KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen

tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-696 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla toimingute (riskide hindamise ankeeti valede andmete kandmine) õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja - X RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
2. Tagastada X kaebus läbivaatamatult.
3. Toimetada kohtumäärus kaebajale kätte.

le võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates

kättesaamisest. Asjaolud

1. Tallinna Vanglas registreeriti 19.01.2021 X pöördumine, milles ta palus väljastada kinnipeetava individuaalse täitmiskavas (edaspidi: ITK) rubriigi „Ohtlikkus, ohustatus, muud turvalisusriskid“ väljavõtte riskihindamisest. Tallinna Vangla vastas 15.02.2021 vastusega nr 5-18/21/1679-2 A. Tartu pöördumisele ning kirjeldas kaebaja väljavõttes kriminogeenseid riske.
2. Tallinna Vanglas registreeriti 25.02.2021 X pöördumine, milles ta palus väljastada väljavõtte riskide hindamisest. Tallinna Vangla vastas 30.03.2021 vastusega nr 5-18/21/1679-5 X pöördumisele ning kirjeldas kaebaja väljavõttes toodud kriminogeenseid riske. Tallinna Vangla jättis 30.03.2021 vastusega nr 5-18/21/1679-4 X taotluse uue riskihindamise läbiviimiseks rahuldamata.
3. X esitas 01.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingute (riskide hindamise ankeeti valede andmete kandmise) õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohtu põhjendused
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. 1
5. Kaebaja on välja toonud, et riskide hindamise õigusvastasuse tuvastamine on vajalik, kuna riskide hindamisest sõltuvad ennetähtaegne vabastamine, võimalus pääseda avatud tüüpi vanglasse, sotsiaalsete programmide läbimise vajadus, töö ning õppimine vanglas jt. Justiitsministri 25.03.2008 kinnitatud

ga nr 9 „Täitmisplaan“ (määrus nr 9) § 17 lg 1 p 3 näeb ette, et kinnipeetav paigutatakse avavanglasse või ta vabastatakse ennetähtaegselt ITK alusel muu hulgas siis, kui riskihindamise tulemusel ei ole kinnipeetav üliohtlik. Vaatamata eelnevale ei tulene sellest sättest ITK regulatiivsust ning see dokument ei mõjuta iseseisvalt kinnipeetava õigusi ja kohustusi. ITK-s ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetavate õigusi, tuleb vormistada eraldi haldusaktidega ning mida on võimalik vaidlustada. 6. ITK ülevaatamine ja uuendamine, sh korduv riskihindamine toimub justiitsministri 14.05.2008

ga nr 21 kinnitatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) §-s 8 sätestatud korras. Kuigi ITK-s kajastatud riskihindamise tulemust kasutatakse kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise otsustamisel (

nr 21 § 3 lg 6), ei pruugi vangla ajal, mil kaebajal tekib avavanglasse ümberpaigutamise võimalus, vaidlusaluses ITKs märgitud ohuhinnangust kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise üle otsustamisel lähtuda. Vangla hinnang kinnipeetava ohtlikkuse kohta võib vangistusaja kestel muutuda.

nr 21 § 4 lg 3 kohaselt on ITK täitmisperiood üks aasta. Täitmisperioodi möödumisel vaadatakse täitmisperioodiks planeeritud sekkumiste rakendamine üle ning viiakse täitmiskava täitmist mõjutavate uute asjaolude ilmnemisel läbi korduv riskihindamine

§-s 3 sätestatud korras (

§ 8lg 2).

Riskihindamise käigus analüüsitakse muu hulgas kinnipeetava ohtlikkust (

§ 3lg 4 p 10).

Pärast korduva riskihindamise läbiviimist vaatab inspektor-kontaktisik ITK tervikuna üle ja vajaduse korral muudab seda, kui kinnipeetav ei ole täitnud planeeritud sekkumisi ja see mõjutab ITK rakendamist (

§ 8lg 3 teine lause).

Kuna kinnipeetava riskihindamise tulemused on ITK koostamise aluseks (

§ 3

lg 1), tuleb ITK-d muuta ka juhul, kui riskihinnangust nähtuvalt on kinnipeetava ohtlikkuse tase ITK-s varasema riskihinnangu põhjal kajastatud ohuhinnanguga võrreldes muutunud. ITK-d ja selles märgitud ohuhinnangut saab muuta ka ITK täitmist mõjutavate uute asjaolude ilmnemisel (vt

nr 21 § 8 lg-d 5 ja 6). Tallinna Vangla vastusest nähtuvalt on kaebaja suhtes 16.03.3021 koostatud uues riskihindamises sisse viidud parandused. 7. Kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise menetlus algab vangla initsiatiivil kinnipeetava kirjalikult teavitamisega selle menetluse alustamisest (

nr 9 § 17 2 lg 1). Kinnipeetavalt võetakse avavanglasse paigutamise kohta kirjalik nõusolek (sama

§ 172 lg 2).

Need sätted ei takista kinnipeetaval esitada vanglale avavanglasse ümberpaigutamise taotlust. Vanglal tuleb avavanglasse ümberpaigutamise taotlus lahendada sisuliselt, sõltumata sellest, kas ITK järgi on kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamine võimalik. Kui vangla keeldub kinnipeetavat nt tema ohtlikkuse tõttu avavanglasse ümber paigutamast, saab halduskohus avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumise otsuse õiguspärasuse hindamise raames kontrollida ka ITK-d, sh selles märgitud ohuhinnangu õiguspärasust (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.04.2019 kohtumäärus haldusasjas 3-18-111).

1. Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlust reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). KrMS § 426 lg 1 alusel otsustab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik. KrMS § 432 lg 3 alusel toimub see süüdimõistetu, tema taotlusel ka kaitsja osavõtul. Enne otsuse tegemist on kinnipeetaval ja tema kaitsjal võimalus esitada oma seisukohad, sh vaielda vastu vangla esitatud faktilistele andmetele ja vangla hinnangute põhjendatusele. Tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määrus on vaidlustatav. Seega saab kaebaja saab maakohtus toimuva menetluse raames või määruskaebuses juhtida tähelepanu vigadele ITK-s.
2. Kaebaja ei ole välja toonud, kas ta on pöördunud vangla poole nõuetega sotsiaalsete programmide läbimise vajadusega, tööga ning õppimisega seonduvalt. Kohus selgitab, et kaebaja saab vaidlustada 2 konkreetseid otsuseid ja toiminguid, mida vangla tema suhtes teeb. Kui vangla tugineb mõne otsuse või toimingu tegemisel (näiteks mõne kaebaja taotluse lahendamisel) täitmiskavas välja toodud asjaoludele, siis on kaebajal selle vaidluse raames õigus esitada oma vastuväited ka ITK-s toodule. (digitaalselt allkirjastatud) 3