Obsah (7)

§ 202§ 74§ 424§ 68§ 75§ 78§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 26.aprill 2021. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-21-2455 (21278000398) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi

) § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Priit Tõnisson Süüdistatav Juri Strõgin, isikukood 38910120320; kodakondsus XXX; emakeel: XXX; elukoht: XXX; tel: XXX; e-mail: XXX; XXX; 1 kehtiv kriminaalkaristus, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 04.08.2016 otsusega

§ 202

lg 1, § 209 lg 2 p 1 ja 4, § 213 lg 2 p 1 ja 4 ning § 255 lg 1 järgi 3 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti

§ 74lg 1 alusel täitmisele pööramata 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.

Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Juri Strõgin

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Juri Strõgini kahtlustatavana kinnipidamise aeg

1. –
2. märts
3. a, s.o 2 (kaks) päeva ning lugeda kandmata karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Juri Strõgin ei pane 1 (ühe) aasta ja 7 (seitsme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid. 1 Määrata Juri Strõgin katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 alusel võtta Juri Strõginilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Kui kohtuotsust ei vaidlustata, jõustub see 12.05.

1. a. Liiklusseaduse § 127 alusel on Juri Strõgin kohustatud loovutama oma juhiloa Transpordiameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest 5 (viie) tööpäeva jooksul.
2. Menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Juri Strõginilt menetluskuluna riigituludesse: • • • sundraha 876 eurot; joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot; kaitsjatasu 99,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Juri Strõginil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 989,60 (üheksasada kaheksakümmend üheksa eurot kuuskümmend senti) eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 82,47 eurot ja viimasel
3. kuul tasuda 82,43 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700015809 ning selgituse “Juri Strõgin, otsus nr 1-21-2455, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg 2 Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Juri Strõgin’it süüdistatakse selles, et tema juhtis 20.03.2021 kella 01.20 paiku Tartus XXX juures mootorsõidukit Citroen C4, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 1,76 mg/g. Sellise käitumisega rikkus Juri Strõgin liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Juri Strõgin toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Juri Strõginile karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Juri Strõgini eelvangistuses viibitud aeg 20.03.2021 – 21.03.2021, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et seda karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Juri Strõgin ei pane 1 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 16 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50

lg 1 alusel võtta Juri Strõginilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 989,60 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 99,60 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise kulu 14 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. 3 Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Juri Strõgin aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239−245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Juri Strõgin süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Juri Strõgin taotles menetluskulude ositi tasumist, kuna ülalpidamisel on XXX sääste pole ning täiturite juures on täitmisel mitmeid nõudeid. Ta kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiselt 82,47 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel ning arvestades ülaltoodut tuleb välja mõista Juri Strõginilt sundraha 876 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot ja kaitsjatasu 99,60 ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 989,60 eurot ositi 1 aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4