2-16-17884 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Margit Veike, Jana Kaaver Kohtuistungisekretär Kohtuotsuse tegemise aeg ja 21.07.2020. a, Jõgeva kohtumaja koht Tsiv

§ 23lg.2, Ts

ÜS § 62 lg.1 teatab hageja kasutuseeliste hüvitamise nõude esitamisest. xxxxxxxxxx kohta 02.04.2004 sõlmitud kinkeleping on näilik tehing. Samal kuupäeval võtsid hageja ja kostja koos Eesti Ühispangast laenu (laenuleping nr. 5500063830410), laen maksti välja Axxxxx Rxxx kontole ja laenu kasutamise otstarve oli elamu xxxxxxxxxxxxxxxxx soetamine. Kinkelepingu p.2.3. järgi lõppesid laenulepingu sõlmimisega hüpoteegipidaja nõuded kinkija (kostja ema) vastu. Viitega Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-153-06 (p.14) leiab hageja, et kinkelepingu näol ei olnud tegemist tasuta omandamise ega tasuta võõrandamisega, vaid hageja ja kostja ostsid selle kinnistu Eesti Ühispangalt võetud sihtotstarbelise ja ühise laenuga, s.t. omandasid tasu eest. Viidetega TsÜS § 89 lg.1, VÕS § 29 lg.2 leiab hageja, et tegemist on näiliku tehinguga, lepingu tõlgendamisel ei või olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata tegelikku tahet. Hageja esitab ka põhjenduse, et kui xxxxxxxxxx olekski lahusvara, siis rakenduksid

§ 27

lg.3, lg.6 sätted ja varaesemele tehtud kulutused tuleks lugeda abikaasade ühisvara hulka. Hageja esitab alternatiivi 1 ühisvara jaotamise kohta, lähtudes A&A REVES OÜ olematust väärtusest ja asjaolust, et xxxxxxxxxx on ühisvara. Hageja esitab alternatiivi 2 ühisvara jaotamise kohta, lähtudes A&A REVES OÜ väärtusest, mida omistab äriühingu osale kostja ja kostja soovist saada selle äriühingu omanikuks, ja asjaolust, et xxxxxxxxxx on ühisvara. Mõlemal juhul jääks kostjale vara suuremas väärtuses kui hagejale ja kostja peaks hüvitama hagejale poole enamsaadu väärtusest (s.h. arvestades tasaarvestust). 2.

1. 13.02.2019 vastuseks kostja vastuhagile (tl.101-102 IIIkd) ei nõustu Axxx Rxxx jätkuvalt Axxxxx Rxxx seisukohaga, et xxxxxxxxxx kinnistu on Axxxxx Rxxx lahusvara. Väär on Axxxxx Rxxx väide, et 02.04.2004 sõlmitud laenulepingu eesmärgiks oli perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamine. Selle laenu otstarve oli xxxxxxxxxx elamu soetamine. Axxx Rxxx ei nõustu ka Axxxxx Rxxx seisukohtadega ühisvarasse kuuluvate korteriomandi ja sõiduki Audi A6 turuväärtuse kohta. Axxx Rxxx ei nõustu ka Axxxxx Rxxx väitega, nagu Axxx Rxxx oleks A&A REVES OÜ juhatuse liikmena omastanud suures ulatuses äriühingu rahalisi vahendeid. Axxx Rxxx kinnitab, et ta ei ole ettevõttest mitte midagi enda ega kolmandate isikute kasuks omastanud. Axxx Rxxx oli ettevõtte juhatuse liige kuni 19.04.2016, pärast seda ei ole ta teostanud mitte mingeid ülekandeid selle ettevõtte kontolt. Axxx Rxxx palub kohtu abi tõendite kogumiseks, et selgitada välja ettevõtte pangakonto jääk päeval kui hageja selle ettevõtte juhatuse liikme kohalt lahkus. Hageja taotleb ekspertiiside tegemist (s.h. 20.05.2019 esitatud taotlus tl.128 IIIkd). Hageja taotleb asjas menetluse peatamist ajaks, kuni kriminaalmenetluses on välja selgitatud, kas hageja on ettevõtte A&A REVES OÜ vara omastanud. 2.
2. 21.10.2019 seisukohas (tl.78-81 IVkd) võtab Axxx Rxxx kokku, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ühisvarasse kuuluvad xxxxxxxxxxxxxxx korteriomand, xxxxxxxxx kinnistu, xxxxxxxxxx asuv kodune sisustus, A&A REVES OÜ (likvideerimisel) ja pangakontodel olevad rahalised vahendid seisuga 04.03.
3. Vaidlus toimub selle üle, kas kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxx on ühisvara või kostja lahusvara, samuti on vaidlus A&A REVES OÜ (likvideerimisel) väärtuse üle. Selle juures on vaidlus selles, kas äriühingu osa väärtuse kindlaksmääramisel peab arvestama ettevõtte võimalikku nõuet Axxx Rxxx vastu või mitte. AxxxxRxxx on jätkuvalt seisukohal, et kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on poolte ühisvara. Selle kinnisasja omandamise tehingu tegelikuks sisuks oli kinnistu soetamine võetud laenu eest ja kostja ei saanud kinnistut tasuta käsutusega. Pooled, s.t. hageja ja kostja võtsid kinnistu soetamiseks laenu ASlt SEB Pank, see on selgelt märgitud laenulepingu p.3.
4. Laenuleping sõlmiti 02.04.2004, s.o. samal päeval, mil sõlmiti asjaõigusleping omandi üleminekuks. Sama tõendavad ka Axxxxx Rxxx pangakonto väljavõtted, millelt nähtub 02.04.2004 laenu väljamaksmine Axxxxx Rxxxxkontole ja 5 02.04.2004 on teinud AxxxxxxRxxxxKxxxxxPxxxxx ülekande summas 278 121,39 eurot ja ülekande ka 05.04.2004, kokku on Kxxxx Pxxx saanud kinnistu eest vähemalt 325 105,96 eurot. Seega ei andnud Kxxxx Pxxx kinnistu omandit üle tasuta käsutusena, vaid müüja on saanud selle eest ostuhinna, mille finantseerimiseks sõlmisid pooled AS-ga SEB Pank laenulepingu. Tegemist ei olnud tasuta käsutusega

§ 27

lg.2 p.2 (enne 01.07.2010 kehtinud

§ 15lg.1) järgi ja kinnistu xxxxxxxxxx on poolte ühisvara.

Kuna Axxxxx Rxxx on kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxx võõrandanud menetluse ajal 17.05.2019 ilma Axxx Rxxx nõusolekuta, peab ta

§ 34lg.3 alusel hüvitama vara vähenemise.

Kinnistu müügikuulutuse järgi on vara väärtus 142 000 eurot. Axxx Rxxxxesitab kinnistu xxxxxxxxxx kasutuseeliste hüvitamise nõude kostjale langevas ulatuses, kuna pärast poolte abielu lõppemist jäi kinnistu Axxxxx Rxxx valdusesse. Lähtudes kinnistu kohalikust keskmisest üürihinnast (395 eurot kuus) on Axxx Rxxx kasutuseeliste hüvitamise nõude suurus 50X197,50=9875 eurot. Kuna kinnistul lasuv hüpoteek on kustutatud, on eelduslikult täidetud kinnistuga seotud laenukohustus, kuid see asjaolu vajab veel täpsustamist. Ettevõtte A&A REVES OÜ (likvideerimisel) väärtuse kohta on Axxx Rxxx seisukohal, et ühisvara väärtus tuleb määrata võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. 05.08.2019 on riiklikult tunnustatud ekspert esitanud ettevõtte väärtuse kas 54 795 eurot või 7956 eurot olenevalt sellest, kas ettevõttel on Axxx Rxxx vastu kahju hüvitamise nõue või mitte. Axxx Rxxx on seisukohal, et vajab väljaselgitamist, kas ettevõttel on Axxx Rxxx vastu nõue või mitte. Kuna kohus ei ole selle asjaolu selgumiseni menetlust peatanud, tuleb lähtuda faktist, et ettevõttel Axxx Rxxi vastu nõuet ei ole. Seega tuleb ühisvara väärtusena aluseks võtta 7956 eurot ehk vara väärtus ilma nõudeta Axxx Rxxx vastu. Axxx Rxxx leiab, et alusetud on Axxxxx Rxxx väited selle kohta, et

§ 34

lg.3 alusel tuleks Axxx Rxxxxx välja mõista hüvitis ühisvara väärtuse süülise vähendamise eest. Ettevõtte väärtus ei ole vähenenud mitte Axxx Rxxx käitumisest tingituna, vaid põhjusel, et tegemist on ettevõttega, millel puudub majandustegevus. Axxx Rxxx esitab menetlusdokumendi p.2.3.4.-2.3.

1. ülevaate A&A REVES OÜ (likvideerimisel) väljamaksetest Axxx Rxxxxe ja Axxx Rxxxx ettevõttelt saada olevatest summadest. Kui Axxx Rxxx on äriühingust sularaha välja võtnud, on olnud tegemist ühingu huvides tehtud kulutusega, mille kohta on raamatupidamisdokument. Pärast 19.04.2016, mil Axxx Rxxx enam juhatuse liige ei olnud, tehtud käsutuste eest Axxx Rxxx ei saa vastutada. Axxx Rxxx esitab ühisvara jagamise viisi ja jagatava vara väärtuse, mille tulemuseks on, et Axxxxx Rxxxx tuleb hüvitada xxxx Rxxxxx 126 375 eurot ja Axxx Rxxxx hüvitada Axxxxx Rxxxxx 4414,33 eurot. Poolte vahel tuleb jagada ka ühised kohustused, võttes arvesse, millises ulatuses on kumbki isik ühiseid kohustusi oma lahusvara arvelt täitnud. Need andmed saab esitada pärast täiendavate menetlusdokumentidega tutvumist. 2.
2. Axxx Rxxx 19.11.2019 menetlusdokumendis (tl.157-163 IVkd) on seisukohal, et Axxxxx Rxxx on süüliselt vähendanud ühisvara, võõrandades xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kostjal tuleb tasuda hüvitis ühisvara hulka. Axxxxx Rxxx ei omandanud xxxxxxxxxxxxxxkinnistut kinke teel, tegemist ei ole tasuta käsutusega. Tegemist on poolte ühisvaraga

(1995.a redaktsioon)§ 14 lg.1 järgi ja tuleb käesolevas menetluses jagada ühisvarana. Alternatiivselt, tunnistada kinnistu poolte ühisvaraks

§ 34

lg.3 alusel mootorsaani eest 1500 eurot, kuna esmalt a)mootorsaani väärtus ei olnud 7 1500 eurot ja b)teiseks Axxx Rxxx võõrandas mootorsaani abielu kestel ja sellest laekunud raha läks ühisvara hulka. Ühisvara väärtus ei vähenenud,

§ 34lg.3 eeldused on täitmata.

Axxx Rxxx jääb kasutuseeliste hüvitamise nõude juurde, Axxx Rxxxxx oli xxxxxxxxxx kinnistu kasutamine reaalselt takistatud Axxxxx Rxxx poolt.

§ 23

lg.2 näeb ette nõudealuse puhuks kus üks abikaasa on sunnitud loovutama perekonna eluaseme ainukasutuseks teisele abikaasale. AxxxxRxxxxvabastas eluaseme ja oli sunnitud hankima endale elamise mujal. Axxx Rxxx ei nõustu Axxxxx Rxxx vastuväidetega ka kasutuseeliste ulatuse osas, poolte ühised lapsed elasid tegelikult xxxxxs ja kasutuseeliste nõuet ei saa jagada kuuega. Axxx Rxxx jääb selle juurde, et kasutuseeliste väärtus on 395 eurot ühes kuus ja sellest ei tule teha mingeid mahaarvamisi, kuna Axxxxx Rxxx on saanud kasutuseeliseid 100% ulatuses. Axxxxx Rxxxx ei saa olla ka hüvitisenõuet 40 675,92 eurot. 2.

1. 20.02.2020 menetlusdokumendis (tl.10-13 Vkd) palub Axxx Rxxx lugeda poolte ühisvaraks korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väärtusega 73 000 eurot, kinnisasi xxxxxxxxxxxxxxxxx külas xxxxxx vallas väärtusega 17 000 eurot, A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa väärtusega 7956 eurot, kinnistul xxxxxxxxxxxxxxxxx asunud vallasvara (kodune vara ja sisustus) väärtusega 4500 eurot, AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr 2013021698 tulenev kohustus summas 35 684,39 eurot (seisuga 04.10.2019), Axxxxx Rxxx kontol AS-s SEB Pank ja Swedbank olevad rahalised vahendid 1104,27 eurot, Axxx Rxxxxkontol AS-s SEB Pank olevad rahalised vahendid 1976,94 eurot, kinnistu asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn väärtusega 124 000 eurot. Juhul kui kohus leiab, et kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxRxxx lahusvara, tunnistada see ühisvaraks. Kohustada Axxxxx Rxxx hüvitama ühisvara hulgast 17.05.2019 võõrandatud kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väärtus 124 000 eurot ja arvata see summa ühisvara hulka. Jagada Axxx Rxxx ja Axxxxx Rxxx ühisvara järgmiselt: 2.7.
2. korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx jätta Axxxxx Rxxx ainuomandisse koos kohustusega hüvitada Axxx Rxxxxx ½ vara väärtusest; 2.7.2.kinnisasi xxxxxxxxx xxxxxxx külasxxxxxxxxvallas jätta Axxx Rxxx ainuomandisse; 2.7.3.A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa jätta Axxx Rxxx ainuomandisse; 2.7.4.kinistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asunud vallasvara (kodune vara ja siustus) jätta Axxxxx Rxxx ainuomandisse kohustusega hüvitada AxxxxRxxxxx ½ vara väärtusest; 2.7.5.AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr. 2013021698 tulenev kohustus summas 35 684,39 eurot (seisuga 04.10.2019) jätta AxxxxxxRxxx lahusvarasse; 2.7.6.Axxxxx xxxx pangakontodel (AS SEB Pank, Swedbank) olevaad rahalised vahendid 1104,27 eurot jätta Axxxxx Rxxx ainuomandisse kohustusega hüvitada ½ vara väärtusest Axxx Rxxxxx; 2.7.7.Axxx Rxxx pangakontol AS SEB Pank olevad rahalised vahendid 1976,94 eurot jätta Axxx Rxxx ainuomandisse; 2.7.8.välja mõista Axxxxx Rxxxxx ühisvara hulka kasutuseelised perioodi 04.03.2015-01.05.2019 eest summas 19750 eurot, jagada ühisvaras olev kasutuseeliste nõue Axxx ja Axxxxx Rxxx vahel võrdsetes osades ja mõista Axxx Rxxx kasuks välja kasutuseelised summas 9875 eurot; 2.7.9.Mõista Axxxxx xxxxxx välja Axxx Rxxx kasuks enamsaadud ühisvara väärtuse ja ühisvara väärtuse vähendamise eest hüvitis 101 302,13 eurot; 2.7.
3. Jätta rahuldamata Axxxxx Rxxx nõuded. Kui kohus peab põhjendatuks Axxxxx Rxxx nõuet

§ 34

lg.2 alusel, mitte rahuldada hüvitise nõuet suuremas ulatuses kui 14635,38 eurot; 8 2.7.

1. Kohustada Axxxxx Rxxx andma kõik asjakohased tahteavaldused, et kustutada xxxxxxxxxxkinnisasja (aadressiga xxxxxxa küla xxxxxx vald xxxxxx maakond) kohta Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas peetavas kinnistusregistris kinnistusraamatu teisest jaost omaniku kanne Axxxxx Rxxx osas ja kanda sisse ainuomanikuna Axxx Rxxx, asendada asjakohased tahteavaldused kohtulahendiga ja edastada kohtuotsus registriosakonnale muudatuskande tegemiseks. Axxx Rxxx taotleb ka osaotsuse tegemist ja lahendamata nõuete osas menetluse peatamist. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud Axxxxx Rxxx kanda. 2.
2. Axxx Rxxxxesitas 15.07.2020 lõppseisukohad, kordamata varasemalt esitatud seisukohti, kuid rõhutades veelkord tema hinnangul olulisemaid. Axxx Rxxx jääb selle juurde, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu kuulus ühisvara hulka, kuivõrd see on omandatud müügilepingu alusel, mitte kinkena. Kinkelepingu vältimatuks eelduseks on asjaolu, et omand on üle antud tasuta käsutusega, kuid antud juhul ei olnud tegemist tasuta käsutusega ning 02.04.2004.a kinkeleping on selles osas näiline. Kostja on kinnistu ilma Axxx Rxxx nõusolekuta võõrandanud 124 000 euro eest.

§ 34

lg 3 järgi kui ühisvara väheneb tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Axxxxx Rxxxx tuleb ühisvara hulka hüvitada 124 000 eurot xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu võõrandamise eest. Ettevõtte A&A REVES OÜ (likvideerimisel) väärtust tuleb arvestada summas 7956 eurot, kuna kostja ei ole tõendanud, et ettevõttel on nõue Axxx Rxxx vastu. Axxx Rxxx on seisukohal, et käesolevas menetluses ei saa kohus tuvastada ettevõtte nõude olemasolu või puudumist Axxx Rxxx vastu. Kui kohus asub seda siiski tuvastama, siis on Axxx Rxxx seisukohal, et ettevõtte nõue puudub (menetlusdokumendi p.2.8-2.9). Hageja ei ole A&A Reves OÜ (likvideerimisel) väärtust vähendanud süülise käitumise tagajärjel ja kostja hüvitisenõue tuleb jätta rahuldamata. Kui hageja on ettevõtte kontolt sularaha välja võtnud, siis on see läinud ühisvara hulka (

§ 14lg.1) ja kasutatud perekonna ühisteks vajadusteks.

Axxx Rxxx esitab ühisvara koosseisu ja ettepanekud selle jaotamiseks, s.h. taotlus mõista välja Axxxxx Rxxxxx ühisvara hulka kasutuseelised perioodi eest 04.03.2015-01.05.2019 summas 19 750 eurot ja mõista Axxxxx Rxxxxx Axxx Rxxx kasuks välja enamsaadud ühisvara väärtuse ning ühisvara väärtuse vähendamise eest hüvitis 101 302,13 eurot. 2.

1. Axxx Rxxx esitas 15.07.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt Axxx Rxxx tsiviilasjas nr 2-16-17884 kantud menetluskulud summas 11 513 eurot. Selle hulgas õigusteenuse kulu summas 10 218 eurot (käibemaksuga summa). Ilma käibemaksuta on õigusteenuse kulud kokku 8515 eurot. Õigusteenust osutatud 65,5 tunni ulatuses tunnitasuga 130 eurot tund, lisandub käibemaks. Muud menetluskulud: ekspertiisitasud 295 eurot Rxxx Lxxx ekspertiisitasu kinnisvaraekspertiisi eest, 1000 eurot Oxxxx Grxxxxxxxxekspertiisitasu finantsekspertiisi eest. TsMS § 177 lg 4 alusel on esitatud menetluskulult viivise tasumise nõue. 3.Axxxxx Rxxx nõuded ja seisukohad. 3.
2. 23.01.2017 vastuses hagile (tl.48-62 Ikd) on kostja seisukohal, et poolte ühisvarasse kuulub järgmine vara märgitud väärtuses, mille jagamise suhtes on Axxxxx Rxxxx ettepanekud: 3.1.1.Korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turuhinnaga 65 000 eurot, ühisvara jagamisel jääb kostjale; 3.1.2.kinnisasi xxxxxxxxx xxxxxxx külas xxxxxx vallas turuhinnaga 13000 eurot, ühisvara jagamisel jääb hagejale; 3.1.3.sõiduauto Audi A6, turuväärtus 8000 eurot, ühisvara jagamisel jääb hagejale; 9 3.1.4.sõiduauto Saab 9-5 turuväärtusega 3000 eurot, ühisvara jagamisel jääb kostjale; 3.1.5.mootorratas Yamaha XIR 1300 turuväärtusega 2700 eurot, ühisvara jagamisel jääb kostjale; 3.1.6.A&A REVES OÜ (likvideerimisel) väärtusega 77000 eurot, ühisvara jagamisel jääb hagejale. Kostja ei nõustu hageja väitega, et see vara on väärtusetu või nimiväärtusega 5752 eurot. Osaühing on edukas, 30.06.2015 seisuga oli pärast dividendide väljamaksmist jaotamata kasum 73 454 eurot. Kui hageja tõendab, et osa on väärtusetu, on hageja muutnud selle pärast abielu lahutamist varatuks ja

§ 34lg.3 alusel peab hageja hüvitama ühisvara hulka tekitatud kahju 77000 eurot.

3.1.7.Mootorsaan LYNX SYNCRO turuhinnaga 1500 eurot. Ühisvara jagamisel jätta hagejale. 3.1.8.Haagis MAZ 8114 turuhinnaga 250 eurot. Ühisvara jagamisel jätta hagejale. 3.1.9.AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr . 2013021698 tulenev võlgnevus summas 51 895,78 eurot (seisuga 12.01.2017). Ühisvara jagamisel jääb kohustus kostjale. 3.1.10.AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr.5500063830410 tulenev võlgnevus summas 10035,91 eurot (12.01.2017 seisuga).Ühisvara jagamisel jääb kohustus kostjale. 3.1.11.poolte pangakontodel ja-hoiustel olev raha varaühisuse varasuhte lõppemise aja seisuga (04.03.2015). Rahaliste vahendite jääk tuleb tõendite kogumise korras kindlaks teha. Kokku on poolte ühisvaras vara 174 050 euro väärtuses ja rahalisi kohustusi 61 931,69 euro väärtuses. Ühisvara jagada

§ 37

lg.3 järgi abikaasade vahel võrdsetes osades, arvestades ka

§ 34lg.2, AÕS § 77 lg.1, lg.2 sätteid.

Ülaltoodu ettepaneku järgi jääb hagejale vara 99 750 euro väärtuses ja kostjale jääb vara ja kohustusi 12 368,31 euro väärtuses. Ühisvara jagamise tulemusena jääb hagejale vara 87 381,69 euro ulatuses rohkem kui kostjale.

§ 37

lg.3, AÕS § 77 lg.3 alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista hüvitis summas 43 690,85 eurot. Sellise hüvitise väljamõistmise korral jääb pooltele võrdses väärtuses (56 059,15 eurot) vara.

§ 37

lg.2, § 28 lg.1, §34 lg.2 alusel tuleb hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja mõista hüvitis 5578,77 eurot. See on hüvitis laenulepingutest nr. 2013021698 ja nr.5500063830410 tulenevate kohustuste täitmise eest kostjale, kuna kostja täitis üksi oma lahusvara arvel ka hageja rahalist kohustust pankade ees. Kostja on kinke teel omandanud kinnisasja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja

§ 210

lg.2,

(1995 redaktsioon) § 15 lg.1 alusel on see kostja lahusvara. Ei ole alust kinnisasja poolte ühisvaraks tunnistamiseks, hageja ei ole tõendanud

§ 210

lg.2 ja

§ 34

lg.3 alusel kohustada hagejat hüvitama poolte ühisvara hulka 77 000 eurot ehk summa, mille võrra on poolte ühisvara väärtus ehk A&A REVES OÜ osa väärtus vähenenud. Kostja on A&A REVES OÜ osa ühisomanik ja ei ole andnud hagejale nõusolekut A&A REVES OÜ osa käsutamiseks. Hageja on üksi ja kostja sellekohase nõusolekuta korraldanud äriühingu likvideerimise ja varatuks muutmise. Seetõttu tuleb hagejal ühisvara väärtuse vähenemine hüvitada. Kostja kordab ja põhjendab veelkord, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasi on kostja lahusvara, kuna kostja on selle omandanud kinke teel. Hageja ei ole tõendanud tehingu tühisust näilikkuse tõttu, tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.t. tehingu sisulist hindamist. Kinnisasja üleandmise abstraktne ja neutraalne asjaõigusleping ei saa olla näilik. 3.

1. 04.12.2018 menetlusdokumendis esitas Axxxxx Rxxx vastuhagi (tl.5-13 IIIkd), milles taotleb lugeda vastuhageja Axxxxx Rxxx ja vastukostja Axxx Rxxx ühisvaraks rahalisi kohustusi 61 931,69 euro väärtuses ja vara 176 026,94 euro väärtuses. Lugeda poolte ühisvaraks korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kinnisasi xxxxxxxxx sukohaga xxxxxxxxküla xxxxxx vald, sõiduauto Audi A6, sõiduauto Saaab9-5, mootorratas Yamaha XJR 1300, mootorsaan LYNX GLX5900 SYNCRO, haagis MAZ 8114, A&A REVES OÜ (likvideerimisel), xxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv kodune vara ja sisustus, AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr. 2013021698 tulenev võlgnevus 51 895,78 eurot seisuga 12.01.2017, AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr. 550006383410 tulenev võlgnevus 10 035,91 eurot seisuga 12.01.2017, kostja kontol AS-s SEB Pank 04.03.2015 seisuga olnud raha summas 1976,94 eurot. Selles menetlusdokumendis esitab Axxxxx Rxxx pikema käsitluse A&A REVES OÜ (likvideerimisel) likvideerimismenetlusest, mis toimus Axxx Rxxx algatusel 18.04.2016 otsuse alusel ja mille Axxxxx Rxxx vaidlustas Harju Maakohtus (tsiviilasi nr . 2-16-10331). Harju Maakohus 25.07.2018.a otsusega tuvastas A&A REVES OÜ osanike 18.04.2016 otsuse tühisuse. Axxxxx Rxxx annab menetlusdokumendi p.3.14-3.
2. ülevaate A&A REVES OÜ juhatuse liikme AxxxxRxxx tegevusest, millega on ajavahemikul 21.02.2011-04.03.2016 võetud äriühingu pangakarti kasutades pangakontolt sularahaautomaadi kaudu ja pangakontoris välja rahalisi vahendeid 41 185 eurot ja Axxx Rxxx poolt nimetatud likvideerija on teinud pangakontolt alusetuid makseid kokku summas 28 767,43 eurot. Sularaha väljavõtud ja maksed moodustavad summa 69 952,43 eurot. Sellega on Axxx Rxxx A&A REVES OÜ juhatuse liikmena teinud tegusid, mis kahjustavad äriühingu varalist seisundit ja sellega süüliselt vähendanud A&A REVES OÜ osa väärtust. Käesolevas menetluses peab ka Axxx Rxxx ise A&A REVES OÜ osa väärtusetuks, ehkki ekspert on äriühingu osa väärtuseks hinnanud 77 000 eurot. 11 Jagada poolte ühisvara selliselt, et hageja Axxxxx Rxxx ainuomandisse jäävad korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sõiduauto Saab 9-5, mootorratas Yamaha XJR 1300, xxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv kodune vara ja sisustus, , AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr. 2013021698 tulenev võlgnevus 51 895,78 eurot seisuga 12.01.2017, AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr. 550006383410 tulenev võlgnevus 10 035,91 eurot seisuga 12.01.
3. Kostja AxxxxRxxx ainuomandisse jäävad kinnisasi xxxxxxxxxx sõiduauto Audi A6, mootorsaan LYNX GLX5900 SYNCRO, haagis MAZ 8114, A&A REVES OÜ (likvideerimisel), kostja kontol AS-s SEB Pank 04.03.2015 seisuga olnud raha summas 1976,94 eurot.

§ 37

lg.3, AÕS § 77 lg.3 alusel mõista kostjalt Axxx Rxxx Axxxxx Rxxx kasuks välja hüvitis 57 047,62 eurot ja

§ 37

lg.2, § 28 lg.1 ja § 34 lg.2 alusel hüvitis summas 5578,77 eurot (pärast abielu lahutamist laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks tasutud laenumaksete (põhisumma+intress) kostjale langev osa). Kui kohus tuvastab, et A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa on vähem väärt kui 77 000 eurot, siis mõista kostjalt

§ 34

lg.3 alusel ühisvara hulka hüvitis, mille suurus on 77000 euro ja kohtu poolt tuvastatava A&A REVES OÜ osa väärtuse vahe. Ühisvara hulka arvatav hüvitis jagada sellisel juhul koos ülejäänud ühisvaraga võrdsetes osades. Jätta menetluskulud kostja (AxxxxRxxxx kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud välja. 3.4. 22.05.2019 menetlusdokumendis esitas Axxxxx Rxxx vastuhagis esitatud nõuete suuruse täpsustuse (tl.133-135 IIIkd). Hageja täpsustas vastuhagis esitatud nõudeid, kuna 04.12.2018 vastuhagis on kajastatud ühisvaras olevate laenukohustuste jääke 12.01.2017.a seisuga. Kuna hageja täidab laenukohustusi igakuiselt ja on tasunud oma lahusvara arvelt ühisvarasse kuuluvaid kohustusi kogusummas 39 395,93 eurot, tuleb arvestada laenukohustuste jäägid 22.05.2019 seisuga ja hageja lahusvara arvel tasutud kohustustest pool (19 697,97 eurot)

§ 34lg.2 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Arvestades nõude täpsustust seisuga 22.05.2019, on poolte ühisvaras rahalisi kohustusi 36 551,79 eurot ja 176 026,94 euro eest vara. Axxxxx Rxxx esitab sellest tuleneva ümberarvutuse ühisvara jagamise tulemusena pooltele jääva vara väärtuse kohta ja selle järgi jääb Axxxxx Rxxxxx vara 37 748,21 euro väärtuses ja AxxxxRxxxxx jääb vara 101 726,94 euro väärtuses. Kuna Axxx Rxxxxx jääb jagamise tulemusena 63 978,73 euro ulatuses rohkem vara, tuleb temalt välja mõista Axxxxx Rxxx kasuks 31 989,37 eurot. Sellise hüvitise väljamõistmise korral jääb pooltele vara võrdses väärtuses – 69 737,58 euro väärtuses. Axxxxx Rxxx esitab selguse huvides täpsustatud vastuhagi eseme tervikuna. 3.5. 20.10.2019 menetlusdokumendis (tl.60-65 IV kd) esitas Axxxxx Rxxx vastuhagis esitatud nõuete suuruse täpsustuse, täiendas vastuhagi täiendava nõudega ja taotles tunnistaja ülekuulamist. Poolte ühisvaras on 20.10.2019 seisuga rahalisi kohustusi 35 684,39 euro väärtuses ja vara 156 877,21 euro väärtuses. Axxxxx Rxxxx on

§ 34lg.2 alusel rahaline nõue 40 675,92 euro ulatuses, s.o.

pärast abielu lahutamist Axxxxx Rxxxxlahusvara arvel tasutud kohustused laenulepingute katteks. Axxxxx Rxxx esitab vastuhagisse täiendava nõude

§ 34

lg.2 alusel (menetlusdokumendi p.3.4.-3.9), taotledes hüvitada temale 33,86% korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxx turuväärtuse juurdekasvust (rahaliselt väljendatuna 6094,80 eurot), kuna Axxxxx Rxxx on panustanud oma lahusvara arvelt 18 621,54 eurot korteriomandi soetamiseks võetud laenukohustuse tasumiseks. Axxxxx Rxxx esitab vastuhagisse täiendava nõude

§ 34

lg.2 alusel (menetlusdokumendi p.3.10), taotledes xxxxxxxxxxxxxxx korteriomandi remondifondi maksete eest hüvitise väljamõistmist, mida Axxxxx Rxxx on tasunud perioodil 01.03.2015-30.09.2019 summas 2836 eurot. 12 Kokkuvõttes on Axxxxx Rxxxx

§ 34lg.2 alusel ühisvara vastu hüvitisenõue 49 606,72 euro ulatuses.

Axxxxx Rxxx esitab arvutuskäigu

§ 34

lg.2 alusel hüvitise arvutamiseks Riigikohtu lahendite näitel ja leiab, et Axxx Rxxxxx peaks ühisvara jagamise tulemusena jääma 35 793,05 euro ulatuses vara ja Axxxxx Rxxxxe peaks jääma 85 399,77 euro ulatuses vara. Axxxxx Rxxx teeb ühisvara jagamise ettepaneku, mille kohaselt Axxx Rxxxxx jääb ühisvara 78 271,94 euro väärtuses ja Axxxxx Rxxxxx jääb ühisvara 42 920,88 euro väärtuses. Abikaasade osade võrdsuse saavutamiseks tuleb Axxx Rxxxxx Axxxxx Rxxx kasuks välja mõista hüvitis summas 42 478,89 eurot. Axxxxx Rxxx põhjendab veelkordselt kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxx kuulumist tema lahusvara hulka, 02.04.2004 sõlmitud kinkeleping ei ole näilik tehing. Axxxxx Rxxx esitab ühisvara jagamise ettepaneku esemeliselt ja rahaliselt, s.h. mõista Axxx Rxxxxx Axxxxx Rxxx kasuks välja

§ 37lg.3, AÕS § 77 lg.3 alusel hüvitis summas 42 478,89 eurot.

Kui kohus tuvastab, et A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa on vähem väärt kui 54 795 eurot, siis mõista kostjalt

§ 34

lg.3 alusel ühisvara hulka hüvitis, mille suurus on 54 795 euro ja kohtu poolt tuvastatava A&A REVES OÜ osa väärtuse vahe. Ühisvara hulka arvatav hüvitis jagada sellisel juhul koos ülejäänud ühisvaraga võrdsetes osades. 3.6. 18.11.2019.a menetlusdokumendis on esitatud poolte ühisvaras olev vara, mille hulgas 85 291,11 euro eest kohustusi ja 153 877,21 euro väärtuses vara. Axxxxx Rxxx (tl.149-152 IVkd) taotleb: 1)lugeda poolte ühisvaraks korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väärtusega 73 000 eurot, kinnisasi xxxxxxxxx xxxxxxx külas väärtusega 17000 eurot, A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa väärtusega 54 795 eurot, xxxxxxxxxxxasunud kodune vara ja sisustus väärtusega 4500 eurot, AS SEB Pank laenulepingust (nr2013021698) tulenev võlgnevus summas 35684,39 eurot, kostja SEB Pank AS kontol olnud raha (04.03.2015 seisuga) 1976,94 eurot, hageja SEB Pank AS kontol olnud raha (04.03.2015 seisuga) 1105,27 eurot; 2)mõista Axxx RxxxxxxPkS § 34 lg.3 alusel ühisvara hulka hüvitis 1500 eurot (mootorsaani eest); 3)hüvitada Axxxxx Rxxxxx

§ 34

lg.2 alusel ühisvara arvelt 49 606,72 eurot; 4)jagada ühisvara selliselt, et Axxxxx Rxxx ainuomandisse jäävad xxxxxxxxxxxxxxx korteriomand, xxxxxxxxxx asunud kodune vara ja sisustus, laenulepingust nr . 2013021698 tulenev võlgnevus summas 35 684,39 eurot (04.10.2019 seisuga), Axxxxx Rxxx pangakontol (04.03.2015) olnud raha 1105,27 eurot; Axxx Rxxx ainuomandisse jäävad kinnisasi xxxxxxxxx, A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa, Axxx Rxxx pangakontol 04.03.2015 olnud raha 1976,94 eurot, hüvitisnõue Axxx Rxxx vastu summas 1500 eurot; 5)mõista AxxxxRxxxxxx Axxxxx Rxxx kasuks

§ 37

lg.3 ja AÕS § 77 lg.3 alusel välja hüvitis 40 978,89 eurot; 6)kui kohus tuvastab, et A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa on vähem väärt kui 54 795 eurot, siis mõista Axxx Rxxxxx

§ 34

lg.3 alusel ühisvara hulka hüvitis, mille suurus on 54 795 euro ja kohtu poolt tuvastatava A&A REVES OÜ osa väärtuse vahe. Ühisvara hulka arvatav hüvitis jagada koos ülejäänud ühisvaraga võrdsetes osades. Hageja põhjendab selles menetlusdokumendis (p.5.1.-5.8), et kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxx kasutuseeliste hüvitamise nõue on alusetu. Axxxxx Rxxxxei ole AxxxxRxxxxx teinud takistusi kinnisasja kasutamiseks ja kasutuseeliste hüvitamise nõue on vastuolus ka hea usu põhimõttega. Kui üldse kasutuseeliste hüvitamise nõudest rääkida, siis saaks see olla maksimaalselt 1137,50 eurot. 13 Axxxxx Rxxx põhjendab, et Axxx Rxxxx puudub

§ 34

lg.3 aluse hüvitamisnõue seoses xxxxxxxxxxxkinnistu võõrandamisega, kuna kinnistu oli Axxxxx Rxxx lahusvara. Axxxxx Rxxx esitab kohtule AS SEB Pank tõendi, millest nähtub xxxxxxxxxxxxxxxxxxkinnistu müügist saadud vahenditest kohustuste tasumine: laenulepingust nr. 550006383410 tulenev viimane osamakse summas 2241,14 eurot ja laenulepingust nr. 2013021698 tuleneva laenu osaline tagastamine summas 12 000 eurot. Seega selle kinnistu müügist saadud rahalisi vahendeid kasutati ühisvara huvides. 3.

1. 20.02.2020 menetlusdokumendis (tl.6-8 Vkd) põhjendab Axxxxx Rxxx kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxx omandamist kinkelepingu alusel, s.t. Axxxxx Rxxxxx lahusvarana ja kasutuseeliste hüvitamise nõude alusetust. Muus osas jääb Axxxxx Rxxx varasemalt väljendatud seisukohtade ja põhjenduste juurde, s.h. ka ühisvara jagamise ettepanekute ja hüvitistenõuete juurde. Täiendavalt taotleb Axxxxx Rxxx kohustada Axxx Rxxx andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosas nr. 4112103 oleva korteriomandi kohta tehtud omanikukande kustutamiseks, korteriomandi omandiõiguse Axxxxx Rxxx ainuomandisse üleandmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja Axxxxx Rxxx korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. 3.
2. Lõppseisukohtades esitas Axxxxx Rxxx 15.07.2020 vastuhagi nõude täpsustuse, mis seisneb peamiselt Axxxxx Rxxx poolt pärast 20.10.2019 (eelmine vastuhagi nõuete arvutuse kuupäev) tehtud kulutuste arvessevõtmises nõuete suuruse juures. Axxxxx Rxxx on tasunud pärast 20.10.2019 laenulepingu nr. 2013021698 põhiosa ja intressimakseid oma lahusvara arvel kokku summas 2312,55 euro eest ja laenu jääk selle laenulepingu järgi on seisuga 08.07.2020 34071,54 eurot. Ka on Axxxxx xxxx tasunud pärast 20.10.2019 xxxxxxxxxxxxxxx asuva korteriomandiga seotud remondifondi makseid summas 523,12 eurot. Seega suureneb Axxxxx Rxxx

§ 34

lg.2 alusel ühisvara vastu esitatud nõue 52 442,39 euroni (senise 49 606,72 euro asemel). Poolte ühisvaras on 86 513,93 euro eest rahalisi kohustusi ja 153 877,21 euro eest vara. Axxxxx Rxxx palub ühisvara jagada tema varasemates menetlusdokumentides esitatud põhimõtete kohaselt ja seadusesätete alusel ja ühisvara jagamise tulemusena peaks kostjale jääma 33 681,64 euro (67 363,28 eurot x 50%) ulatuses vara ning hagejale 86 124,03 euro (33 681,64 eurot + 52 442,39 eurot) ulatuses vara. Kuivõrd kostjale jääb ühisvara jagamise tulemusena 41 590,30 euro ulatuses rohkem vara, tuleb

§ 37

lg 3 ja AÕS § 77 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis summas 41 590,30 eurot. Axxxxx Rxxx esitab ühisvara jagamise ettepanekud korrates varasemat ettepanekut, s.h. taotlus mõista A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa eest välja hüvitis, mis ulatub osa väärtuseni, mille tuvastas ekspert. Kui kohus tuvastab, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxkinnisasi (registrikood 304035) on poolte ühisvara, siis palub hageja kohtul kalduda abikaasade osade võrdsusest hageja kasuks kõrvale selliselt, et xxxxxxxxxx, xxxxxx kinnisasja müügist saadud 124 000 eurost jääb 50 393,60 eurot kostjale ning 73 606,40 eurot hagejale. 3.

1. Axxxxx Rxxxxesitas 15.07.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja (selles menetlusdokumendis nimetab Axxxxx Rxxx ennast kostjaks erinevalt varasematest menetlusdokumentidest, kus Axxxxx Rxxx on ennast nimetanud hagejaks) on käesolevas tsiviilasjas menetluskuludena kandnud 13 032 eurot, millest 300 eurot moodustab vastuhagilt tasutud riigilõiv, 1800 eurot dokumentaalse tõendi (Domus Kinnisvara OÜ eksperthinnang) saamise kulu ning 10 932 eurot kulutused lepingulisele esindajale vastavalt nimekirjale. Õigusabi ajakulu 91,1 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 177 lg 4 alusel taotletakse menetluskuludelt viivise väljamõistmist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 14 4.Kohus leiab, et Axxx Rxxx hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning Axxxxx Rxxx vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus märgib selguse mõttes, et käsitleb käesolevas otsuses edaspidi läbivalt hagejana Axxx Rxxxx (kes esitas esmase hagi) ja kostjana Axxxxx Rxxxx (kes esitas ka vastuhagi).
2. Kohus tegi käesolevas tsiviilasjas vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et AxxxxRxxx ja Axxxxx Rxxxx(end. Pxxx) vahel sõlmiti xxxxxxxxxx. a abielu. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kohtule esitatud abielutunnistus (I kd, tl 11). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja ja kostja abielu lahutati perekonnaseisuasutuses (I kd, tl 12). xxxxxxxxxx Tartu Maavalitsuse Hageja taotleb ühisvara jagamist ja seda taotleb ka kostja vastuhagis. Perekonnaseaduse (

) § 211 lg 1 sätestab, et kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Pooltel ei olnud sõlmitud abieluvaralepingut ning poolte abielu sõlmiti xxxxxxxxxx. a, mistõttu kohaldub endiste abikaasade varasuhetele varaühisuse regulatsioon. Tulenevalt

§-st 25 lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.

§ 35kohaselt lõpeb varaühisus muuhulgas abielu lahutamisega.

Seega on poolte vaheline varaühisus lõppenud.

§ 210

lg.2 sätestab: Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kui vara omandati enne 1995.aasta 1.jaanuari, kohaldatakse vara kuuluvuse küsimustele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud perekonnaseadust. Riigikohus on 14.05.2014. a otsuses nr 3-2-1-21-14 selgitanud, et kehtiva

§ 210

lg 1 ja § 211 järgi tuleb alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest esitatud nõude korral jagada abikaasade ühisvara kehtiva seaduse järgi, kuid

§ 210

lg 2 järgi tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne 01.07.2010. a kehtinud perekonnaseadusest.

§ 37

sätestab, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.

§ 37

lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Kuna käesolevas asjas poolte varaühisuse varasuhe lõppes abielu lahutamisega xxxxxxxxxx, tuleb ühisvara koosseis kindlaks määrata selle hetke seisuga. Tulenevalt eelpool viidatud Riigikohtu lahendist, tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud, s.o. varem kehtinud perekonnaseaduse redaktsioonist (

v.r).

(v.r) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Sama seaduse § 15 lg 1 järgi oli abikaasa lahusvaraks tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara.

(v.r) § 18 lg 2 teine lause sätestab, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Ühisvara jagamiseks tuleb esmalt välja selgitada ühisvara koosseis ning seejärel saab lahendada poolte ühisvara jagamise küsimuse. 6.Käesoleva asja menetluse käigus on pooled kohtuistungil 27.05.2019 sõlminud kompromissi ühisvara osaliseks jagamiseks ja kohus kinnitas kompromissi 05.08.2019 määrusega (tl.192-193 IIIkd). Kompromissiga jagati ühisvaras olevad sõiduk Audi A6, sõiduk Saab 9-5, mootorratas Yamaha XJR ja haagis MAZ

1. Kompromissi kinnitamisega lõpetati nende ühisvarasse kuuluvate esemete osas ühisvara jagamise menetlus. Kompromissi sõlmimise käigus jõudsid pooled seisukohale, et sõidukite ja haagise jagamisel kokkulepitud viisil on pooled saanud jagatud vara ainuomandisse võrdses väärtuses. Seetõttu kohus käesolevas lahendis nende esemetega seonduvat ei käsitle. 15 Kohus käsitleb esmalt ühisvara koosseisu (p.7): sellesse kuuluvaid varaesemeid ja nende väärtust (p.7.1.), ühisvara koosseisu kuuluvaid varalisi õigusi (p.7.2.), ühisvara koosseisu kuuluvaid rahasummasid (p.7.3.), ühisvara koosseisu kuuluvaid rahalisi kohustusi (p.7.4.), ühisvara vastu esitatud hüvitisenõudeid (p.7.5.), seejärel ühisvara jagamist ja selle tulemusena tekkivaid vastastikuseid nõudeid (p.8) ja ühisvara jagamise vormistamiseks vajalikke tahteavaldusi (p.9). Viimaks lahendab kohus menetluskulude nõuetega seonduva (p.10). 7.Ühisvara koosseis. 7.1.Ühisvara koosseisu kuuluvad varaesemed ja nende väärtus. 7.1.1.Ühisvara koosseisus on korteriomand (registriosa nr. 4112103) asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (kinnistusregistri väljatrükk tl.14-15, 64-77 Ikd), omandatud 55 000 euro eest 05.08.2013.a. Kohtumenetluse käigus kohus määras ja riiklikult tunnustatud ekspert Rxxx Lxxx teostas ekspertiisi korteriomandi turuväärtuse hindamiseks. Eksperdiarvamuse kohaselt on korteriomandi turuväärtus 17.09.2019 seisuga 73 000 eurot (tl.33-53 IVkd). Pooled on ühetaolisel seisukohal selle kinnisasja kuulumise osas ühisvara koosseisu, ei vaidlusta eksperdiarvamust vara väärtuse osas ja on ühetaolisel seisukohal selles, et ühisvara jagamisel jääb see kinnisasi Axxxxx Rxxx ainuomandisse. 7.1.
2. Ühisvara koosseisus on kinnistu xxxxxxxxx (registriosa nr. 2030835) asukohaga Kxxxxxx küla xxxxxxxvald xxxxxx maakond (tl.3 Ikd), omandatud 16.08.2001 kinkelepingu alusel (tl.79-85 Ikd). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tegemist on abikaasade ühisvara hulka kuuluva varaga. Kinnistu väärtuses osas olid pooled algselt ühetaolisel seisukohal – 13 000 eurot. 20.10.2019 menetlusdokumendis Axxxxx Rxxx esitas asjatundjate arvamuse kinnistu xxxxxxxxx turuväärtuse kohta 18000-22000 eurot (tl.68-72IVkd). Kohtuistungil 28.10.2019 (tl.134-138 IVkd) saavutasid pooled kokkuleppe xxxxxxxxx kinnistu turuväärtuse osas- 17 000 eurot. Pooled on ühetaolisel seisukohal selles, et ühisvara jagamisel jääb see kinnisasi Axxx Rxxx ainuomandisse. 7.1.3.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asunud kodune vara ja sisustus, mida hageja Axxx Rxxx hindas hagiavalduses 5000 euro väärtuses, kostja Axxxxx Rxxx 3600 euro väärtuses (tl.86-91 Ikd). Kohtuistungil 27.05.2019 (tl.142-146 10:34:30 IIIkd) saavutasid pooled kokkuleppe koduse vara koosseisu ja väärtuse osas summas 4500 eurot. Pooled on ühetaolisel seisukohal selles, et ühisvara jagamisel jääb xxxxxxxxxxxxxxxxxx asunud kodune vara ja sisustus Axxxxx Rxxx ainuomandisse. 7.1.4.Mootorsaan LYNX GLX5900 SYNCRO (riiklik registreerimismärk xxxx:VIN-kood GLX9806244), mis on omandatud 30.01.2012 sõlmitud müügilepingu alusel 1950 euro eest (tl.173181 Ikd). Axxxxx Rxxx hinnangul on mootorsaani turuhind 1500 eurot (tõend veelgi kõrgema turuhinna kohta tl. 180 Ikd). Axxx Rxxx on vaidlustanud selle varaeseme olemasolu abielu lõppemise ajal, mootorsaan on võõrandatud abielu kehtivuse ajal ega kuulu jagamisele käesolevas asjas (Axxx Rxxx 02.03.2017 menetlusdokument tl.75 IIkd). Axxxxx Rxxx taotles tunnistaja küsitlemist 28.10.2019 kohtuistungil tõendamaks, et mootorsaan oli abielu lõppemise ajal alles. Axxxxx Rxxx ei ole andnud nõusolekut mootorsaani võõrandamiseks. Pooled esitasid 28.10.2019 kohtuistungil (tl.134 IVkd)erinevaid väiteid mootorsaani varuosadena realiseerimise teemal, hageja kinnitas, et mootorsaan müüdi juppidena abielu jooksul, viimane osa, kere, läks Emexisse. 2014.a oktoobris saani terviklikul kujul enam ei olnud. Tunnistaja küsitlemise vajadus langes ära. Kohus on seisukohal, et kuna varaühisuse varasuhte lõppemise ajal (abielu lõppemise aeg) mootorsaani varana enam alles ei olnud ja tõendatud on, et mootorsaan on Axxx Rxxx poolt võõrandatud osadena ilma teise abikaasa nõusolekuta, kuulub rakendamisele

§ 34

lg.3, mille kohaselt Kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud 16 teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Mootorsaani turuhind 1500 eurot (sellele ei ole vastuväiteid esitatud) tuleb hüvitisena arvata ühisvara hulka ja mootorsaani ühisvarasse kuuluva varaesemena ei jagata, kuna seda pole olemas. 7.1.

1. Ühisvara koosseisu kuuluvaks tuleb lugeda kinnistu asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr. 304035 tl.33 Ikd, tl.1-7, 8-14, 33-77 IIkd). Kinnistusraamatu andmete kohaselt registreeriti see kinnistu 02.04.2004.a kinnistamisavalduse alusel Axxxxx Rxxx omandina. Axxxxx Rxxx on kinnistu omandanud 02.04.2004 sõlmitud kinkelepingu alusel kinkijalt Kxxxx Pxxxxx, kes kohtule esitatud asjaolude alusel on Axxxxx Rxxx ema. Kinkelepingu p.1.
2. nähtub, et kinnistusraamatu neljandas jaos on kinnistul hüpoteek summas 350 000 krooni AS Eesti Ühispank kasuks. Lepingu p.2.
3. kinnitab hüpoteegipidaja, et kingisaaja ja Axxx Rxxx poolt laenulepingu sõlmimisega lõpevad nõuded kinkija vastu ja hüpoteegipidaja on nõus tagatavate nõuete muutmisega. Kinnistusraamatu andmetest (tl.33 Ikd) nähtub, et 28.02.2002 on hüpoteegipidajal AS SEB Pank olnud nõue 350 000 krooni, kõrvalnõuetega 105 000 krooni ja intressimääraga 16% kinnistu igakordse omaniku kasuks. Need kaks tõendit koostoimes võimaldavad järeldada, et hüpoteegipidaja AS SEB Pank (varem Ühispank) kinnitas kinkelepingu sõlmimisel tema nõude (350 000 krooni pluss kõrvalnõuded) lõppemist kinkija (Kxxxx Pxxx) vastu ja selle nõude eest said vastutavaks kingisaaja (Axxxxx Rxxx) ja Axxx Rxxx, kes sõlmisid nõude tasumiseks laenulepingu. Laenuleping nr. 5500063830410 on sõlmitud 02.04.2004 (tl.23-28 Ikd) AS Eesti Ühispank kui laenuandja ja Axxxxx Rxxx ja Axxx Rxxx kui laenusaajad vahel laenusummaga 350 000 krooni, laen makstakse välja Axxxxx Rxxx kontole, laenusaajad kohustuvad täitma solidaarselt kõik lepingust tulenevad laenusaaja kohustused (lepingu p.3). Laenulepingu p.3.
4. järgi on laenu kasutamise otstarve: elamu, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, soetamine. Kohus leiab, et need asjaolud: kinnistu omandamise lepingu sõlmimine, samal ajal kinnistu omandaja ja tema abikaasa poolt laenulepingu sõlmimine pangaga (hüpoteegipidajaga) ja panga (hüpoteegipidaja) kinnitus, et selle laenulepingu sõlmimisega lõpevad hüpoteegipidaja nõuded kinkija vastu, on omavahel seotud ja tähendavad, et laenulepingu sõlmijad võtsid endale rahalise kohustuse, millega kinkija vabanes ((rahalisest kohustusest) panga ees. Sellega laenulepingu sõlmijad tegid kinkijale vastusoorituse elamu xxxxxxxxxx soetamise eest. See tähendab, et kinnisasi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxx on soetatud abikaasade ühisvara hulka ja tehingu tähistusena kasutatud nimetus „kinkeleping“ ei ole kooskõlas selle tehingu tegeliku sisuga. 02.04.2004 kehtinud Perekonnaseaduse § 14 lg.1 sätestas: Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

§ 15

lg.1 sätestas: Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

§ 17

lg.5 võimaldas kinnistusraamatusse kandmata abikaasa kandmist kinnistusraamatusse ühisomanikuna, kui kinnisasja võib lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, ja teise abikaasa keeldumisel nõuda kohtu korras enda ühisomanikuks tunnistamist. Kehtiva

§ 28

lg.4 järgi abikaasa võib nõuda teiselt abikaasalt registrisse kantava ühisvara hulka kuuluva eseme kohta tehtud kande parandamiseks vajalike tehingute tegemist. Käesolevas asjas on hageja AxxxxRxxx nõudnud esmalt (hagiavalduses) kostja lahusvara tunnistamist poolte ühisvaraks, kuna kinnistu väärtus on abielu kestel abikaasade töö ja rahaliste kulutuste tulemusel kordades suurenenud. Edasistes menetlusdokumentides on Axxx Rxxx lähtunud positsioonist, et 02.04.2004 sõlmitud kinkelepingu näol ei olnud tegemist tasuta omandamisega, kuna omandajale (käesoleval juhul Axxxxx Rxxxxx ja Axxx Rxxxxx) läks üle ostuhinna 17 finantseerimiskohustus (laenuleping ja sellest tulenev hüvitamiskohustus) ja võõrandaja vabanes rahalistest kohustustest panga ees. Antud juhul on aga tehingud tehtud müügina, st xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx soetamiseks võeti pangast laen ning see tasuti omandi üleandmise eest Kxxxx Pxxxxx. Tegemist on seega poolte ühisvaraga

§ 14

lg.1 järgi abikaasade ühisvaraks ja

§ 17

lg.5 alusel oleks õigus nõuda abikaasade ühisvaraks, käsitleda seda abikaasade ühisvarana varasuhte lõppemisel ajal 04.03.2015 ja ühisvarana ka jagada aastal 2020. Kinnistu omandamise ajal 02.04.2004 kehtis

§ 14

lg.1 järgi üldine eeldus, et abielu kestel abikaasade omandatud ara on abikaasade ühisvara. Järgmised sätted, s.h. § 15 lg.1 andis võimaliku erisuse, millisel juhul vara loetakse ühe abikaasa lahusvaraks. Käesoleval juhul räägivad kõik kohtule esitatud tõendid seda, et 02.04.2004 sõlmitud laenulepingu p.-s 2.

1. ( tl.2-3 IIkd) kinnitas hüpoteegipidaja AS Eesti Ühispank, et kingisaaja ja Axxx Rxxx poolt laenulepingu sõlmimisega lõpevad hüpoteegipidaja nõuded kinkija vastu… Laenuleping Eesti Ühispanga, Axxxxx Rxxx ja Axxx Rxxx vahel 02.04.2004 sõlmitigi ja Axxxxx Rxxx pangakontole väljastati laen 350 000 krooni (tl.28-29 IVkd). 02.04.2004 kandis Axxxxx Rxxx Kxxxx Pxxx (kinkija) kontole 278 121,39 krooni, 05.04.2004 kandis Axxxxx Rxxx Kxxxx Pxxx kontole 46 984,57 krooni. Kxxxx Pxxx pangakontolt (tl.202 (IVkd) nähtub selle raha laekumine Kxxxx Pxxx kontole ja pangale väljamaksete tegemine. Kinkija Kxxxx Pxxx on vabanenud kohustustest panga ees ja see kohustus on Axxxxx Rxxx kontole laekunud laenuraha arvel Kxxxx Pxxx kontolt pangale tasutud. Abikaasad Axxx Rxxx ja Axxxxx Rxxx on võetud laenukohustust tasunud kogu abielu kestel ja käesoleva ühisvara jagamise menetluses on olnud kohustus ühisvara hulgas jagamisel. Kohustus on tasutud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu müügist laekunud raha arvel. Kinkelepingu nimel all on tehtud tasuline tehing rahalise vastusooritusega. 18 Riigikohus on lahendis 3-2-1-36-11 öelnud (p.15): Kolleegium jääb oma varem väljendatud seisukoha juurde, et enne
2. juulit 2010 kehtinud

§ 15

lg 1 mõttes sai abikaasa lahusvaraks lugeda üksnes sellise vara, mis oli omandatud tasuta, sest kinkelepingu mõistest (nii enne

1. juulit 2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 259 lg 1 kui ka
2. juulil 2002 jõustunud VÕS § 259 lg 1 mõttes) tuleneb, et kinkega on tegemist üksnes siis, kui üks tehingu pool rikastab teist tehingu poolt vastutasu saamata, s.o kingisaaja rikastub ilma vastusooritust tegemata. P.17: Kolleegiumi arvates ei kuulu kinkelepingu alusel omandatud ese

§ 15

lg 1 järgi abikaasa lahusvara hulka, kui kinkega kaasneb ühisvara arvel abikaasa(de) vastusooritus, mille tõttu kaotab tehing kinke iseloomu

§ 15

lg 1 mõttes, sh juhul, kui üks abikaasa omandab abielu ajal kinkelepingu alusel kinnisasja ning teine abikaasa täidab abikaasade ühisvara arvel kinnisasja omandamisest tulenevad kinkija kohustused kolmanda isiku vastu. Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus üks abikaasa täitis abikaasade ühisvara arvel kinkija kohustused, vaid abikaasad võtsid ühisvarasse kohustuse, mille nad täitsid. Kohus märgib, et vara lugemisel abikaasade ühisvara hulka tuleb arvestada ka selle vara sihtotstarvet ja omandamise eesmärki. Kinnistu (s.h. sellel asuv elamu) on üldjuhul mõeldud kogu perele ühiseks elamiseks, kinnistu xxxxxxxxxxxxxx omandamise ajaks oli poolte abielu kestnud 10 aastat, pärast seda jätkus veel vähemalt 10 aastat, pooltel oli mitu ühist last, kes nendega koos sellel kinnistul elasid. Kohus leiab, et siinkohal on asjakohane viidata ka Riigikohtu lahendile 3-2-1-108-16 (p.19), mis ütleb: Seetõttu tuleb kolleegiumi arvates ka ühisvara koosseisu määramisel arvestada, kas vaidlusalune hüvitis või summa on mõeldud sihtotstarbeliselt ainult ühele abikaasale kasutamiseks. Käesolevas kohtumenetluses esitatud väited ja tõendeid selle kohta, kes on kandnud kulusid hoone parendamiseks, akende vahetamiseks vm kohta ei oma äramuutvat tähendust, et kinnistu omandati abikaasade poolt rahalise soorituse eest ja abikaasade ühisvarasse. Kohus leiab, et määravat tähtsust pole ka asjaolul, et kinkelepingu järgi (p.4) oli tehinguväärtus ehk kinnistu väärtus 400 000 krooni, kuid Axxxxx Rxxx ja AxxxxRxxx võtsid Eesti Ühispangalt laenu 350 000 krooni, mis kinkija kontole kanti. Pooled võivad tehingu väärtust määratleda omavahelisel kokkuleppel. Tegemist on summadega, mis ei erine üksteisest oluliselt ja kuuluvad samasse suurusjärku. Neil asjaoludel leiab kohus, et kinnistu registriosa numbriga 30403 asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas kuulub abikaasade Axxxxx Rxxx ja Axxx Rxxx ühisvara hulka

(02.04. 2004.a kehtinud redaktsioonis) § 14 lg.1 alusel ja tuleb ühisvarana jagada. Võttes arvesse Riigikohtu viidatud lahendis esitatud seisukohti ei pea kohus põhjendatuks käsitleda 02.04.2004 tehtud tehingut tehingu näilikkuse või varjatud tehingu kohta käivatest sätetest lähtuvalt. Riigikohus on olnud seisukohal, et ühisvara arvel tehtud vastusoorituse tõttu on tehing kaotanud kinke iseloomu. See on ka põhjus, miks ei saa 02.04.2004 sõlmitud kinkelepingu alusel omandatud kinnistut lugeda Axxxxx Rxxx lahusvaraks

§ 15

lg.1 järgi- kuna sõlmitud kinketehingul puudus vastusoorituse tõttu kinke iseloom. Samas on leidnud tõendamist, et Axxxxx Rxxx on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja 17.05.2019 võõrandanud (tl.139-147 IVkd) 124 000 euro eest, kinnistu valdus antakse müüjalt ostjale üle 20.06.2019. Poolte ühisvaras olnud kinnistu on võõrandatud, seda varaeset käesoleval ajal ühisvaras ei ole ja

§ 34

lg.3 alusel tuleb ühisvara hulka hüvitada ühisvara väärtuse vähenemine ehk ostuhind 124 000 eurot. Kohus käsitleb sellest summast mahaarvamisi edaspidi. 7.2.Ühisvara koosseisu kuuluvad varalised õigused. Asjas ei ole vaidlust, et poolte ühisvara hulka kuulub ettevõtte A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa. Pooled vaidlevad äriühingu osa väärtuse üle, mis hageja hinnangul on osa nimiväärtus 5752 eurot, aga ka- et väärtusetu, kostja Axxxxx Rxxx hinnangul on äriühingu osa nimiväärtus 77 000 eurot (A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa väärtuse eksperthinnang tl.97-106 Ikd). 19 Kohus määras kohtumenetluse käigus ettevõtte osade väärtuse hindamise ekspertiisi, mille alusel riiklikult tunnustatud ekspert Oxxxx Gxxxxxxx andis hinnangu äriühingu osade väärtusele erinevatel ajahetkedel (vastavalt esitatud küsimustele). Ekspert vastas, et ekspertiisi teostamise aja seisuga on ettevõtte osa väärtus 56 720 eurot ja ilma ettevõtte nõudeta AxxxxRxxx vastu 7956 eurot (vt tabel 3 viimane veerg). Seisuga 04.03.2015 on ettevõtte osa väärtus 54 795 eurot. Kohus märgib siinjuures, et eksperdiarvamuse lk.2 on ekspert esitanud hinnatud vara turuväärtuse vastusena ekspertiisiküsimustele nr. 1, nr. 2 ja nr.5 (väikese tabeli kujul) ja siinjuures on tegemist trükiveaga, kus vastus küsimusele nr. 1 on antud 54 795 ja vastus küsimusele nr.2 56 720 eurot. Need numbrid on vastuolus (vahetuses) tabelis 3 (eksperdiarvamuse lk.5) kirjas olevate numbritega, kus turuväärtus seisuga 04.03.2015 on 54 795 eurot ja turuväärtus seisuga 30.06.2015 on 56 720 eurot (ja hindamiskäiguga). Seetõttu lähtub kohus tabelis 3 näidatud numbritest. Kohus, olles uurinud nii kohtu poolt määratud ekspertiisitulemust, Axxxxx Rxxx poolt koos 23.01.2017.a menetlusdokumendiga esitatud eksperthinnangut (tl.97-106 Ikd), Axxxxx Rxxx poolt 04.12.2018 esitatud vastuhagi juurde kuuluvaid tõendeid (tl.14-88 IIIkd) kui Axxx Rxxx poolt 21.10.2019 menetlusdokumendis esitatut (p.3) ja lisatud tõendeid (tl.85-131 IVkd), aga ka ettevõtte pangakontode väljavõtteid (tl.122-126 IIIkd), leiab, et ettevõtte osa väärtust ühisvara jagamise ajale lähima ajahetke seisuga (ekspertiisi teostamise seisuga) tuleb hinnata 7956 eurole nii, et ühisvara jagamise ajal puudub ettevõtte nõue Axxx Rxxx vastu. Kohtu seisukoht põhineb järgmisel: 7.2.1.Harju Maakohtu 25.07.2018.a otsusega tsiviilasjas nr. 2-16-10331 (tl.14-19 IIIkd) tuvastati Axxxxx Rxxx nõude alusel A&A REVES OÜ osanike 18.04.2016.a otsuse tühisus ja kohustati Axxx Rxxxx andma nõusolek Axxxxx Rxxx kandmiseks A&A REVES OÜ osanike nimekirja. Tühistatud otsusega (tl.135 IIkd) oli ainuosanik Axxx Rxxx otsustanud muuta osaühingu aadress, nimi, lõpetada osaühingu majandustegevus ja alustada likvideerimismenetlust, kanda likvideerijaks Axxxxxxxx Vxxx. Harju Maakohtu viidatud otsuse p.26 on põhjendatud, et otsus on Axxx Rxxx poolt allkirjastatud 18.04.2016, mistõttu on tegemist 18.04.2016 otsusega. 7.2.

1. Harju Maakohtu 22.05.2017 määrusega tsiviilasjas nr . 2-17-3095 (tl.30-31 IIIkd) määrati Axxxxx Rxxx avalduse alusel viia läbi A&A REVES OÜ täiendav likvideerimismenetlus, määrata likvideerijaks Mxxxx Axx. Kohus tuvastas selles asjas, et äriühing A&A REVES OÜ on registrist kustutatud 10.02.2017 likvideerija Axxxxxxxx Vxxx kandeavalduse alusel. Likvideerija ei oleks tohtinud esitada kandeavaldust A&A REVES OÜ registrist kustutamiseks. Kuna likvideerija ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, siis kohus Axxxxxxxx Vxxxx likvideerija õigusi ei ennistanud ja määras likvideerijaks Mxxxx Axxx. 7.2.
2. Registrikaardi andmetest (tl.33-34) nähtub A&A REVES OÜ lõpetamise kanne ja alates 20.06.2017 täiendav likvideerimine, A&A REVES OÜ osanikena on registrikaardile kantud Axxxxx Rxxx ja Axxx Rxxx (tl.116 IIIkd). 10.10.2016 on koostatud OÜ A&A REVES OÜ (likvideerimisel) vara jaotusplaan, mille järgi äriühingu likvideerimisel varasid likvideerimismenetluse lõpuks järele ei jäänud ja kellelgi pole võimalik saada mingeid varalisi väärtusi. 17.01.2017 on võetud likvideerija Axxxxxxxx Vxxxx poolt vastu A&A REVES OÜ (likvideerimisel) lõpetamise otsus ja kustutada osaühing registrist, dokumentide hoidjaks määrata Corporate Services International OÜ (tl.62,63, 64 IIIkd). 7.2.4.Kohtu poolt A&A REVES OÜ likvideerijaks määratud Mxxxx Axxxon saatnud nõudekirja Axxx Rxxxxx äriühingu raamatupidamisdokumentide esitamiseks likvideerijale ja selgituste saamiseks äriühingu kontolt sularaha väljavõtmise kohta, samuti rahaliste vahendite 41 185 eurot tagastamiseks. Axxx Rxxx vastas 23.02.2019 likvideerijale, et tema valduses ei ole A&A REVES OÜ (likvideerimisel) raamatupidamisdokumente, need on üle antud likvideerijale Axxxxxxxx Vxxx. Äriühingu pangakontodelt välja võetud sularaha kohta AxxxxRxxx selgitusi ei andnud, jättes mulje, et talle on teadmata sularaha väljavõtmine ja kasutamine (tl.78-81 IIIkd). Likvideerija Mxxxx Axx 20 esitas 02.022018 nõudekirja Axxxxxxxx Vxxxxxx A&A REVES OÜ (likvideerimisel) raamatupidamisdokumentide ja sularahakassa üleandmiseks ja äriühingu pangakontolt tehtud väljamaksete 53 959,27 eurot tagastamiseks. Axxxxxxxx Vxxx nõudekirjale ei reageerinud. Nende tõenditega on tõendatud, et Axxx Rxxx poolt otsustatud A& A REVES OÜ likvideerimismenetluse algatamine, likvideerija määramine ja A&A REVES OÜ registrist kustutamine on toimunud õigusvastaselt ja A&A REVES OÜ raamatupidamisdokumendid on osutunud kättesaamatuks. Likvideerija Mxxxx Axx on esitanud 30.04.2018 kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 201 lg.2 p.2, § 3811 lg.1 tunnustel (tl.66-67), kriminaalmenetlus on alustatud Axxxxxxxx Uxxxx Vxxxx tegevuse osas KarS § 3811 lg.1 tunnustel 09.05.2018 ja 08.11.2018 Axxx Rxxx suhtes KarS § 201 lg.1 tunnustel (tl.68, 84 IIIkd). 28.11.2018 on likvideerija Mxxxx Axx A&A REVES OÜ (likvideerimisel) nimel esitanud tsiviilhagi kriminaalasjas Axxx Rxxx vastu 69 952,43 euro väljamõistmiseks, mis koosneb 41 185 euro ulatuses Axxx Rxxx poolt välja võetud sularahast ja 28 767,43 euro ulatuses Axxxxxxxx Vxxxx poolt õigusliku aluseta ülekantud rahalistest vahenditest. (tl.86-80, 72 IIIkd). Käesolevas tsiviilasjas on Axxx Rxxx olnud läbivalt seisukohal, et ettevõttel Axxx Rxxx vastu nõuet ei ole. 21.10.2019 menetlusdokumendis (tl.78-81 IVkd) p.3 esitab Axxx Rxxx detailsed põhjendused tõendamaks, et ta ei ole õigusliku aluseta omastanud ettevõtte raha ja et käesolevas menetluses ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas ettevõtte nõue Axxx Rxxx vastu on põhjendatud või mitte. Axxx Rxxx põhjendab, et abikaasade ühisvara väärtusena tuleb aluseks võtta 7956, s.t. vara väärtus ilma nõudeta Axxx Rxxx vastu. 7.2.5.Kohtu poolt määratud ettevõtte osade väärtuse ekspertiis on ekspert Oxxxx Gxxxxxxxx poolt läbi viidud A-xxxxxOÜ (käesolevaks ajaks muudetud nimi A& A REVES OÜ) aastaaruannete alusel aastatest 2011, 2013,
3. Viimane aastaaruanne on äriregistrile esitatud seisuga 30.06.
4. Ettevõtte aastaaruanded 2012, 2013, 2014 ja 2015 majandusaasta kohta ( (lõpp 30.06.2015) on esitatud ka kohtule (tl.107-172 Ikd). Riiklikult tunnustatud ekspert on temale esitatud andmete alusel, s.t. aastaaruannete alusel hinnanud ettevõtte osa turuväärtuse summale 56 720 eurot, seejuures on ekspert analüüsinud bilansse eelnevatel aastatel (tabel 1), kasumiaruannet (tabel 2) ja esitanud osade väärtuse hindamiskäigu (tabel 3). Analüüsitud bilansid viiel aastal (2011-2015) näitavad püsivalt ettevõttel nõude olemasolu seotud osapoole ehk AxxxxRxxx vastu. Viimasel tegevusaastal (lõppes 30.06.2015) on nõue suurenenud 9500 euro võrra, aasta varem oli nõue vähenenud 16700 euro võrra. Sisult samasugusele tulemusele on jõudnud ka ekspert Jxxxx Jxxxx, kelle koostatud eksperthinnangu esitas 23.01.2017 kohtule Axxxxx Rxxx (tl.97-106). Kohtule esitatud majandusaasta aruannetes kajastub ettevõtte nõue seotud osapoolte vastu (lisa 16 või 17), 30.06.2015 lõppenud majandusaasta aruandes summas 81 274 eurot, kõik majandusaasta aruanded on allkirjastatud juhatuse liikme AxxxxRxxx poolt. Ekspert on hinnanud ettevõtte osa väärtust ettevõtte majandusaasta aruande alusel ja selle järgi ongi ettevõtte peamiseks varaks olnud nõue Axxx Rxxx vastu. Ekspert on nõude alla hinnanud 25% ulatuses lähtudes eeldusest, et raamatupidamises kajastatud nõue Axxx Rxxx vastu on põhjendatud ja kaitstav, kuid et nõude kättesaamist raskendab asjaolu, et Axxx Rxxx nõude olemasoluga ei nõustu, et nõue ei ole kirjalikult vormistatud ja et nõudele ei ole seatud tagatisi. Kohtul ei ole põhjust eksperdile ette heita turuväärtuse hindamiseks kasutatud metoodikat (nn netovarade meetod), kus ettevõtte väärtus kujuneb varade väärtus miinus kohustused. Eelduseks on, et hinnatava ettevõtte tegevus lõpetatakse. Käesoleval juhul on Axxx Rxxx otsustanud ettevõtte likvideerimise, tema poolt määratud likvideerija Axxxxxxxx Vxxt on ettevõtte registrist kustutanud, nõudmata sisse majandusaasta aruandes kajastatud kohustust Axxx Rxxx vastu. 7.2.
5. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tõendamist on leidnud, et täiendavalt määratud likvideerijale (Mxxxx Axx) ei ole kättesaadavad A&A REVES OÜ (likvideerimisel) raamatupidamisdokumendid, ei ole võimalik asuda sisse nõudma majandusaasta aruandes kajastatud 21 nõuet ettevõttega seotud osapoole vastu. Seotud osapool (Axxx Rxxx) sellise nõude olemasolu eitab. Kohus märgib, et ettevõtte nõuet seotud osapoole vastu ei saa lihtsustatult taandada üksnes pangakontolt väljavõetud sularahasummadele, sellele on viidanud ka ekspert eksperdiarvamuses p.4 (viimane lõik), kus kirjas, et nõue endise juhatuse liikme Axxx Rxxx vastu on summas 81 274 eurot (mitte 69 952,43 eurot). Seejuures kohus rõhutab, et majandusaasta aruandes kajastatud nõudesummas 81 274 eurot ei saa sisalduda summa 28 767,43 eurot, mis on ettevõtte kontolt välja läinud Axxxxxxxx Vxxxx tegevuse läbi (A.Vxxx alustas tegevust aprillis 2016). Olukorras, kus puuduvad nõude aluseks olevad raamatupidamisdokumendid ja üldse igasugused raamatupidamise algdokumendid, puudub nõude sissenõudmisel positiivne perspektiiv ja see nõue ei ole kaitstav. Kohus märgib täiendavalt, et seotud osapoole (Axxx Rxxx) vastu oleva nõude taandamine pangakontolt väljavõetule ja selle käsitlemine üksnes pangakontolt nähtuva alusel ei saa olla tulemuslik. Kui Axxx Rxxx on 21.10.2019 menetlusdokumendis p.2.3.4.-2.3.12 esitanud arvutused selle kohta, millised on olnud tema nõuded ettevõtte vastu erinevatel majandusaastatel (töötasu, dividendid, lähetused, kompensatsioonid jm) ja millised summad on ta oma pangakonto vahendusel ettevõttelt kätte saanud, siis kohtu toimikus olevates majandusaasta aruannetes kajastuvad ka ettevõtte võlad töövõtjatele (juhatuse liikmele), nt seisuga 30.06.2015 on see summa 315 eurot (majandusaasta aruande lisa 6, 7), kuid ettevõtte nõue on sellele vaatamata 81 274 eurot AxxxxRxxx vastu. Ka kajastavad majandusaasta aruanded Axxx Rxxx poolt menetlusdokumendis nimetatud kuluartikleid (dividendid, lähetused, kompensatsioonid) juba kui tehtud kulutusi (väljaminekuid) ja mis on arvesse võetud ettevõtte osa väärtuse hindamisel (tabel 2 ekspertiisiaktis). Kõigil eespoolkirjeldatud asjaoludel ei saa A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa väärtuse puhul käesoleval ajal lähtuda väärtusest koos ettevõtte nõudega Axxx Rxxx vastu, kuna selle nõude tegelik realiseerimine ja kaitsmine ei ole võimalik Axxx Rxxx poolt algatatud likvideerimismenetluse tõttu. Selline Axxx Rxxx tegevus on olnud süüline ja jõustunud kohtulahenditega on sellekohane hinnang antud. Kohus arvestab ühisvaras oleva A& A REVES OÜ (likvideerimisel) osa väärtusena 7956 eurot. Ettevõtte osa väärtus koos nõudega Axxx Rxxx vastu oleks 56 720 eurot. Axxxxx Rxxx on esitanud kohtule nõude, et kui kohus tuvastab, et A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa on vähem väärt kui 54 795 eurot, siis mõista kostjalt

§ 34

lg.3 alusel ühisvara hulka hüvitis, mille suurus on 54 795 eurot ja kohtu poolt tuvastatava A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa väärtuse vahe, ja jagada hüvitis koos ülejäänud ühisvaraga võrdsetes osades. Kohus on seisukohal, et ettevõtte osa väärtuse vähenemise eest ühisvarasse hüvitise väljamõistmine

§ 34

lg.3 alusel on põhjendatud ja väljamõistetav hüvitis on 48 764 eurot (56 720-7956=48764). 7.3. Ühisvara koosseisu kuuluvad rahasummad. Abikaasade ühisvara hulka kuuluvad

§ 25

järgi nende pangakontodel ja-hoiustel olevad rahasummad varaühisuse varasuhte lõppemise ajal ehk seisuga 04.03.2015. Krediidiasutustele esitatud järelepärimistele (tl.101 IIkd)vastas AS SEB Pank (tl.109 IIkd), et Axxx Rxxx pangakonto saldo oli 04.03.2015 seisuga 1976, 94 eurot. Muudes krediidiasutustes Axxx Rxxxx pangakontod puuduvad. Axxxxx Rxxx esitas andmed tema pangakontodel olnud rahaliste vahendite kohta abielu lõppemise seisuga. Axxxxx Rxxx pangakonto saldo AS-s SEB Pank oli 03.03.2015 seisuga 322,47 eurot (tl.155 IIIkd) ja AS-s Swedbank 781,80 eurot (tl.157 IIIkd). Kokku rahalisi vahendeid pangakontodel Axxxxx Rxxxx 1104,27 eurot. 7.4.Ühisvara koosseisu kuuluvad rahalised kohustused. TsÜS § 66 järgi vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. 22

§ 29

lg.1, lg.4 järgi tekib abikaasa poolt tehtud tehingust abikaasade solidaarkohustus. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Axxx Rxxx ja Axxxxx Rxxx on võtnud ühiselt kohustuse – laenu 02.04.2004 sõlmitud laenulepingu nr. 5500063830410 alusel (tl.23-32 Ikd) AS Eesti Ühispank ees ja tegemist on abikaasade ühisvarasse kuuluva kohustusega. Poolte abielu kestel tasus pangale laenumakseid Axxx Rxxx, abielu lõppemise järel on laenumakseid tasunud Axxxxx Rxxx peamiselt oma lahusvara arvel. Axxxxx Rxxx on menetluse kestel esitanud kohtule andmeid kohustuste tasumise kohta selle laenulepingu alusel ja laenujäägi kohta. AS SEB Pank tõendi (tl.136 IIIkd) kohaselt on selle laenulepingu täitmiseks Axxxxx xxxx kontolt tasutud perioodil 01.03.2015-22.05.2019 laenu põhiosa makseid 16082,31 eurot ja intressimakseid 198,16 eurot, seega kokku 16 280,47 eurot. Laenujääk seisuga 22.05.2019 on 0 eurot. AS SEB Pank tõendist (tl.154 IVkd) selgub, et 17.05.2019 kinnistu registriosa nr. 304035 (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) müügist laekunud vahenditest on tasutud laenulepingu lõpetamiseks makse 2241,14 eurot. Seega on laenulepingu nr . 5500063830410 alusel võetud kohustus täidetud ja ühisvara jagamisel puudub täitmisele kuuluv solidaarkohustus selle lepingu järgi. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selles, et Axxxxx Rxxx on võtnud kohustuse – laenu 02.08.2013 sõlmitud laenulepingu nr. 2013021698 alusel (tl.184-188 Ikd) AS SEB Pank ees. Tegemist on abikaasade ühisvarasse kuuluva kohustusega. Selle laenukohustuse makseid on tasunud Axxxxx Rxxx, perioodil 01.03.2015 kuni 22.05.2019 on tasutud põhiosa makseid summas 17 754,114 eurot ja intressimakseid summas 5361,32 eurot (AS SEB Pank tõend tl.136 IIIkd). Kokku tasutud seega 23 115,46 eurot. AS SEB Pank tõendist (tl.154 IVkd) selgub, et 17.05.2019 kinnistu registriosa nr. 304035 (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) müügist laekunud vahenditest on tasutud selle laenu osaliseks tagastamiseks 12000 eurot. AS SEB Pank tõendist 08.07.2020 selgub, et perioodil 05.10.201908.07.2020 on tasutud selle laenulepingu põhiosa makseid ja intressimakseid kokku 2312,55 eurot, laenujääk on 34 071,54 eurot. Seega kokku on tasutud selle laenulepingu täitmiseks makseid alates 01.03.2015 (abielu lõppemise järgsel perioodil) 23 115,46+2312,55=25428,01 eurot. Sellest 12000 eurot kinnistu registriosa nr. 304035 (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) müügist laekunud vahenditest. Selle laenulepingu järgi on täitmata rahaline kohustus AS SEB Pank ees 34 071,54 eurot, mis kuulub poolte ühisvarana jagamisele. 7.5. Ühisvara vastu esitatud hüvitisenõuded. 7.5.1.Axxxxx Rxxx on esitanud ühisvara vastu hüvitisenõude

§ 34lg.2 alusel, taotledes lõppseisukohtades 52 442,39 euro hüvitamist.

Nõue koosneb Axxxxx Rxxx poolt tasutud laenumaksetest kahe laenulepingu alusel (40 675,92+2312,55=42 988,47 eurot), Axxxxx Rxxx poolt tasutud remondifondi maksetest (korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx eest, 2836+523,12=3359,12 eurot) ja 33,86% ulatuses korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turuväärtuse juurdekasvust, mis rahaliselt väljendatuna on 6094,80 eurot. Tuginedes

§-le 34 lg.2 ja Riigikohtu lahendi nr . 2-14-18828 (p.22) seisukohtadele leiab Axxxxx Rxxx, et olles panustanud oma lahusvara ühisvara huvides (tasudes oma lahusvarast korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxx ostmiseks võetud laenumakseid), on ta kandnud ühisvara väärtuse muutumise riski. Käesoleval juhul on toimunud ühisvara turuväärtuse juurdekasv 18 000 euro võrra (võttes aluseks ostuhinna 55000 eurot ja käesolevas menetluses antud eksperdiarvamuse järgse hinna 73 000 eurot). Kuna Axxxxx Rxxx on tasunud oma lahusvara arvel 33,86% korteriomandi ostuhinnast ehk 18 621,54 eurot, on tal õigus nõuda hüvitist 33,86% korteriomandi turuväärtuse juurdekasvust, mis rahaliselt väljendatuna on 6094,80 eurot. Axxx Rxxx vaidleb sellele nõudele vastu (peamiselt 19.11.2019 menetlusdokument p.2.3, eriti p.2.3.5.-2.3.9). Axxx Rxxx peamised vastuväited on: a)Axxxxx Rxxx ei ole tasunud laenumakseid mitte üksnes oma lahusvara arvel, vaid olulises osas ka kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxx müügist laekunud raha arvel. Axxx Rxxx esitab arvutuse, mille kohaselt on Axxxxx Rxxx oma lahusvara arvel teinud laenumakseid 6134,85 euro ulatuses, mitte 18 621,54 euro ulatuses. Sellisel juhul saaks 23 Axxxxx Rxxx hüvitisenõue olla üksnes 11,14% ulatuses ehk 2005,2 eurot. b)viitega

§ 34lg.2 tõlgendusele Riigikohtu lahendis nr.

2-14-18828 (riigikohtuniku eriarvamus) leiab kostja, et kui abikaasa on panustanud ühisvarasse oma lahusvara ja tegemist on rahalise panusega, tulebki hüvitada panustatud rahasumma, kuna see väljendab panustatud lahusvara väärtust. Ka tuleb panustatud lahusvara (raha) maha arvata ühisvarasse kuuluva eseme väärtusest ja nii leida selle ühisvarasse kuuluva eseme väärtus. Nii kujuneks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriomandi väärtuseks 54 378,46 eurot. c)kuna laenulepingust nr 2013021698 tulenev kohustus on poolte solidaarkohustus, kuulub see jagamisele poolte vahel VÕS § 65 järgi ja regressinõude saab esitada VÕS § 69 lg.2 järgi. Samuti tuleb jagada rahalist kohustust ka

§ 34lg.2 nõuet esitades.

Axxx Rxxx vaidleb ka korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxx remondifondi maksetele vastu 19.11.2019 menetlusdokumendi p.2.3.10), leides, et pole tõendatud, et see kohustus oleks täidetud Axxxxx Rxxx lahusvara arvel. 7.5.1.1. Kohus leiab, et Axxxxx Rxxx hüvitisenõue

§ 34lg.2 alusel poolte ühisvarasse kuuluvate laenulepingute (leping nr.

5500063830410 ja leping nr. 2013021698) täitmiseks tasutud laenumaksete hüvitamiseks on põhjendatud.

§ 34

lg.2 sätestab: Kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Asjas ei ole vaidlust, et Axxxxx Rxxx on tasunud mõlema laenulepingu täitmiseks makseid pärast poolte abielu lõppemist. Seisuga 12.01.2017 oli lepingu nr. 5500063830410 laenujääk 10 035,91 eurot ja lepingu nr. 2013021698 laenujääk 51 895,78 eurot (tl.189 Ikd). Axxxxx Rxxx pangakonto andmetest (tl.190-199 Ikd) nähtub, et perioodil 01.03.2015-12.01.2017 oli Axxxxx Rxxxxtasunud lepingu nr. 2013021698 täitmiseks makseid (põhiosa ja intressid) 2555,51+2410,15=4965,66 eurot ja lepingu nr. 5500063830410 täitmiseks makseid (põhiosa ja intressid) 6046,40+145,48=6191,88 eurot. Axxxxx Rxxx on menetluse kestel esitanud täiendavaid andmeid ja AS SEB Pank kinnitusi tema poolt laenumaksete tasumise kohta. Seisuga 22.05.2019 on lepingu nr. 5500063830410 laenujääk 0 eurot. Seega on selle lepingu täitmiseks tasutud alates 01.03.2015 kuni 22.05.2019 6191,88+10035,91=16 227,79 eurot ja leping on täidetud. Sellest on kinnistu registriosa nr. 304035 (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) müügist laekunud vahenditest tasutud laenulepingu lõpetamiseks makse 2241,14 eurot (vt eespool p.7.4.), mis tähendab, et see summa on tasutud ühisvara arvel. Järelikult on Axxxxx Rxxx lahusvara arvel tasutud 16 227,79-2241,14= 13 986,65 eurot ja on põhjendatud hüvitisenõue ühisvara vastu selle summa ulatuses. Laenulepingu nr. 2013021698 laenujääk AS SEB Pank ees seisuga 08.07.2020 on 34 071,54 eurot (vt eespool p.7.4). Kui Axxxxx Rxxx oli tasunud perioodil 01.03.2015-12.01.2017 selle laenulepingu täitmiseks makseid 4965,66 euro ulatuses ja laenujääk on vähenenud 12.01.2017-08.07.2020 17824,24 euro võrra (51 895,78-34 071,54=17824,24), siis on perioodil 01.03.2015-08.07.2020 toimunud maksete tasumine 22 789,90 euro ulatuses (4965,66+17 824,24=22 789,90). Sellest 12000 eurot kinnistu registriosa nr. 304035 (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) müügist laekunud vahenditest ehk poolte ühisvara arvel (vt eespool p.7.4). Järelikult on Axxxxx Rxxx lahusvara arvel tasutud 22 789,9012 000= 10 789,90 eurot ja on põhjendatud hüvitisenõue ühisvara vastu selle summa ulatuses. Kokku

§ 34

lg.2 alusel hüvitisenõue ühisvara vastu lahusvara arvel tasutud laenumaksete eest 13 986,65+10 789,90= 24 776,55 eurot. 7.5.1.2. Kohus leiab, et Axxxxx Rxxx hüvitisenõue

§ 34

lg.2 alusel poolte ühisvarasse korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx remondifondi maksete eest 2836+523,12=3359,12 eurot on põhjendatud. Korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on poolte ühisvarasse kuuluv vara. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 lg.1, lg.2, § 41 lg.1 p.3, p.4 järgi on korteriomanik kohustatud tasuma kinnitatud majanduskava alusel muuhulgas remondifondi tehtavaid makseid, nende kulude tasumisega viivitamisel võib nõuda korteriomanikult viivist ja sissenõudmiskulude tasumist (§ 42). Kohtule esitatud tõend (tl.74 IVkd) ja tõend kuupäevaga 13.07.2020 tõendavad, et xxxxxxxxxxxxxkorteriühistule on tasutud xxxxxxxxxxxxxxx korteriomandi remondifondi makseid 24 kokku 3359,12 eurot. Korteriomandiga seotud maksete tasumise kohustus on korteriomanikul ja Axxxxx Rxxx kinnitusel on ta need maksed tasunud. Seega on Axxxxx Rxxx õigustatud nõudma ühisvarasse hüvitist tema lahusvara kasutamise eest ühisvara huvides summas 3359,12 eurot. 7.5.1.3. Hüvitisenõue korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turuväärtuse juurdekasvu alusel 33,86% korteriomandi turuväärtuse juurdekasvust, mis rahaliselt väljendatuna on 6094,80 eurot (vt eespool p.7.5.1). Kohus on seisukohal, et see hüvitisenõue ei ole põhjendatud. Korteriomandi soetamiseks on sõlmitud laenuleping ja korteriomand on omandatud aastal 2013, s.t. abielu kestel. Ehkki laenuleping on sõlmitud üksnes Axxxxx Rxxx ja AS SEB Pank vahel, on tegemist ühisvarasse kuuluva poolte ühise kohustusega

§ 25

järgi, mis tähendab, et laenurahaga ostetud korteriomandi väärtuse (tl.64-77 Ikd) muutumise riski võtsid enda kanda mõlemad abikaasad. Sõlmides laenulepingu üksnes enda nimel (tl.184-188 Ikd), lähtus Axxxxx Rxxx teadmisest, et ta tasub laenumakseid ja jagab sellega seotud riski koos abikaasa Axxx Rxxxxx. Seega ei saa tugineda väitele, et abielu lagunemisel ja laenumaksete edasisel tasumisel kandis üksnes Axxxxx Rxxx s.h. ka eseme turuväärtuse langemisest, aga ka tõusust tulenevat riski. Kohus nõustub Axxx Rxxxxx selles, et korteriomandi turuväärtus on ostuhinnalt (55 000 eurot) tõusnud ekspertiisiaegsele hinnale (73 000 eurot 17.09.2019) üldise kinnisvara turuhindade tõusu tõttu ja selles puudub Axxxxx Rxxx poolt tehtud laenumaksete mõju. Tõusnud turuväärtusega kinnisasi tõstab ühisvara koguväärtust ja sellest võidavad mõlemad abikaasad, s.h. ka abikaasa, kellele see ühisvarasse kuuluv varaese ühisvara jagamise tulemusena jääb. Abikaasa, kes tegi ühisvara omandamiseks võetud laenu tagasimakseid, saab hüvitise tema lahusvara arvel tehtud maksete ulatuses. Kohus on eespool näidanud, et Axxxxx Rxxx on teinud oma lahusvara arvel selle laenu tagasimakseid 10 789,90 euro ulatuses (mitte 18 621,54 euro ulatuses). Axxxxx Rxxx poolt

§ 34

lg.2 alusel ühisvara vastu esitatud hüvitisenõuded kuuluvad rahuldamisele kokku summas 28 135,67 euro ulatuses (24 776,55+3359,12=28135,67). 7.5.2.AxxxxRxxx on esitanud ühisvara vastu kasutuseeliste hüvitamise nõude perioodi 04.03.201501.05.2019 eest summas 19 750 eurot, mis tuleks jagada poolte vahel võrdses ulatuses ja mõista välja AxxxxRxxx kasuks summa 9875 eurot. Axxxxx Rxxx vaidleb kasutuseeliste hüvitamise nõudele vastu (vt eespool p.3.6, 3.7.). Kohus leiab, et kasutuseeliste hüvitamise nõue ei ole põhjendatud.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu oli poolte ja nende pere ühiseks eluasemeks ja omandatud abikaasade ühise laenukohustuse (laenuleping AS-ga SEB Pank) arvel. Pooled elasid kinnistul ühise perena kuni oktoober 2014, mil Axxx Rxxx ühisest elukohast lahkus (kohtuistungil 27.05.2019 11:36:36 ja 28.10.2019 tl.135 IVkd). Pärast seda ei ole Axxx Rxxx avaldanud soovi ega esitanud nõudeid elamus elamiseks või selle eest hüvitise nõudmiseks. Nõue elamus elamisvõimaluse kompenseerimiseks on esitatud alles käesoleva kohtumenetluse käigus, esmakordselt viidatud sellele Axxx Rxxx 02.03.2017 menetlusdokumendis (tl.85-86 IIkd) ja sedagi vastunõudena igakuiste laenumaksete hüvitamise nõudele. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus Axxx Rxxx lahkus poolte ühisest elukohast oktoobris 2014 ja poolte abielu lahutati (kohtuväliselt) xxxxxxxxxx, olnuks hea usuga kooskõlas, et vähemalt abielu lahutamisel Axxx Rxxx avaldab soovi kasutada senist elukohta või saada sellest kasu. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et Axxx Rxxx elamisvõimalus xxxxxxxxxxxxx kinnistul olnuks Axxxxx Rxxx poolt takistatud. Kohus märgib, et arvestades kinnistu suurust ja seisundit (tl.36-46, 48-70 IIkd), s.h. kahekorruselist elamut, mille kummalgi korrusel mitu tuba ja kõrvalruumid, s.h. WC, olnuks võimalik korraldada elamine ka mõlemale lahutatud abikaasale. Kinnistul elasid jätkuvalt Axxxxx Rxxx ja poolte ühised lapsed (alaealiste laste elukoht on nende vanemate elukoht- TsÜS § 15 lg.1). Kohtuistungil 27.05.2019 avaldas Axxxxx Rxxx, et Axxx Rxxx pärast pere juurest lahkumist kinnistu majandamisel ja parendamisel abi ei osutanud, Axxx Rxxx avaldas, et tema tegi ettepaneku ühiste kohustuste jagamiseks. Asjaolu, et AxxxxRxxx soovis jätkuvalt xxxxxxxxxxxxx kinnistul elada, ei avaldatud. 25

§ 23

lg.2 järgi Kui üks abikaasa on kohustatud loovutama perekonna eluaseme või selle osa ainukasutamiseks teisele abikaasale, võib ta sellelt nõuda õiglast kasutustasu. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole tõendatud eelduste olemasolu, mis annaks aluse kasutuseeliste hüvitamise nõude esitamiseks tema osale vastavas osas. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 40 lg 3 näeb ette, et valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Ei ole tõendatud, et AxxxxRxxxxoli kohustatud loovutama perekonna eluaseme ainukasutamiseks Axxxxx Rxxxxx. Omandiõiguse teostamine, s.h. ühisomanikuna, ei ole kohustuslik. Samas ei saa loobumine omandiõiguse teostamisest olla aluseks hilisemate nõuete esitamisele omandiõiguse teostamata jätmise eest kasu saamiseks, s.h. kasutuseeliste hüvitamise nõude esitamisele. Selline nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. AÕS § 72 lg.1 järgi kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Käesolevas asjas ei ole esitatud asjaolusid ega tõendatud AxxxxRxxx soovi kasutada xxxxxxxxxxxxx elamut pärast seda, kui ta poolte ühisest elukohast lahkus või soovi sõlmida sellekohast kokkulepet. Samuti ei ole tõendatud, et Axxxxx Rxxx takistas AxxxxRxxxx kinnisasja kasutamist. Kohus leiab, et puuduvad eeldused Axxx Rxxx kasutuseeliste hüvitise nõude rahuldamiseks ja nõue jääb rahuldamata. 8. Ühisvara jagamine ja selle tulemusena tekkivad vastastikused nõuded. Pooltel ei ole ühisvara esemelise jagamise osas olnud erimeelsusi. Nii on pooled olnud ühetaolisel seisukohal, et ühisvaras olev korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asunud kodune vara ja sisustus, AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr. 2013021698 tulenev kohustus ja Axxxxx Rxxx pangakontol olevad vahendid jäävad Axxxxx Rxxx ainuomandisse. Kinnisasi xxxxxxxxx, A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa ja AxxxxRxxx pangakontol olevad rahalised vahendid jäävad Axxx Rxxx ainuomandisse. Seega kohus selliselt varaesemed ja kohustused jaotab. Axxx Rxxxxon taotlenud lugeda kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolte ühisvaraks. See taotlus kuulub rahuldamiseks. Kuna kinnistu on käesolevaks ajaks võõrandatud, tuleb Axxxxx Rxxxxx

§ 34lg.3 alusel välja mõista hüvitis ühisvarasse kinnistu väärtuse hüvitamiseks.

Asjas on tõendatud, et kinnistu müügihind oli 124 000 eurot. Kohus on eespool (p.7.4.) lugenud tõendatuks, et selle kinnistu müügist laekunud raha eest on tasutud poolte ühisvarasse kuuluvatest laenulepingutest tulenevaid kohustusi summas 14 241,14 eurot (AS SEB Pank tõend tl.154 IVkd). Seega on Axxxxx Rxxxxx ühisvarasse väljamõistetav hüvitis 109 758,86 eurot. Poolte ühisvarasse

§ 34lg.3 alusel välja mõistetavad hüvitised arvatakse ühisvara hulka. Seega tuleb ühisvara hulka arvata Axxxx

Rxxxxx mootorsaani SYNCRO eest välja mõistetav hüvitis 1500 eurot, Axxx Rxxxxx A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa eest välja mõistetav hüvitis 48 764 eurot, Axxxxx Rxxxxx kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väljamõistetav hüvitis 109 758,86 eurot.

§ 37

lg.1 järgi varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.

§ 37

lg.3 järgi ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 26 AÕS § 77 lg.3 järgi kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks. Poolte ühisvaras on seega kokku kohustusi 61 207,21 euro ulatuses ( laenujääk AS SEB Pank ees 34 071,54 eurot ja kohustus Axxxxx Rxxx ees

§ 34lg.2 alusel 28 135,67 eurot p.7.5.1.3.).

Vara on poolte ühisvaras 265 560,07 euro väärtuses järgmiselt: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu 73000 eurot,xxxxxxxxxx kinnistu 17 000 eurot,xxxxxxxxxxxxxx asunud kodune vara 4500 eurot, A&A REVES OÜ (likvideerimisel) osa 7956 eurot, Raha AxxxxRxxx pangakontol 1976,94 eurot ja Axxxxx Rxxx pangakontodel 1104,27 eurot, hüvitisenõue ühisvarasse AxxxxRxxx vastu mootorsaani eest 1500 eurot, hüvitisenõue ühisvarasse Axxx Rxxx vastu A&A REVES OÜ osa väärtuse vähenemise eest 48 764 eurot ja hüvitisenõue ühisvarasse Axxxxx Rxxx vastu xxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistu eest 109 758,86 eurot. Kohus jagab ühisvara poolte vahel vastavalt nende soovitule varana, kummagi poole pangakontol olnud raha jääb sellele poolele ja Axxxxx Rxxxxx jääb AS SEB Pank ees olevast laenulepingust tulenev kohustus (laenujääk) 34 071,54 eurot. Kuna kummalgi poolel on ühisvara ees hüvitise maksmise kohustus, jääb see kohustus selle poole kanda, kelle tegevuse tõttu on hüvitise maksmise kohustus tekkinud. AxxxxRxxxxx jääb vara ja ühisvarasse makstavaid hüvitisi kokku 77 196,94 euro väärtuses (xxxxxxxxx 17000 eurot, A&A REVES osa 7956 eurot, raha pangakontol 1976,94 eurot, hüvitised ühisvarasse 1500 eurot ja 48 764 eurot). Axxxxx Rxxxxx jääb vara, kohustusi ja ühisvarasse makstavaid hüvitisi kokku 154 291,59 euro väärtuses (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 73 000 eurot, kodune vara 4500 eurot, raha pangakontodel 1104,27 eurot, hüvitis xxxxxxxxxxxxx eest 109 758,86 eurot, kohustus AS SEB Pank ees miinus 34 071,54 eurot). Lisaks sellele on Axxxxx Rxxxx ühisvara vastu nõue 28 135,67 euro ulatuses

§ 34lg.2 alusel.

Riigikohus on lahendis nr. 2-14-18828 öelnud: Arvutuskäik

§ 34

lg 2 alusel hüvitise arvestamiseks lähtub samadest alustest nagu

1995 § 19 lg 2 alusel ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumine. Kolleegium on varasemas praktikas

1995 § 19 lg 2 kohaldamise aspektist selgitanud, et abikaasade osade määramiseks tuleb lahutada kogu ühisvarast maha osa, mille ulatuses on poolte võrdsusest kõrvalekaldumine põhjendatud, ning ülejäänud ühisvara väärtus jagada kahega. Poolte võrdsusest kõrvalekaldumise osa tuleb seejärel õigustatud abikaasa osale taas juurde liita. Selliselt arvutatud osadest tuleb vastavalt lähtuda ka ühe või teise abikaasa kasuks hüvitise väljamõistmisel. Sama ka lahendis nr. 3-2-1-108-16 (p.31). Kuna käesoleval juhul on poolte kogu ühisvara väärtus 265 560,07 eurot, tuleb sellest maha lahutada esmalt kohustus AS SEB Pank ees 34 071,54 eurot ja seejärel kohustus Axxxxx Rxxx ees

§ 34lg.2 alusel 28 135,67 eurot.

Selliselt jääb ühisvara jagatavaks väärtuseks 203 352,86 eurot, millest kummagi poole osa 101 676,43 eurot. Liites sellele juurde Axxxxx Rxxx nõude 28 135,67 eurot, jääb Axxx Rxxxx ühisvarast saada olevaks väärtuseks 101 676,43 eurot ja Axxxxx Rxxxx saada olevaks väärtuseks 129 812,10 eurot. AxxxxRxxxxsaab ühisvara arvelt vara vähem 24 479,49 eurot kui tal on õigus saada. Axxxxx Rxxx saab ühisvara arvelt vara rohkem 24 479,49 eurot kui tal on õigus saada. Poolte võrdsuse saavutamiseks

§ 37lg.3, AÕS § 77 lg.3 alusel tuleb Axxxxx Rxxxxx Axxxx

Rxxxxkasuks välja mõista vähemsaadu tasaarvestamiseks 24 479,49 eurot. Axxxxx Rxxx vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja osade nõuete osas jääb rahuldamata. Axxx Rxxx hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja osade nõuete osas jääb rahuldamata. 27

1. Ühisvara jagamise vormistamiseks vajalikud tahteavaldused. Poolte ühisvaras olevate kinnisasjade kohta kinnistusraamatus registrikannete muutmiseks on vajalik puudutatud isikute nõusolekud Kinnistusraamatuseaduse § 34 lg.1, § 341 lg.1 järgi. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg.8 järgi puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68 lg.5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Käesoleval juhul on nii Axxx Rxxx kui ka Axxxxx Rxxx avaldanud kohtumenetluses menetlusdokumentides soovi ühisvarasse kuuluvate kinnisasjade xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx omanikukande kustutamiseks ja uue omaniku sissekandmiseks ainuomanikuna ja vastava asjaõiguslepingu sõlmimiseks, kinnistusraamatu registrikannete muutmiseks nii, et kustutada registrist senine omanikukanne ja kantaks sisse uus omanik ainuomanikuna. Pooled on esitanud kohtule avalduse, et kohus kohustaks teist poolt tahteavaldused ja asendaks tahteavaldused kohtulahendiga. andma sellekohased On esitatud taotlus kohtulahendi saatmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale muudatuskande tegemiseks. Võttes aluseks AxxxxRxxx ja Axxxxx Rxxx sellekohased taotlused kohtule, kohustab kohus pooli TsÜS § 68 lg.5 ja Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg.8 järgi selliseid tahteavaldusi andma.
2. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 on erinormiks, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. TsMS § 164 lg 2 näol on tegemist diskretsiooninormiga. Seega on kohtul võimalus ja ka kohustus kaaluda igal konkreetsel juhul, kuidas menetluskulusid jaotada. Axxx Rxxx menetluskulude nimekirjast (esitatud 15.07.202) nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-16-17884 tema õigusabikulud olnud kokku 10 218 eurot (õigusteenus 8515 eurot, lisandub käibemaks 1703 eurot). Veel on hageja kandnud menetluskulusid 295 eurot kohtu määruse alusel ettemaksuna kinnisvaraekspertiisi eest ja 1000 eurot kohtu määruse alusel ettemaksuna ettevõtte osa väärtuse ekspertiisi eest. Menetluskulude nimekirjas ei kajastu, kuid Axxx Rxxx on tasunud hagi esitamisel ka riigilõivu 300 eurot (maksekorraldus tl.39 Ikd). Axxxxx Rxxx menetluskulude nimekirjast (esitatud 15.07.2020) nähtuvalt on tema õigusabikulud olnud 10 932 eurot (õigusteenuse maksumus koos käibemaksuga). Axxxxx Rxxx on kandnud veel menetluskulusid riigilõivuna vastuhagilt 300 eurot (maksekorraldus tl.98 IIIkd) ja 295 eurot kohtu 28 määruse alusel ettemaksuna kinnisvaraekspertiisi eest. Kohus määrusega 28.06.2019 kohustas pooli, s.h. Axxxxx Rxxx tasuma ettevõtte osa väärtuse ekspertiisi eest ettemaksu 1000 eurot. Axxxxx Rxxx ettemaksu ei tasunud ja teatas kohtule 12.07.2019, et tema seda ettemaksu ei tasu, kuna ta ei ole ekspertiisi taotlenud. Axxxxx Rxxx on menetluskulude nimekirjas esitanud menetluskuluna dokumentaalse tõendi saamise kulu 1800 eurot (Domus Kinnisvara OÜ eksperthinnang). On lisatud arve summale 1800 eurot 16.12.2016.a. Kohus leiab, et poolte kulu riigilõivule (nii hagilt kui vastuhagilt) mõlemal 300 eurot on olnud menetluse toimumiseks vältimatu kulu, kooskõlas TsMS § 132 lg.1, lg.4 p.5 ja põhjendatud. Kinnisvaraekspertiisi kulu 590 eurot, millest kumbki pool kandnud 295 eurot, on kohtu poolt määratud, põhjendatud, eksperdile välja makstud. Kohus on määrusega 28.06.2019 määranud ja määrusega 15.08.2019 eksperdile välja maksnud ettevõtte osa väärtuse ekspertiisi tasu, mille katmiseks kohustas kohus pooli tegema ettemaksu à1000 eurot. Ettemaksu tegi AxxxxRxxx, Axxxxx Rxxx mitte. Kohtu hinnangul tuleb pooltel kanda ka ettevõtte osa väärtuse ekspertiisi kulud võrdsetes osades. Seejuures lähtub kohus asjaolust, et ettevõtte osa jagamine on olnud mõlema poole huvides. Ehkki Axxxxx Rxxx on teatanud, et tema ei ole ekspertiisi taotlenud, on vaidlus keskendunud sellele, kas ettevõtte osa väärtus on Axxx Rxxx poolt nimetatud nimiväärtus või Axxxxx Rxxx poolt nimetatud oluliselt kõrgem väärtus. Kohtu poolt ekspertiisi määramata ei oleks ilmselt ka ettevõtte osa väärtuse määramine võimalikuks osutunud. Kohus on kohustanud ka Axxxxx Rxxx tegema ettemaksu, mida ei ole tehtud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Axxxxx Rxxxxx välja ekspertiisikulu tema poolt tasumata osas, s.o. 1000 eurot riigi tuludesse. Axxxxx Rxxx poolt kantud dokumentaalse tõendi saamise kulu 1800 eurot (kinnisvaraekspertiis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkinnisasjale) ei loe kohus käesolevas asjas põhjendatud kuluks. Seda ekspertiisi ei ole kohtuasjas määratud ja saadud eksperdiarvamus ei ole asja lahendamiseks vältimatult vajalik tõend. Kohus rahuldab nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt, tegemist on hagimenetluses menetletava perekonnaasjaga. Ühisvara jagamine on mõlema poole huvides, mistõttu tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt TsMS §-st
3. Kuna asjas ei nähtu kohtu arvates mõistlikke põhjendusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud üldreeglist ja puuduvad TsMS § 164 lg.-s 2 sätestatud alused, tuleb Axxx Rxxx poolt kantud menetluskulud jätta AxxxxRxxx enda kanda ja Axxxxx Rxxx poolt kantud menetluskulud Axxxxx Rxxx enda kanda. Kuna kohus jätab ka poolte kantud õigusabikulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses õigusabikulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. Kohus selgitab TsMS § 179 lg.1, lg.21 lg.4 alusel, et riigi tuludesse maksmisele kuuluv menetluskuluekspertiisitasu 1000 eurot tuleb tasuda riigi tuludesse TsMS § 179 lg-s 5 sätestatud tähtaja jooksul, milleks kohus määrab 60 päeva arvates kohtulahendi jõustumisest. Eraldi dokument menetluskulude riigituludesse tasumiseks vajalike rekvisiitidega antakse kostjale kätte koos kohtuotsusega. Kohus selgitab TsMS § 179 lg 9 korras menetluskulude hüvitamise kohustust: riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 29 30