oleks hageja sõidukile tekitanud muid kahjustusi.
2. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kohtule A AS 01.11.2018 kuupäevaga hinnapakkumise nr P21006597-1 (toimiku lk 6). Pakkumise kohaselt pidi klaasipuhasti varre eemaldamisele ja paigaldamisele ning uue detaili hankimisele kokku kuluma 144,61 eurot ilma käibemaksuta. Pakkumuse kogumaksumus oli koos käibemaksuga 2 263,60 eurot, sisaldades esiklaasi vahetust, kapoti värvitöid koos selle eemaldamise ning tagasi paigaldamisega, vihmaanduri kleebise paigaldamist ja sõidurealt lahkumise hoiatuskaamera programmeerimist.
3. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja muid tõendeid selle kohta, kuidas ja millises ulatuses said klaasipuhasti varre kahjustamise tõttu vigastada sõiduki esiklaas, kapott, vihmaandur ning sõidurealt lahkumise hoiatuskaamera. Hageja äriregistri väljavõttest (toimiku lk 9 33) nähtub, et hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja ei vastanud kostja väidetele seoses käibemaksu tagasi arvestamisega ega selgitanud, kuidas on tema kahjuks pakkumises märgitud käibemaks.
4. Hageja esitas kohtule ka A AS 29.10.2018 arve (toimiku lk 93), mille kohaselt kulus sõiduki klaasipuhasti uue varre paigaldamisele ilma käibemaksuta kokku 132,72 eurot. Kohus osundab, et arve on koostatud varasema kuupäevaga, kui hinnapakkumine P21006597-
5. Hageja ei selgitanud ega põhistanud, miks ta nõudis hagiavalduses kostjalt klaasipuhasti varre kahjustamisest tulenevat kahju suuremas summas, kui oli tegelikult vaja kahjustada saanud detaili parandamiseks. Kostja võttis hageja nõude summas 132,72 eurot omaks.
6. VÕS § 1045 lg 1 p 5 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Ühtlasi tuleneb VÕS § 132 lõikest 1, et asja kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ning võimalikku väärtuse vähenemist.
7. Kohus ei pea usutavaks hageja väiteid, et klaasipuhasti varre kahjustamisest tulenesid ulatuslikud kahjustused sõiduki esiklaasile, kapotile, vihmaandurile ja sõidurealt lahkumise hoiatuskaamerale. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele isegi üldsõnaliselt välja toonud, kuidas klaasipuhasti rikutud vars neid kahjustusi tekitas ja millises ulatuses nad esinesid. Ainuüksi hinnapakkumise ja hageja lepingulise esindaja seletuste alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks, et kõik hinnapakkumises kirjeldatud tööd olid põhjustatud üksnes kostja tegevusest ning mitte sõiduki teelt väljasõidust, kokkupõrkest mõne eseme või teise sõidukiga. Klaasipuhasti varre enda kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud mõistlikud kulud olid üksnes 132,72 eurot.
8. ERGO Insurance SE vastusest kohtu päringule (toimiku lk 108) nähtub, et kuigi Porche Cayenne suhtes oli seisuga 26.10.2018 sõlmitud kaskoleping, kahjujuhtumist kindlustusandjale ei teatatud ning hüvitist ei makstud. Täiendavalt esitas kindlustusandja kohtule poliisi (toimiku lk 109110), mille puhul klaaside kahjustamise korral omavastutust ei kohaldatud. Kohus nõustub kostja väidetega ega loe eluliselt usutavaks, et olukorras, kus kostja videosalvestisele jäädvustatud tegevuse tõttu oleksid kahjustada saanud sõiduki esiklaas ning kapott, ei oleks hageja pöördunud hüvitise saamiseks kindlustusandja poole. Kui vigastused oleksid tekkinud hageja kirjeldatud viisil, oleks kindlustusandja hüvitanud hagejale tekkinud kahju ning hagejal oleks puudunud vajadus kanda täiendavaid kulusid seoses kohtusse pöördumisega. Esiklaasile tekitatud kahju hüvitamiseks ei oleks hageja pidanud tasuma omavastutust.
9. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja kahju hüvitise nõue on tõendatud summas 132,72 eurot ehk summas, mis oli vajalik klaasipuhasti varre vahetamiseks ja millises ulatuses kostja hageja nõude omaks võttis. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 132,72 eurot. Muus osas tuleb hageja hagi kostja vastu jätta rahuldamata.
10. Vastuhagis leidis kostja, et hageja on kasutanud ilma tasu maksmata ja ilma õigusliku aluseta xxx hoone sisehoovis asuvaid parkimiskohti, mille tulemusena sai ta kasu. xxx sisehoovis on viis parkimiskohta antud tasu eest üürilepingute alusel kasutamiseks M OÜ-le ja C OÜ-le. Parkimiskohad on tähistatud siltidega ning hagejale on korduvalt selgitatud, et tal ei ole õigust neid parkimiskohti kasutada. Vaatamata sellele parkis hageja pikaajaliselt ja pidevalt sõidukit 10 nendele kohtadele. M OÜ ja C OÜ loovutasid oma nõuded kostjale. Hageja hoidis kokku parkimistasu, mis Tallinna kesklinnas on 150 eurot kuus. Hageja kasutas parkimiskohta ilma õigustatud isikute nõusolekuta ajavahemikul 13.01.2017 kuni 28.05.2018 ning 15.06.2018 kuni 26.10.2018 kokku 21 kuu jooksul ja sai kasutuseelise 3150 eurot, mille kostja palus hagejalt välja mõista.
11. Hageja leidis, et vastuhagi nõue on tõendamata. Kuuel päeval tehtud fotodest ei saa järeldada, et hageja parkis sõidukit kogu kostja väidetud perioodi jooksul. Sõiduki numbrimärki ja fotode tegemise aega ei ole võimalik tuvastada. Hagejale kuuluv sõiduk registreeriti Eestis 27.04.2018 ega saanud varasemalt hoovis parkida. Hageja väitis, et ta parkis hoovis kolm kuni neli korda kokku.
12. Kohus leiab, et hageja vastuväited ei võimalda jätta vastuhagi rahuldamata. VÕS § 1037 lg 1 näeb ette, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 3 kohaselt tuleb lõikes 1 nimetatud harilikku väärtus hinnata rikkumise aja seisuga.
13. TsÜS § 62 lg 1 näeb ette, et esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised ehk kasutuseelised. TsÜS § 62 lg 3 järgi on õigusvili tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu.
14. VÕS § 1037 lõikest 1 tuleneva nõude esitamiseks peab valduse kasutamine olema toimunud õigustatud isiku nõusolekuta ning rikkuja peab olema selle tulemusena rikastunud. Nõude rahuldamise eeldusena ei ole oluline, kas rikkuja oli rikkumisest teadlik ja selles süüdi või mitte. Teisele isikule kuuluva asja kasutamisel loetakse harilikuks väärtuseks tavaliselt sellise asja kasutamise eest makstavat tasu, kui rikkuja pidi eeldama, et asja saab kasutada ainult tasu eest. Rikkumise teel saaduks võib olla kasutuseelis rikkumise perioodi eest.
15. Hageja väitis menetluse kestel kostja nõudele vastu vaieldes, et tal oli tegelikult õigus kasutada vaidlusaluseid parkimiskohti. Kohus selgitas 02.10.2019 eelistungil (toimiku lk 84-85) hagejale vajadust neid väiteid põhistada ja tõendada, kuid vaatamata kohtu selgitustele hageja ühtegi tõendit ega põhistust ei esitanud. Kohus selgitas hagejale ka vajadust põhistada vastuväiteid kostja nõude suurusele, kuid hageja ei esitanud muid vastuväiteid peale selle, et kostja ei ole tõendanud hageja sõiduki pidevat parkimist vaidlusalustel kohtadel vastuhagis märgitud perioodil.
16. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et G OÜ ja M OÜ sõlmisid 07.11.2016 kuni 01.11.2019 kehtiva äriruumide üürilepingu (toimik lk 37-41), mille alusel üüris M OÜ büroo ja kaupluse ruumid suurusega 89 m
17. Lepingu punkti 4.2.
18. alusel pidi üürnik tasuma igakuiselt üüri 1200 eurot. Leping punkti 4.
19. järgi pidi üürnik tasuma ka kõrvalkulusid. R KÜ poolt G OÜ-le 31.01.2019 esitatud arvest (toimiku lk 42) nähtub, et kommunaalkulude osas esitati arve 126,5 m2 pinna eest, millest 89 m2 oli äripinna suurus ja 37,5 m2 parkimiskohtade pinna suurus (kostja seletus).
20. B OÜ juhatuse liige on koostanud allkirjastatud kinnituse (toimiku lk 43-44), mille kohaselt on antud äriühingu näol tegemist korteriomandi nr x/äripind x omanikuga. Omanik on kinnitanud, et äripind ja selle juurde kuuluval skeemil rohelisega märgitud parkimiskohad on kokkuleppel antud C OÜ valdusesse alates 01.04.2016 kuni kinnituse andmise ajani ning kõik parkimiskohtade valdamisest või kasutamisest tulenevad nõuded rikkujate vastu kuuluvad C OÜ-le. R KÜ arvest OÜ-le C (toimiku lk 45) nähtub, et kommunaalkulude arvestuse aluseks oli 11 pind suurusega 156,6 m2, millest äripind oli 114,8 m2 ja parkimiskohad 41,8 m
22. Kostja esitas kohtule x elamu hoovi plaani (toimiku lk 46, värviliselt nähtav kohtute infosüsteemi vahendusel), kus punasega märgitud kohad olid M OÜ valduses ja rohelisega märgitud kohad C OÜ valduses. Kostja esitas fotod hoovist (toimiku lk 47-48), millest nähtuvalt olid parkimiskohad siltidega tähistatud. Kinnistusraamatu väljavõttest (toimiku lk 97—98) nähtub kinnistusraamatusse kantud märkus väliparkimiskohtade kasutamise kohta xxx kinnistul.
23. Seega võib eeltoodud tõenditest kogumis järeldada, et parkimiskohad x hoovis ei olnud vabalt kõigi isikute jaoks kasutatavad, vaid viie parkimiskoha valdamise õigus oli M OÜ-l ja C OÜ-l, kes tasusid selle eest üüritasu ning kommunaalmakseid. 26.02.2019 koostatud teatise kohaselt loovutas M OÜ P. S.le nõuded hageja vastu, mis tulenesid M OÜ valduses olevate parkimiskohtade õigustamatust kasutamisest (toimiku lk 52-53) ja samal päeval koostatud analoogilise teatega loovutas samad nõuded kostjale C OÜ (toimiku lk 54-55). Seega oli kostjal õigus esitada kolmandate isikute vastu nõudeid, mis tulenesid parkimiskohtade valduse rikkumisest.
24. Politsei- ja Piirivalveamet koostas 12.01.2017 väärteomenetluse lõpetamise määruse (toimiku lk 51), milles hageja seaduslik esindaja K. T. kinnitas, et ta parkis oma sõidukit Tallinnas xxx sisehoovis võõral parkimiskohal. Seega võib tõendist järeldada, et hageja oli iseenesest teadlik sellest, et ta rikub kolmandate isikute valdust. Kostja esitas kohtule väljavõtte Tallinna linna parkimiskorrast (toimiku lk 56), mille kohaselt on parkimine Tallinna kesklinnas tasuline esmaspäevast kuni reedeni kella 07.00-st kuni kella 19.00-ni ning laupäeviti kella 08.00st kuni 15.00-ni. Tunnis tuleb tasulise parkimise eest maksta 1,50 eurot ja kuus 150 eurot. Kuna tegemist on avalikult kättesaadava ja üldteadoleva teabega, pidi hageja kohtu hinnangul olema teadlik sellest, et parkimine Tallinna kesklinnas on tasuline. Hagejal puudus alus eeldada, et tal on õigus parkida xxx hoovi tema valdusesse mittekuuluvatel parkimiskohtadel oma sõidukit tasuta.
25. Maanteeameti vastusest kostja esindaja teabenõudele (toimiku lk 80) nähtub, et ajavahemikul 13.01.2017 kuni 28.05.2018 kuulus hagejale sõiduk Porche Cayenne Diesel registrinumbriga XXX, VIN koodiga XXX ning alates 15.06.2018 sama registrinumbriga sõiduk Porche Cayenne VIN koodiga XXX. Seega ei ole iseenesest õiged hageja väited, et ta ei saanud parkida xxx hoovi sõidukit Porche Cayenne registrimärgiga XXX enne 15.06.
26. Hagejale kuulusid järjestikku kaks sama marki ja sama numbrimärgiga sõidukit.
27. Kostja esitas kohtule fotod 03.04.2017, 27.03.2017, 24.03.2017, 13.03.2017, 04.04.2017, 18.04.2017, 18.04.2017, 20.04.2017 (toimiku lk 49-50), millest nähtub sõiduki Porche Cayenne parkimine M OÜ ja C OÜ parkimiskohtadel. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et fotodelt ei nähtu sõiduki registrimärk ning fotode tegemise kuupäev, samuti tõendavad fotod parkimist üksnes mõnel korral. 14.10.2020 istungil ütlusi andnud tunnistaja K. K. (toimiku lk 143 pöördel) kinnitas, et hageja sõiduk numbrimärgiga XXX parkis M OÜ ja C OÜ parkimiskohtadele iganädalaselt. Tunnistaja kinnitas, et kohtule esitatud fotod (toimiku lk 49-50) kajastavad õigesti hageja sõiduki parkimist hoovis. Tunnistaja sõnul algas parkimisprobleem
28. aastal või
29. aastal. Hagejaga on tunnistaja sõnul parkimisest korduvalt räägitud. Tunnistaja kinnitas, et
30. aastal ning
31. aastal kuni aasta lõpuni on iganädalaselt hoovi parkinud sama valge Porche.
32. Kohus leiab, et kostja esitatud fotod koos tunnistaja ütlustega tõendavad kostja väiteid, et hageja parkis talle kuuluvat sõidukit ilma selleks luba omamata alates 13.01.2017 kuni 28.05.2018 ning 15.06.2018 kuni 26.10.2018 iganädalaselt xxx hoovi parkimiskohtadel. Hageja võttis menetluse käigus omaks, et ta on ilma õigusliku aluseta parkimiskohtadel parkinud kokku kolm või neli korda, kuid fotodest ja tunnistaja ütlustest koostoimes nähtub, et parkimine on 12 toimunud pidevalt ning igal nädalal mitmel korral. Ka kostja esitatud fotodest võib järeldada, et hageja parkis sõidukit hoovi igal nädalal mitmel korral. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et mõnel kostja viidatud kuul ajavahemikus 13.01.2017 kuni 28.05.2017 ning alates 15.06.2018 kuni 26.10.2018 ta hoovis ei parkinud.
33. Kuna hageja pidi eeldama, et parkimine Tallinna kesklinnas on tasuline ning hagejat teavitati xxx parkimiskohtade kasutamisel õigusliku aluse puudumisest, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista see kasutuseelis, mille hageja sai. Kohus nõustub kostja väidetega, et kuna parkimine toimus iganädalaselt, on hagejale soodsamaks variandiks kasutuseelise väljamõistmine kuutasu alusel. Kuna kostja on tõendanud oma nõude eelduseks olevad asjaolud, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kasutuseelistena 3150 eurot.
34. Lisaks põhinõudele palus kostja hagejalt välja mõista viivise seadusjärgse määra alusel. Kostja teavitas hagejat oma nõudest 16.11.2018, mistõttu arvestas ta põhinõudelt 3150 eurolt viivist alates nõude esitamisest. Perioodil 16.11.2018 - 04.03.2019 ehk kuni hagi esitamiseni oli sissenõutavaks muutunud viivis 75,25 eurot. Kostja palus kohtul mõista viivise välja kindla summana kuni kohtulahendi tegemiseni ja edasi kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
35. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 06.11.2018 saatis hageja esindaja kostjale pretensiooni (toimiku lk 7-9), milles nõudis kahju hüvitamist summas 2263,60 eurot. 12.11.2018 teatas kostja esindaja vastuseks, et ta esitab hageja nõudele vastunõude (toimiku lk 10). Vastunõude saatis kostja esindaja 16.11.2018 (toimiku lk 29-32) ning nõudis selles hagejalt rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamist summas 2880 eurot.
36. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
37. Kuna kostja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostja on tõendanud, et ta teatas hagejale oma nõudest 16.11.2018 ning seega on põhjendatud viivise arvestamine alates 16.11.
38. Hageja kostja viivisenõude arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud. Kohtulahendi tegemise päevaks 12.11.2020 on põhinõudelt 3150 eurolt sissenõutavaks muutunud viivis 502,02 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena 502,02 eurot. Alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast (13.11.2020) tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 3150 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 77.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Riigikohus on samuti selgitanud, et otsustused hagi ja vastuhagi rahuldamise kohta peavad olema kajastatud kohtulahendi resolutsioonis ning tasaarvestusliku vastuhagi rahuldamise korral tuleb 13 kohtulahendi resolutsioonis teha eraldi otsustus tasaarvelduse kohta (RK TKo 2-10-11168, p 16, 3-2-1-112-16, p 23). 78. Kohus rahuldas osaliselt hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 132,72 eurot. Kohus rahuldas vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 3652,02 eurot, millest 3150 eurot on põhinõue ja 502,02 eurot kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis. Rahuldatud nõuete osas tuleb teha tasaarvestus: 3652,02 eurot – 132,72 eurot = 3519,30 eurot. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 3519,30 eurot. 79.

§ 163

lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 163

lg 2 aga näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Lisaks tuleneb

§ 168

lõikest 6, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 80. Kohus rahuldas hagi osaliselt summas 132,72 eurot. Samas summas võttis kostja sisuliselt hagi õigeks ning pakkus hagejale ligilähedases summas hüvitise maksmist juba kohtumenetluse eelsel ajal. Samuti pakkus kostja samas summas hagejale kompromissi sõlmimist kohtumenetluse ajal. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. Kuna kohus vastuhagi rahuldas, tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kulud hageja kanda.

81.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 2860,10 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Kostjale osutasid õigusabi kaks lepingulist esindajat tunnitasuga 130 eurot, millele lisandus käibemaks. Õigusabi osutati 16 h ja 15 minuti ulatuses ning summas 2112,51 eurot. Koos käibemaksuga on kulud 2535,01 eurot. Ühtlasi tasus kostja vastuhagi esitamisel riigilõivu 325 eurot. Lisaks palus kostja välja mõista 14.10.2020 istungil osalemise kulu. Kuna istung kestis 32 minutit, on õigusabi kulu 69,33 eurot ilma käibemaksuta ja 83,2 eurot koos käibemaksuga. Lõplike seisukohtade koostamiseks kulus ühtlasi veel 1 h 50 minutit ning tasu on 238,33 eurot ilma käibemaksuta ning 286 eurot koos käibemaksuga.
2. Kohus leiab, et kostjate esindajate tunnitasu suurus 130 eurot on mõistlik ning kooskõlas vaidluse keerukusega. Küll aga leiab kohus, et kostja esindajate õigusabi osutamiseks kulunud aeg ei ole tervikuna põhjendatud. Kohus loeb asjakohatuks kostja esindaja 31.01.2020 ajakulu 2 h 30 min istungiks valmistumiseks ja kohtukõne seisukohtade esitamiseks, sest planeeritud istung lükkus edasi, kohtukõne seisukohti kostja kohtule ei esitanud ning lisaks kulus teisel kostjal esindajal uuesti täiendavalt aega istungiks valmistumiseks. Kohtuvaidluse seisukohad esitas kostja esindaja 23.10.2020, paludes menetluskulude hulka täiendavalt arvestada nende koostamise aja. Samuti leiab kohus, et kostja esindaja 21.09.2020 istungiks valmistumise ja sellel osalemise kulu on põhjendatud mitte 2 h ja 24 min ulatuses, vaid kokku 30 minuti ulatuses. Istung jäi ära ning sama esindaja on 13.10.2020 uuesti kulutanud aega istungiks valmistumiseks 1 h 10 minutit. Muus osas aga loeb kohus kostjate esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aja põhjendatuks ning kooskõlas olevaks kohtule esitatud seisukohtade sisu ja mahuga. 14
3. Seega loeb kohus põhjendatuks kostjate esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aja 11 h 51 (kulud kuni istungiks valmistumiseni 13.10.2020) + 32 min (14.10.2020 kohtuistungi ajaline kestvus) + 1 h 50 min (kohtuvaidluse seisukohtade koostamine) = 14 h 13 min. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust 130 eurot, on kostja põhjendatud kulud õigusabile 1848,16 eurot ilma käibemaksuta ja 2217,79 eurot koos käibemaksuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kulud õigusabile 2217,79 eurot. Samuti tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv 325 eurot. Kogumis tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 2542,79 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 2542,79 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 15