teise lause kohaselt lasub kostjal kohustus tasuma hagejale renti alates 21.10.2019 kuni 04.05.2020 s.o. kokku 195 päeva eest. Ühe päeva rent on vastavalt 01.03.2020 arvele 8.35 eurot (3045,86/365) ning 195 päeva eest kohustub kostja tasuma hagejale renti kokku 1628,25 eurot (8,35*195). Hageja nõuab põhikohustuse täitmist summas 1628,25 eurot. Pooled on lepingu p-s 5 leppinud kokku viivise suuruseks 0,2 % päevas. Kostja on viivitanud temale väljastatud arve summas 3045,86 eurot tasumisega alates 16.03.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 04.05.2020 kokku 50 päeva, mis teeb viivise summaks 298,50 eurot (3045,86*0,2%*49 päeva). Alates lepingu ülesütlemisest ei võlgne kostja hagejale enam 3045,86 eurot, vaid 1628,25 eurot ning nimetatud võlgnevuselt on viivise suurus alates 04.05.2020 kuni 07.07.2020 208,42 eurot (1628,25 eurot * 64 päeva * 0,2 %). Hagi esitamise ajaks 08.07.2020 on sissenõutavaks muutunud viivised, mis on arvutatud kuni 07.07.2020 kokku 506,92 eurot (208,42+298,50). Hageja soovib lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele ka viivise väljamõistmist kostjalt alates 08.07.2020 kuni põhivõla tasumiseni protsendina suuruses 0,2 % põhivõlalt. Hageja ei nõustunud kostjate vastuväidetega (14.12.20). Pooled ei sõlminud kompromissi nii nagu kostja väidab, hageja oli nõus loobuma ülejäänud nõudest ja viivistest tingimusel, et kostja maksab 15.06.202 1200 €. See oli tingimuslik kompromiss, mis sõltus kostja sooritusest. Kostja seda summat ei tasunud 15.06.
) § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
76 lg 1, 2 järgu tuleb lepingut täita kooskõlas lepingu, seadusega.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, täitmisega viivitamine, osaline kohustuse täitmata jätmine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda
lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi kohustuse täitmist, viivist.
lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.
lg 1 järgi vastutab võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, lg 3 sätestab, et kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas, lg 4 3 sätestestab, et seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Rahalise kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (kohus on seda selgitanud kirjas 20.10.20).
järgi kohustub rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).
lg 1 sätestab, et põllumajandusliku rendilepingu esemeks võib olla peamiselt põllumajanduslikuks tootmiseks määratud ettevõte, sealhulgas põllumajandusliku tootmisega seotud mittepõllumajanduslik ettevõte, põllumajanduslik kinnisasi või selle osa. Põllumajandusliku kinnisasja rentimisel eeldatakse, et rendileping hõlmab ka päraldisi ja kinnisasjaga seotud õigusi Vaidlus puudus järgmiste asjaolude üle: o 21.10.2019.a. sõlmisid OÜ Farad Group ning OÜ BJ Tootmise kinnisasja rendilepingu (lisa 1). o Kostja sai enda kasutusse tähtajaga 21.10.2019.a. kuni 31.12.2024.a. xxx kinnisasja registriosa nr. xxx, pindalaga 20,71 ha o Kostja kohustus tasuma renti. o Hageja esitas kostjale 01.03.2020.a. tasumiseks rendiarve summas 3045,86 eurot (lisa 2, tl 15). o Lepingu punkt 4 kohaselt oli arve maksetähtaeg 15.03.2020.a. o Arvestuslikult on rendi suuruseks perioodi 21.10.2019 - 04.05.2020 ehk 195 päeva eest 1628,25 €. o Kostja ei ole tasunud hagejale 15.03.20 3045,86 € o Kostja ei ole tasunud hagejale 15.06.20 1200 € Hageja esitatud lepinguga (tl 5) on tõendatud, et kostja sai eelmainitud kinnistu põllumajanduslikuks tootmiseks (lepingu p 1). Lepinguga on tõendatud, et kostja kohustus maksma renti iga-aastaselt vastavalt rendileandja esiatud arvele, mis esitatakse märtsis ja mille tasumise aeg on 14 päev ning esimene arve esitatakse 2020.a. märtsis (lepingu p 4) Eeltoodud vaidlustamata asjaolusid ja leping p 1, 4 hinnates, leiab kohus, hageja ja kostja vahel on 21.10.2019 sõlmitud
8 lg 1, § 339, § 340 lg 1 järgi põllumajanduslik kinnisaja rendileping.
sätestab, et põllumajandusliku rendilepingu, samuti ruumide rendilepingu ülesütlemine kehtib üksnes juhul, kui see on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kirjaliku lepingu lõpetamise teatega 04.05.20 (lk 15p) ning 04.05.20 e-kirjaga kostjale (27.08.20 lisa 3, tl 15p), et ütles lepingu üles kostjale kirjalikus vormis tehtud avaldusega, mis on saadetud kostjale. Seega on hageja kostjaga sõlmitud rendilepingu üles öelnud 04.05.2020 ja see ülesütlemine on
Eeltoodu alusel on asjas tõendatud, et poolte vaheline rendileping lõppes 04.05.2020.
lg 1 järgi on kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes, lg 2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Poolte poolt kohtule esitatud pooltevahelisest ekirjavahetusest nähtub, kostja soovis lepingu lõpetada ja et ta maksab hagejale 1200 €. Hageja on kostjale vastanud, et ta on sellega nõus, kuid tingimusel kui kostja maksab ära 15.06.2020, et siis 4 ta loobub maksekäsu kiirmenetluse avaldusest ja muid nõudeid ja pretensioone kostja vastu pole (kostja 14.10.2020 vastuse lisad, lk 21-,21). Sellega on tõendatud asjas pooltevaheline tingimuslik kompromiss
Hageja ei vaidlustanud seda, et selline tingimuslik kompromiss oli, kuid leidis, et kostja pole seda täitnud ja seetõttu saab hageja nõuda kogu võlga ja viivist. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks 1200 € hagejale ära tasunud 15.06.20. Seega on asjas tõendatud, et kompromissileping on kostja poolt täitmata. Asjaolu, et kostjal jäi kiireloomuliste tööde ja töötaja lahkumise tõttu kohustus täitmata, et ole
Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda
lg 1, 2, § 8 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 339, § 340 lg 1 järgi poolte vahelisest rendilepingust tuleneva rendi maksmise kohustuse täitmist kuni lepingu lõppemiseni 04.05.2019. Arvestuslikult on rendi suuruseks perioodi 21.10.2019 - 04.05.2020 ehk 195 päeva eest 1628,25 € ja selles ei olnud ka vaidlust. Kuivõrd kostja ei ole märgitud summat hagejale tasunud, on kostja
tähenduses kohustuse rikkumises ja hagejal on õigus nõuda lisaks kohustuse täitmisele ka lepingus kokkulepitud viivist. Lepinguga on tõendatud, et viivise suurus on 0,2% päevas (lepingu p 5) võlgu olevast summast.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja ei täitnud kompromisslepingut ega tasunud hagejale ära 15.06.20 1200 € ja hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ning viivist, siis ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et viivist saab nõuda alates 15.06.20, sest kompromisslepingus sellist kokkulepet pole. Kuna kostja vaidlustas viivise arvestamise alguse aja, kuigi tunnistas summaarselt viivist 290,40 €, kontrollib kohus viivist. Esmalt ei nõustu kohus hagejaga, et viivist saab nõuda võlalt 3045,86 €, sest hageja on ise hagiavalduses esile toonud et lepingu kehtivuse jooksul pidi kostja maksma lõppeks üüri perioodi 21.10.2019 - 04.05.2020 ehk 195 päeva eest 1628,25 €. Seega oli kostja kohustuse ulatuseks
lg 1, 2, § 8 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 339, § 340 lg 1 järgi 1628,25 €. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja saab nõuda
Teiseks. Lepinguga (p 4) on tõendatud, et kostja oli kohustatud tasuma üüri 15.03.2020, kuid jättis selle tasumata, milles ei olnud ka vaidlust. Seega on hagejal õigus nõuda viivist võlalt 1625,25 € alates 16.03.20. Hageja nõudis viivist ühekordse summana perioodi eest 16.03.20 - 07.07.20 (hagi esitati 08.07.20) 506,92 € ja sealt edasi 0,2% võlalt päevas kuni selle tasumiseni. Kuna hagejal on õigus nõuda viivist võlalt alates 16.03.20, siis on viivis perioodi 16.03.20 - 07.07.20 eest kokku 370,56 € mitte 506,92 €. Nii ei ole hageja viivisenõue osaliselt põhjendatud. TsMS § 367 sätestab, et hageja saab viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda põhivõlalt viivist alates 08.07.2020 0,2% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Hagi kuulub osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 1625,25 €, viivist 370,56 € ja alates 08.07.2020 võlgnetavalt põhivõlalt viivist 0,2% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tuleb käesolev otsus viivitamatult täita. Poolte väited sellest, kas ja millistele tingimustele vastas renditav maatükk, ei oma vaidluses tähtust, peale selle ei ole kostja selle kohta esitanud ka tõendeid, et ta oleks esitanud hagejale lepingu kehtivuse ajal pretensioone. 5 Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, § 144 p 1 järgi on menetluskulud kohtukulud ja asja läbivaatamise kulud, milleks on riigilõiv, esindaja kulud. Hageja palus hagis välja mõista ühekordse summana kokku 2135,17 €. Kohus leidis, et kostjalt tuleb ühekordse summana välja mõista 1998,81 €. Hagi kuulus seetõttu rahuldamisele 93,61 % ehk ümardatult 94% (1998,81/2135,17*100). Eeltoodu tõttu jäävad hageja menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 6% ulatuses hageja kanda. Hageja on tasunud asjas lõivu 300 €. Esindaja kulud on kokku 455 € 3,5 h eest (hagiavalduse ja vastuses esitatud kulud).. Kostja ei ole vastuväiteid hageja kuludele esitanud. TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust.p Kohus leiab, et kulu 3,5 h eest on kooskõlas asja keerukuse ja mahukusega ning tasu määr 130 €/h ei ole ebamõistlikult suur. Seega on hageja põhjendatud esindaja kulud kokku 455 € (ilma käibemaksuta). Asjas on tõendatud, et hageja maksis hagi esitamisel lõivu 300 (maksekorraldused 07.07.20, 08.07.20, lk 6p, 7). Nii on hageja menetluskulud TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, § 144 p 1 järgi kokku 755 €, millest kostja kanda jääb 94 % ehk 709,70 €. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 709,70 €. Kostja menetluskulude taotlust ei esitanud, seega kohus nende kulude suurust kindlaks ei määra. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.