← Eesti

2-20-6665/24

Obsah (14)§ 164§ 171§ 153§ 158§ 162§ 173§ 168§ 65§ 23§ 165§ 170§ 172§ 84§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Marge Sillamaa Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2021. a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-6665 Tsiviilasi E. A.

§ 164

lg 1 alusel võlgnik.

§ 164

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171lg-le 1.

Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud Harju Maakohtu 4.06.2020 määrusega kuulutati välja E. A. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Jüri Truuts. 11.03.2021.a esitas pankrotihaldur Jüri Truuts Harju Maakohtule taotluse E. A. (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist. Taotluses palus pankrotihaldur lõpetada menetlus PankS § 158 alusel, palub määrata kohtu deposiidi summaks 2500 eurot ja avaldada Ametlikes Teadaannetes pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise teade. Kohus tegi 23.03.2021 määruse alusel ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 2.04.

  1. Tähtaja jooksul nimetatud summat tasutud ei ole. Pankrotihaldur on esitanud taotluse halduri kohustuste täitmise eest tasu 1 074,15 eurot, ilma käibemaksuta ning määrata menetlusabi E. A. pankrotimenetluses riigi vahenditest. 2 Avalduse kohaselt toimus nõuete kaitsmise koosolek 14.10.
  2. Jaotusettepanek kinnitati kohtu poolt 11.01.
  3. Pankrotitoimkonda ei ole menetluses moodustatud. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Esemeline pankrotivara puudus. Pankrotihalduri tegevuse tulemusena vara laekunud ei ole. Võlgniku kontole ainsaks sissetulekuks on olnud tema poja pension, mida ei saa arvata pankrotivara hulka. Andmed Pankrotiseaduse §146 nimetatud väljamaksete kohta (eurodes). Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, väljamakseid nende katteks ei ole tehtud. Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole elatist pankrotivarast makstud. Ajutise halduri tasu kuulub välja maksmisele riigi vahenditest 397 eurot, ülejäänud osas s.o 336,50 eurot on ajutise halduri tasu kohustatud tasuma võlgnik. Mingeid muid massikohustusi ja menetluskulusid välja ei ole makstud. Andmed jaotiste alusel tehtud väljamaksete kohta I rahuldamisjärk (

§ 153lg 1 p 1)pandiga tagatud nõuded: Nõuded puuduvad, väljamakseid ei ole tehtud.

II järgus tunnustatud nõudeid summas 62 136,47 eurot, väljamakseid tehtud ei ole. III järgus tunnustatud nõudeid esitatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiesemeid pankrotivara hulka ei kuulunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara Kohta. Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnikul oleks teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Pangakontode valitsemine seisnes kontode käsutusõiguse ümbervormistamises ja kontole laekuva raha käsutamises. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses esitanud hagisid ja ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulud puuduvad, haldur ei ole teinud rahalisi kulutusi. Muud asjaolud . Rahaliste vahendite jääk võlgniku pankrotivara hulgas seisuga 11.03.2021 puudub. Pankrotihaldur kutsus 20.01.2021 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille väljakuulutatud päevakorras oli muuhulgas võlausaldajate seisukoha avaldamine pankrotihalduri tasu kohta ja ettepaneku tegemine usaldusisiku kandidaadi suhtes. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Maksejõuetuse tekkimise põhjus. Maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks on kergekäeliselt võetud kiirlaenud jooksvate kulude katteks ning juba tekkinud laenude teenindamiseks, arvatavasti ka ebapiisav pere-eelarve planeerimise oskus ja sotsiaalsete oskuste vähesus. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuse tekkimise aeg. Maksejõuetuks muutus võlgnik pankrotihalduri hinnangul aastaid tagasi seoses vähese sissetuleku ja võetud kohustustega ning võimetusega neid tagasi maksta. 3 Halduri tasu. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 90,00 € tunnis. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 11,94 tundi, palub pankrotihaldur määrata tema tasu suuruseks (11,94*90 €=) 1 074,15 €. Pankrotivarasse kuuluva raha arvelt pankrotihalduri tasu välja maksta ei saa. Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist 397,00 € ja pankrotihalduri tasu osalist väljamaksmist selle arvelt. Võttes arvesse eespool toodut, palub pankrotihaldur anda võlgnikule menetlusabi summas 397,00 € ning hüvitada pankrotihalduri tasu osaliselt menetlusabina antud rahasumma arvel. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, OÜ-le B2C Konsult, registrikood 10504196, arvelduskonto EExxx. OÜ B2C Konsult ei ole registreeritud käibemaksu kohustuslane (tasu ei sisalda ega tasule ei lisandu käibemaksu). Võlgnik E. A. (pankrotis) esitas 7.05.2020 kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotihalduril ja võlausaldajatel puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Pankrotihaldur Jüri Truutsi poolt E. A. (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud taotlus ning aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) lg 3 kohaselt kui pankrot kuulutati välja enne käesoleva seaduse § 44 lõike 3 kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse selle menetlemisel enne

  1. aasta
  2. jaanuari kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõike 3 redaktsiooni. Ja lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne
  3. aasta
  4. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
  5. peatüki
  6. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
  7. aasta
  8. jaanuarini. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule halduri poolt 11.03.2021.a esitatud taotluse kohaselt puuduvad E. A. (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on Harju Maakohtu 23.03.2021.a määruse alusel teinud 23.03.2021.a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded E. A. (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 2.04.2021.a. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

4 Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et E. A. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Käesolevaks hetkeks on pankrotimenetlus jõudnud staadiumi, kus on ilmne, et puuduvad edasised reaalsed võimalused pankrotimenetluse jätkamiseks, puuduvad vahendid menetluskuludeks, võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks. Võlgniku kontole ainsaks sissetulekuks on olnud tema poja pension, mida ei saa arvata pankrotivara hulka. Antud pankrotimenetluses igasugune pankrotivara puudub, tagasivõitmise võimalused puuduvad. Pankrotimenetluses väljamakseid tehtud ei ole. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning ta kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Pankrotihaldur leiab, et kohustustustest vabastamine on põhjendatud, kuna seadus näeb üksikisikutele sellise võimaluse ning kohtud on seda seni valdavalt rakendanud. E. A. puhul puuduvad seaduses sätestatud alused vabastamise menetluse mittealgatamiseks. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tegi haldur koosolekule ettepaneku määrata usaldusisikuks võlgnikku ennast. Võlgnik võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus E. A. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt

§ 65

lg-le 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.

§ 23

lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 €.

Lähtuvalt sellest taotleb pankrotihaldur tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 90 € tunnis. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 11,94 tundi, palub pankrotihaldur määrata tema tasu suuruseks (11,94*90 €=) 1 1 074,15 €. Pankrotivarasse kuuluva raha arvelt pankrotihalduri tasu välja maksta ei saa. Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist 397,00 € ja pankrotihalduri tasu osalist väljamaksmist selle arvelt. Pankrotihaldur palub nimetatu alusel hüvitada pankrotihalduri tasu 397,00 euro suuruses osas. Haldur palub määrata tasu OÜ-le B2C Konsult, mille kaudu haldur tegutseb. OÜ B2C Konsult ei ole registreeritud käibemaksu kohustuslane (käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus). Haldur palub jätta pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu ja kulud väljamaksmata ulatuses, s.o 336,50 € ning pankrotihalduri tasu menetlusabi korras mittehüvitatavas ulatuses, so summas 677,15 eurot võlgniku kanda. Kohus rahuldab halduri taotluse ja jätab hüvitamata jääva halduritasu, ajutise halduri tasu ja kulud väljamaksmata ulatuses võlgniku kanda. E. A. (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuded jäänud rahuldamata vastavalt resolutsioonis toodud tabelina. 5

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Jüri Truuts tuleb vabastada E. A. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. E. A. (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada E. A.u (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 172

lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. 6

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.