Obsah (4)

§ 121§ 43§ 2§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-192 Määruse kuupäev 04.02.2021 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla 28.12.2020. a vaideotsuse nr 1-11/637-2 tühistamise

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt riivatud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks, siis kuulub kaebus tagastamisele

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 121lg 4).

1. Kaebaja esitas kaebuses ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). Kaebaja põhjendab taotlust enda terviseseisundiga ja ebapiisavate rahaliste vahenditega.
2. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
3. Kaebaja on kohtu poole pöördunud kaebusega, mis tundub olevat kaebaja enda kirjutatud, kohtul puudub alus arvata teisiti. Kaebaja on suutnud arusaadavalt kirja panna oma seisukoha ja viidanud korrektselt kohtueelse menetluse dokumentidele. Ka kohtueelselt on kaebaja suutnud oma õigusi kaitsta, esitades erinevaid pöördumisi ja vaide. Kohtu arvates on seetõttu kaebaja võimeline ka ise oma õigusi kaitsma halduskohtumenetluses.

§ 2

lg-te 4 ja 5 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, tagab menetlusosalisele igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldataks, samuti peab kohus tagama omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise. Seega on kohtul ulatuslik selgitamiskohustus. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist. 22. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. 23. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliselt läbivaatamiseks. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata. 24. Kohus asendab

§ 175

lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga, lähtudes kaebaja taotlusest. (allkirjastatud digitaalselt) 4