Obsah (13)

§ 29§ 135§ 69§ 49§ 19§ 87§ 30§ 120§ 123§ 229§ 23§ 38§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2020 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-3223 (940020000054) Kohtunik Larissa P

§-dest 120, 132 p 2, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Rahuldada osaliselt OÜ Portlif Grupp kaebus. Tühistada Keskkonnainspektsiooni 10.07.2020 otsus väärteoasjas nr 940020000054 ja teha uus otsus. Lõpetada väärteoasjas 940020000054 menetlus

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteokirjelduses punktina 1 äratoodud teos: OÜ Portlif Grupp juhatuse liige V. M. korraldas ajavahemikus

1. aastast kuni 20.01.2020 Kohtla-Järvel xxx kinnistul pinnasele ja osaliselt asfaltplatsile ohtlike jäätmete vaheladustamise viisil, kus ohtlikud jäätmed-ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud setted on kaitsmata otsese päikesekiirguse ja sademete eest ja sadevesi satub pinnasesse. Tunnistada OÜ Portlif Grupp süüdi tööstusheite seaduse (THS) § 162 lg 2 järgi väärteo lühikirjelduse punktis 2 ajavahemikul 01.01.2020-11.06.2020 toimepandud teos ning karistada rahatrahviga 4000 (neli tuhat) eurot. 1 Rahatrahv 4000 eurot tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvelduskontole EE777700771003813400 LHV pangas või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Luminor Bank, viitenumber
2. Maksekorralduse selgitusse märkida menetlusaluse nimi ja väärteoasja nr
3. Kohtuotsus saata Keskkonnainspektsioonile, kaebuse esitajale ja tema kaitsjatele

§ 135lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates

1. jaanuarist 2021.a. MENETLUSE KÄIK Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor Saima Jürman koostas 11.06.2020 väärteoprotokolli väärteoasjas 940020000054 OÜ Portlif Grupp suhtes selle fakti kohta, et
2. OÜ Portlif Grupp juhatuse liige V. M. korraldas ajavahemikus
3. aastast kuni 20.01.2020 Kohtla-Järvel xxx kinnistul katastritunnusega 32201:001:0088 pinnasele ja osaliselt asfaltplatsile ohtlike jäätmete vaheladustamise viisil, kus ohtlikud jäätmed-ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud setted (jäätmed jäätmekoodiga 19 02 05*) - on kaitsmata otsese päikesekiirguse ja sademete eest ja sadevesi satub pinnasesse. Kirjeldatud viisil ohtlike jäätmete ladustamiseks otsustas V.M. seoses finantsolukorraga. Sellise jäätmete ladustamise viisiga rikkus V. M. OÜ-1e Portlif Grupp väljastatud keskkonnakompleksloa reg nr KKL/320411 tabelis 6 ja 7 sätestatud tingimusi, mille kohaselt tuli ettevõttel 31.12.
4. aastaks vaheladustada ohtlikud jäätmeid IBC mahutites lekkekindlal pinnasel kooskõlas Euroopa Komisjoni dokumendi „Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available Techniques on Emission from Storage (July 2006)".
5. V. M., Osaühing PORTLIF GRUPP juhatuse liige ei täitnud tähtaegselt ettevõtte Keskkonnakompleksloa reg nr KKL/320411 tabelites 6 ja 7 tingimusi ohtlike jäätmete jäätmekoodiga 19 02 05* laoseisu vähendamiseks Kohtla-Järvel, xxx kinnistul, sh tabel 7 sätestab, et laoseisu tuleb vähendada ja ehitada nende ümbertöötlemiseks pürolüüsiseade. Laoseisu vähendamata jätmisega ja pürolüüsiseadme lõpuni ehitamata jätmisega ning ohtlike jäätmete ümbertöötlemata jätmiseta on V. M. rikkunud Keskkonnakompleksloa reg nr KKL/320411 tabelites 6 ja 7 tingimusi. Õiguskuuleka käitumise korral oleks juhatuse liige V. M. pidanud 2019.a. lõpuks korraldama pürolüüsiseadme valmis ehitamise ja seadmes käitlema laos olevad jäätmed, mis kokkuvõtteks oleks vähendanud ohtlike jäätmete laoseisu. 2019.a. jooksul kasvas jäätmete jäätmekoodiga 19 02 05* laoseis, olles 2019.a. lõpus 1265,82 tonni. 2 Eeltoodud rikkumised pani V. M., Osaühing PORTLIF GRUPP juhatuse liige toime Osaühing PORTLIF GRUPP huvides vähemalt kaudse tahtlusega, kuna V. M. oli loa tingimuste ja tähtaegadega kursis, ta asus tingimuste täitmiseks tegema ettevõtte investeeringuid (alustas angaari ehitusega ja soetas jäätmete ümbertöötlemise tehnika), kuid ei tegelenud piisava intensiivsusega, et tähtaegadeks loaga nõutud tegevused lõpuni viia, mistõttu pidi V. M. vähemalt möönma, et võib toime panna loa nõuete rikkumise. Kuna pürolüüsiseade ei ole tööle hakanud, siis ei ole ka ohtlike jäätmete laoseis vähenenud, vaid kasvab. OÜ Portlif Grupp tegu kvalifitseeriti Tööstusheite seaduse (THS) 162 lg 2 järgi. Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor S. J. tegi 10.07.2020 otsuse, milles tunnistas süüdi OÜ Portlif Grupp 01.01.2020-11.06.2020 toimepandud väärteos ning karistas THS 162 lg 2 järgi rahatrahviga 8000 eurot. 27.07.2020 saabus Viru Maakohtule OÜ Portlif Grupp kaebus 10.07.2020 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr
6. KAEBUS 27.07.2020 esitatud ja 17.09.2020 täiendatud kaebuses palub menetlusalune isik Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor Saima Jürmani otsus väärteoasjas nr 940020000054 tühistada ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 1 või § 30 lg 1 p 2 alusel või alternatiivselt vähendada rahatrahvi summani 1000 eurot. Keskkonnakompleksluba on antud kaebajale, kuivõrd viimase tegevusest tekib ohtlikke aineid sisaldavaid jäätmeid mh jäätmekoodiga 19 02 05*, milliseid kaebaja ladustab selleks ettenähtud kohas aadressil xxx. Õigus vastavaks tegevuseks tuleneb kaebajale eelnimetatud keskkonnakompleksloast. 18.06.2019 teostas kohtuväline menetleja esmakordselt kaebaja tegevuse nõuetelevastavuse kontrollimiseks haldusmenetluse iseloomuga järelevalvemenetluse raames kohapealse vaatluse ja koostas selle kohta protokolli nr 1088846 (kaebuse lisa 3). Kohtuväline menetleja teostas täiendava kontrolli kaebaja tegevuse kontrollimiseks 20.01.2020 (protokoll nr 1093741; kaebuse lisa 4). Viimasel märgitud kontrollil tuvastatud puuduste osas tegi kohtuväline menetleja kaebajale ettekirjutuse (nr 0001572, kaebuse lisa 5), kohustades kaebajat likvideerima tuvastatud puudused hiljemalt 15.12.2021 kuupäevaga. Ettekirjutuse kohaselt pidi kaebaja vähendama ladustatud jäätmete koodiga 19 02 05* laoseisu. Haldussunni vahendina hoiatas kohtuväline menetleja ettekirjutuses toodud kohustuse rikkumise korral kaebajat 10 000 euro suuruse sunniraha nõudega. 11.06.2020 ehk ligi poole aasta möödumisel viimasest objekti kohapealsest vaatlusest koostas kohtuväline menetleja väärteoprotokolli (kaebuse lisa 6), tuginedes sama aasta jaanuaris kogutud andmetele ning märkides protokolli, et kaebaja on keskkonnakompleksloast tulenevaid kohustusi rikkunud veel nii hiljuti kui protokolli koostamise päeva seisuga. Väärteoprotokollis heidab kohtuväline menetleja kaebajale ette ohtlikke aineid sisaldavate jäätmete mahutite hoiustamist pinnasel ja ilmastiku eest kaitsmata kujul. Teise probleemina heitis kohtuväline menetleja kaebajale ette pürolüüsiseadme ja seda ümbritseva tehasehoone (edaspidi teksti lihtsustamise huvides märgitud kui pürolüüsseade) ehitamata jätmist, milline oli 20.01.2020 seisuga veel ehitusjärgus. Kaebaja poolt rikutud nõuete selgitamiseks esitas kohtuväline menetleja kaebajale ingliskeelse väljavõtte Euroopa Komisjoni koostatud eeskirjast (kaebuse lisa 7). Kaebaja ei nõustu Otsuses ja väärteoprotokollis toodud etteheidetega eeskätt põhjustel, et rahatrahvi määramise aluseks olnud asjaolude fikseerimise metoodika ja vaatlustel tehtud järeldused on suuresti ebatäpsed ja oletuslikud, rääkimata asjaolust, et kohtuväline menetleja 3 on meelevaldselt laiendanud aasta alguses ebapiisaval määral kontrollitud asjaolusid kohtuvälisele menetlejale teadmata ajale pool aastat hiljem, s.o oletanud, et olukord on jäänud muutumatuks ilma, et selles oleks veendutud ja vastavat asjaolu oleks kontrollitud ja nõuetekohaselt protokollitud. Protokollis fikseeritud ebaõiged väited pärinevad 20.01.2020 kohtuvälise menetleja poolt koostatud sündmuskoha vaatluse protokollist (kaebuse lisa 8; protokoll on üheskoos teiste asjassepuutuvate protokollidega), milles on märgitud, et xxx kinnistul on kaks ala, kuhu on paigutatud pinnase peale mingisugune kogus mahuteid ja tünne, mis väidetavalt sisaldavad jäätmeid. Sündmuskoha vaatlusel jäi seega fikseerimata, millised mahutid jäätmeid sisaldavad ning kus jäätmeid sisaldavad mahutid asuvad, mis jäätmetega tegu on ning millises koguses jäätmeid ladustatakse. Sündmuskoha vaatluse protokolli koostamise juures viibis kaebaja töötaja A. A., kelle poolt koostatud seletuskirjaga kaebaja tõendab vaatluse läbiviimise asjaolusid ning vaatluse puudulikkust väärteokoosseisu elementide esinemise tõendamisel (vt kaebuse lisa 9). Faktiliselt on kaebaja tegevuse nõuetelevastavuse tagamiseks ladustanud jäätmeid sisaldavaid mahuteid üksnes asfaltkatte peal, muru ja muu pinnase peal aga hoitakse tühje mahuteid. Lisaks sellele on jäätmeid sisaldavad mahutid kaetud kilest kattega, mis on fikseeritud kivide ja kruusaga, et tagada viimaste kaitstus ilmastiku eest. Eeltoodust nähtub, et kohtuvälise menetleja vähene põhjalikkus sündmuskoha vaatlusel on tinginud sellest tuletatud järelduste ebatäpsuse. Asjaolule, et kaebaja ei ole rikkunud jäätmete hoiustamise nõudeid, viitab ka nii väärteoprotokollis kui ka Otsuses välja toodud asjaolu, et kaebaja ei ole põhjustanud oma tegevusega keskkonnaalast kahju. Pürolüüsiseadme ehitamine on viibinud eeskätt ehituslikel ning rahalistel põhjustel. Sellegipoolest ei leia kaebaja, et oleks oma kohustusi rikkunud, arvestades, et kohtuväline menetleja on ettekirjutust tehes otsustanud, et aeg, millal pürolüüsiseade nende hinnangul valmima peab (15.12.2021). Vastavat tähtaega mittearvestav karistus rikub seeläbi kaebaja õiguspärast ootust, milline kaebajale läbitud haldusmenetlust arvestades tekkis, kuid olukord on eriliselt äraspidine arvestades pürolüüsiseadme ehitamise viibimise põhjuseid. Kogukas rahatrahv summas 8 000 eurot lükkab pürolüüsiseadme ehitamist rahalistel põhjustel veel enam edasi, mistõttu on trahv vastuolus ka Otsuses märgitud karistamise eesmärgiga – mõjutada isikut edaspidi täitma keskkonnakompleksloa tingimusi. Õigusvastane rahatrahv üksnes suurendab kaebajale seatud rahalist survet ning ei soodusta seeläbi pürolüüsiseadme ehitamist. Eeltoodud asjaolusid ning kohtuvälise menetleja menetluslikke minetusi kogumina arvestades leiab kaebaja, et Otsus on tehtud kaebaja suhtes õigusvastaselt ning kuulub seeläbi tühistamisele ning väärteoasi kuulub lõpetamisele. Kaebaja põhjendab kaebust selle teises osas. Kohtuvälise menetleja järeldused väärteo toimepanemise kohta ei tugine kogutud tõenditel ning on olulises määras tõendamata. 3.1.1. Kohtuväline menetleja on märkinud Otsuses, et kaebajale ette heidetud väärteo toimepanemise aeg on 01.01.2020 – 11.06.2020. Otsuse lehekülgedel 3-4 toodud selgitustest Otsuse kujunemise aluseks olnud tõenditele aga nähtub, et sündmuskoha seisund fikseeriti (osaliselt) 20.01.2020 sündmuskoha vaatlusega (Otsuse tõend nr 1), kaebaja poolt koostatud eelmise aasta jäätmearuandega (Otsuse tõend nr 6), milliselt ei nähtu 11.06.2020 ehk aruande koostamise hetkeks tulevikku jäävaid andmeid, ligi kahe aasta vanuste ortofotodega (Otsuse tõend nr 9), mis samuti ei näita tulevast olukorda ning objekti kontrollimise protokollidega (Otsuse tõendid nr 10 ja 11), mis taaskord on koostatud kõige hiljem 20.01.2020, näitamata 11.06.2020 seisu. Muud väärteoasjas kogutud tõendid on aga rikkumise aja fikseerimisel asjassepuutumatud. 4 3.1.2. Mitte miski Otsuses ei viita asjaolule, et kohtuväline menetleja oleks olukorda täiendavalt kontrollinud 2020. aasta juunis väärteoprotokolli koostades. Sellega muutub väärteoprotokollis kaebajale ette heidetud rikkumise asetleidmise aeg oletuslikuks ning tõenditel mittepõhinevaks. Vastavalt

§ 69

lg 2 p-dele 1 ning 7 märgitakse väärteoprotokolli põhiosasse väärteo toimepanemise aeg ning tõendid, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks. Kuivõrd käsiloleval juhul ei ole tulene kasutatud tõenditest, et mis tahes keskkonnakompleksloa nõuete rikkumine oleks aset leidnud 11.06.2020 seisuga. 3.1.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja rikkunud olulisel määral väärteomenetlusõigust, laiendades meelevaldselt ühel ajahetkel aset leidnud asjaolusid (kuigi kaebaja ei mööna selliste asjaolude esinemist üleüldse) teisele, ligi pool aastat hiljem aset leidvale ajahetkele. 3.1.
2. Lisaks eeltoodule leiab kaebaja, et 20.01.2020 koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll on koostatud lohakalt ehk ilma, et kohtuväline menetleja oleks veendunud ekspertiiside või muude metoodikate abil selles, et vaadeldu vastab tõele. Nimelt ei ole sündmuskoha vaatluse protokollis fikseeritud üksikasjalikult seda, kus (ning mis pinnasel) täidetud mahutid asuvad, mille tagajärjel on tekkinud olukord, kus kohtuvälise menetleja ebatäpsed väited süüstavad kaebajat asjatult. Näiteks väidab kohtuväline menetleja protokollis, et ala lääneservas on mahutid paigutatud murule ning lähemal vaatlemisel on näha mahutites musta ainet. Kaebaja aga ei ole kunagi paigutanud jäätmetega täidetud mahuteid murule – murul asetsesid tühjad mahutid. Vastava ebatäpsuse protokollis põhjustab aga kohtuvälise menetleja ebatäpne keelekasutus ja ebapiisav põhjalikkus kontrolli läbiviimisel. Kuivõrd säärane ebatäpsus süüstab kaebajat alusetult, leiab kaebaja, et kohtuväline menetleja on rikkunud protokolli koostamisel väärteomenetlusõigust, eeskätt

§ 49

lg 4 p-st 1 tulenevat kohtuvälise menetleja kohustust fikseerida menetlustoimingu käiku ja tulemusi tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega. 3.1.

1. Eeltoodut põhjendab ka asjaolu, et vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitule kestis suhteliselt suure pindalaga ala ning seal ladustatud mahutite ülevaatus vaid 10 minutit (alates 09:25 ja lõppedes 09:35). Ühtlasi on ebausutav, et vaatlus toimus (vastavalt protokollis märgitule) päevavalges, arvestades, et
2. jaanuaril tõuseb päike Põhja-Eestis umbkaudu kell 09:00 ning kohtuväline menetleja tegutses suurima tõenäosusega varajases hämaras. Sellised sündmuskoha vaatluse tingimused ja sedavõrd lühike aeg vaadeldava ala mahu juures ei võimaldanudki kohtuvälisel menetlejal saada adekvaatset ülevaadet alal toimuvast, mistõttu tuleks menetlustoimingu protokoll väärteoasja tõendite hulgast kõrvaldada ebausaldusväärsuse tõttu. 3.1.
3. Sündmuskoha vaatluse protokolli usaldusväärsuse kahjuks räägib ka asjaolu, et haldusmenetlusliku järelevalvemenetluse raames koostatud objekti kontrollimise protokoll nr 1093741, milline vaatlus ning millega seonduvalt koostatud läbivaatus on vastavalt dokumentides märgitule läbi viidud sama kohtuvälise menetleja ametniku Kaidi Sootalu poolt, esemeks olev vaatlus teostati dokumendis märgitu kohaselt 20.01.2020 ajavahemikul 09:15 – 09:
4. On ebaselge, millal ala vaatlus reaalselt toimus ning samamoodi on ebausutav, et ametnik oleks teostanud kaht vaatlust, mis alluvad erinevatele reeglitele, paralleelselt. Ei ole eluliselt usutav, et ametnik katkestas kell 09:25 haldusmenetluses teostatud ala läbivaatuse, et tutvustada ametnikuga kaasas olnud isikule tema väärteomenetlusõiguslikke õigusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole usutav sündmuskoha vaatluse protokollile märgitud ajavahemik, mistõttu on protokolli koostamisel rikutud

§ 49lg 2 p-st 7 tulenevat nõuet.

3.1.

1. Kirjeldatud asjaolude selgitamiseks palus OÜ Portlif Grupp juhtkond selgitust hankejuht A. A., kes oli 20.01.2020 menetlustoimingul ainuke ettevõtte esindaja. Hankejuhi 24.07.2020 seletuskirjas (lisa 9, koos tõlkega eesti keelde) selgitatakse objekti kontrollimise kulgu järgmiselt. Keskkonnainspektsiooni keskkonnainspektor S. J. saabus ettevõtte territooriumile koos teise inspektoriga 20.01.2020 kell 9.
2. Töötaja liikus koos 5 inspektoritega parklast 200 m kaugusel asuva pürolüüsiseadme suunas ning tee peal tegi inspektor fotod. Inspektor tutvus pürolüüsiseadme ehitusega, esitas selle kohta küsimused ja tegi ka seadme ümbruses mõned fotod. Seejärel liikusid inspektorid tagasi parklasse ja lahkusid umbes 15 minutit kestnud külastuse järel. Hankejuht selgitab seletuskirjas, et inspektor ei võtnud mahutitest proove, ei vaadanud nende sisse ja piirdus olukorraga visuaalse tutvumisega. Seletuskirja kohaselt ei lugenud inspektor kokku, mitu metalltünni ja 1m3 (IBC) plastmahutit asub territooriumil. Seletuskirja kohaselt ei tutvustanud inspektorid hankejuhile tema õigusi, menetlustoimingute sisu ega koostanud kontrolli käigus protokolli. Protokolli hankejuhile seetõttu ette ei loetud ega tutvustatud ning ka algatatud menetlustest sai hankejuht teada alles hiljem. OÜ Portlif Grupp hankejuht A. A. selgitused kinnitavad, et 20.01.2020 toimunud objekti kontrollimine ei saanud anda Keskkonnainspektsioonile teavet ega tõendeid nende rikkumiste kohta, mida kaebajale ette heidetakse. 3.1.
3. Kohtuväline menetleja on sisustanud kaebajale etteheidetud teo materiaalõiguslikku poolt ingliskeelse väljavõttega dokumendist, mis lisati väärteoprotokollile ja Otsusele. Eeltoodu rikub kaebaja õigust eestikeelsele asjaajamisele vastavalt keeleseaduse § 8 lg-le
4. Sellega rikkus kohtuväline menetleja olulisel määral kaebaja õigust olla teavitatud talle etteheidetud rikkumisest – kaebajal ei ole nimelt kohustust saada aru ingliskeelsest tekstist. Eeltoodust tulenevalt ei ole käsiloleval juhul täidetud

§ 69

lg 2 p-st 2 tulenevat nõuet kvalifitseerida väärtegu ning kaebajale etteheidetava teo sisustamine on jäetud ebaselgeks. Rikkumise materiaalõigusliku poole arusaadaval viisil sisustamata jätmisega on kohtuväline menetleja rikkunud ka kaebaja

§ 19

lg 1 p-st 1 tulenevat õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, milline on oluline menetlusõiguse rikkumine (vt ka RKKKo 3-1-1-5-15 p 6). 3.1.9. Eeltoodu on sedavõrd kummastavam, et kohtupraktikas on korduvalt sedastatud, et väärteoprotokoll omab sisuliselt sama tähendust, mis süüdistusakt kriminaalmenetluses, ning on seeläbi menetlusaluse isiku inkrimineerimisel keskne dokument. Olukorras, kus kaebajale etteheidetava teo materiaalõiguslik külg (ehk nö käitumisreeglid, mille järgi kaebaja toimima oleks pidanud) kui

§ 69

lg 2 p-de 1 ja 2 mõistes väärteoprotokolli keskne teave on jäetud eesti keeles sisustamata, on tegemist menetlusõiguse rikkumisega, mida kohtumenetluses enam kõrvaldada ei saa. Vastavalt

§-le 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Väidetavalt kaebaja poolt rikutud materiaalõiguslikku normi (või antud juhul reeglistikku) ei ole eeltoodust tulenevalt enam seega võimalik kohtumenetluses eesti keeles sisustada, s.o menetluses jääb ebaselgeks, milline oleks olnud antud juhul teoreetiline õiguspärane kaebaja käitumine. Sellest tulenevalt tuleks ka käsiloleval juhul väärteomenetlus lõpetada, kuivõrd kõiki süüteo tunnuseid (eeskätt süüteo materiaalõiguslikku alust) ei ole võimalik tuvastada (vt ka RKKKo 3-1-1-88-12 p 7 ning sealviidatud kohtupraktika). 3.1.

1. Lisaks eeltoodule on kohtuväline menetleja käesolevas asjas jätnud märkimata väärteoprotokollis tahtluse, mille kaudu kaebaja kui juriidiline isik talle süükspandava teo toime pani. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 12 lg-le 3 on süüteokoosseisu subjektiivseks tunnuseks tahtlus või ettevaatamatus, tahtlus aga vastavalt KarS § 16 lg-le 1 kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Väärteoprotokollis pole aga eelnimetatust kõneldud, mis tähendab, et väärteoprotokollis on jäänud kaebajale etteheidetava tegevuse ja tegevusetuse objektiivse koosseisu kõrval täiesti sisustamata ja avamata subjektiivne külg. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 4-18-6507/42 punktides 26-28 toodud seisukohtadele saab juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Seega saab juriidiline isik vastutada vaid siis, kui tema organi või esindaja käitumises on kõik deliktistruktuuri elemendid (sh teo või tegevusetuse subjektiivne koosseis) ja see on seostatud tegevusetusdelikti puhul nõutava konkreetse töötaja kohustusega tegutseda. Need tingimused käesoleval juhul täidetud ei ole. 6 3.1.
2. Et kohtuväline menetleja ei ole sisustanud väärteoprotokollis kaebaja juhatuse liikme V. M. tahtlust või ettevaatamatust, ei saa väita siinkohal, et väärteoprotokollis kajastuksid kõik kaebajale etteheidetud teo / tegevusetuse deliktistruktuuri elemendid. Sellest tulenevalt ei esine väärteoprotokollis ka väärteo tunnuseid, milline menetlusõiguse rikkumine on ühtlasi kohtumenetluses kõrvaldamatu, kuivõrd kohus on väärteoasja lahendamisel piiratud väärteoprotokollis sedastatuga (

§ 87). Väärteoprotokolli alusel on väärteo koosseis täitmata.

3.1.12. Kõigi eeltoodud menetluslike rikkumiste koosmõjul saab käsiloleval juhul väita, et kohtuväline menetleja on olulisel määral rikkunud väärteomenetlusõigust ning kaebajale etteheidetud teo kohta koostatud väärteoprotokoll ja Otsus on suures ulatuses tõendamatud või sisaldavad dokumendid sedavõrd olulisi kahtlusi väärteo tõendatuses või muid menetlusõiguslikke minetusi, et Otsuse kehtima jätmine ei ole mõeldav. Et väärteo esinemine on antud juhul tõendamata, taotleb kaebaja kohtult käsiolevas kaebuses vastavalt

§ 29lg 1 p-le 1 menetlus lõpetada teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3.

1. Kaebaja karistamine väärteomenetluses ei ole kantud karistamise eesmärgist ning rikub ühtlasi ne bis in idem põhimõtet. Kaebaja märkis eespool, et kohtuväline menetleja on teinud käsiloleva teemaga seonduvalt kaebajale 26.03.2020 ettekirjutuse, milles kohtuväline menetleja heitis kaebajale ette sisuliselt samu asjaolusid ja tegevusetust, millele kohtuväline menetleja tugines ka väärteomenetluses. Kohtuväline menetleja andis kaebajale rikkumiste heastamiseks tähtaja 15.12.
2. Väärib märkimist, et kaebaja oli asunud pürolüüsseadet ehitama juba
3. aasta jooksul ning kaebaja oli seeläbi asunud väidetavaid rikkumisi heastama tükk aega enne haldussunni rakendamist. Sisuliselt tähendab eeltoodu, et kaebajale ette heidetud tegevusetus vastab mitmele erinevale riikliku sunni vahendi rakendamise eeldustele, millest kohtuväline menetleja on otsustanud rakendada mõlemat. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas nr 3-1-3-6-03 tehtud otsuse punktis 10 sedastanud, et ne bis in idem põhiõiguse (teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld) kaitseala laieneb sellistele õiguserikkumistele, mis on oma oluliste koosseisuliste tunnuste poolest kokkulangevad ja põhinevad ühel ja samal teol – seejuures on oluline märkida, et Riigikohus on sama otsuse samas punktis arutlenud täiendavalt, et oluline ei ole ne bis in idem põhimõtte rakendamisel see, milline on olnud riikliku sunni rakendamise vahend. Eelmärgitu kohalduvuse hindamisel käsiloleva asja kontekstis on oluline märkida, et nii kohtuvälise menetleja ettekirjutus kui ka väärteomenetluse Otsus põhinevad samadel asjaoludel ning vastavalt Otsuses märgitule on mõlema riigivõimu teostamise vahendi eesmärk olnud kahel toimingul samane – sundida kaebajat täitma talle antud keskkonnakompleksloa nõudeid. Ainus sisuline erisus kahel toimingul on aga asjaolu, et ühel juhul andis kohtuväline menetleja kaebajale kuni 15.12.2021 kuupäevani aega oma mis tahes rikkumisi kõrvaldada, teisel juhul aga määrati karistus samal eesmärgil koheselt. Arvestades, et ka ettekirjutus on iseloomult karistuslik, võttes arvesse selles märgitud tähtaja rikkumisel kohaldatavat sunniraha summas 10 000 eurot igal tähtaja järgimisega ületatud kuul, on kohtuväline menetleja käsiloleval juhul väärteomenetluses rikkunud kaebaja õigust mitte olla enam kui ühe korra osaks samasisulisest ja samade eesmärkidega menetlusest. Sellest tulenevalt taotleb kaebaja käesolevaga, et kohus lõpetaks käsiloleva väärteomenetluse

§ 29

lg 1 p 2 alusel tulenevalt kohtuvälise menetleja poolt topeltkaristamise printsiibi rikkumisest. Illustreerimaks asjaolu, et väärteomenetluse pidamine riivab kaebaja ne bis in idem põhimõttest tulenevaid õigusi, tuleks vaadelda teise põhiõigusliku kaitse – enesesüüstamise keelu printsiibi – järgimist antud paralleelmenetluste kontekstis. Teostades järelevalvemenetlust haldusmenetlusena, sidus kohtuväline menetleja kaebaja kohustusega osutada haldusmenetluse läbiviimisele kaasabi (sh ütluste andmisel), selliseid kohustusi ei 7 eksisteeri aga väärteomenetluses, milles kohtuvälise menetleja ülesandeks on selgitada välja ning tõendada süüteo asetleidmine, kusjuures menetlusalune isik ei ole kohustatud andma ennast inkrimineerivaid ütlusi, milline võib juhtuda hõlpsasti olukorras, kus isik on allutatud väärteomenetlusele haldusmenetluse varjus. Kaebaja põhiõigusi eirates kahe menetluse paralleelsel läbiviimisel riivas seega kohtuväline menetleja muu hulgas ka kaebaja väärteomenetlusõigusi, milliste eest menetlusaluse isiku kaitsmine on ne bis in idem põhimõtte üks olulistest eesmärkidest. Käsiloleva olukorra muudab erakordselt ebaõiglaseks asjaolu, et pürolüüsseadme ehitamine kaebaja poolt on veninud eeskätt rahaliste vahendite puudumisel. Sellises olukorras on kaebaja karistamine rahatrahviga põhimõttelises vastuolus karistamise eesmärgiga, kuivõrd kaebaja ei saa teoreetiliselt trahvina makstud 8 000 eurot kasutada pürolüüsseadme ehitamisel. Topeltmenetluse kontekstis on aga selge, et eesmärki sai täita hetkel vaid haldusmenetlus, mis võimaldab kaebajal ilma põhjendamatute koormatisteta keskkonna huvides oma kohustusi täita. Sedasi on Otsus selges vastuolus ka iseendas märgitud eesmärgiga, rääkimata vastuolust kohtuvälise menetleja poolt kaebajale tehtud ettekirjutusest. Et ka kohtuväline menetleja on märkinud Otsuses ning selle aluseks olevas väärteoprotokollis, et kaebaja pole tegevusetusega põhjustanud keskkonnale kahju ning on asunud pürolüüsseadme ehitamisega oma väidetavaid rikkumisi heastama, leiab kaebaja, et käesoleva väärteoasja oleks pidanud lõpetama otstarbekuse alusel

§ 30lg 1 p-s 2 sätestatud alusel.

Kaebaja taotleb vastaval alusel menetluse lõpetamist kohtult, rõhudes sealjuures tekkinud olukorra äärmisele ebaõiglusele ning eesmärgipäratusele. 3.

1. Kaebajale määratud karistus on väärteoasja asjaolusid arvestades põhjendamatult kõrge. Vastavalt THS § 162 lg-le 2 on kompleksloa nõuete rikkumise eest ette nähtud karistuse kõrgeimaks määraks rahatrahv ülempiiriga 32 000 eurot, millest käsiloleval juhul kohtuväline menetleja määras kaebajale karistuseks neljandiku 8 000 euro ulatuses. Süüteole ei ole seadusega kehtestatud alampiiri. Kuigi kaebaja ei mööna, et karistus oleks määratud õiguspäraselt, peab kaebaja vajalikuks välja tuua, et juhul, kui kohus leiab, et karistus määrati õiguspäraselt, tuleks karistuse määra vähendada summani, mis vastaks paremini karistamise eesmärgile ning kaebaja tegevusele potentsiaalsete keskkonnakahjude ennetamisel ja heastamisel, õigemini keskkonnakahjude senisel ära hoidmisel. Kohtuväline menetleja on märkinud Otsuse
2. lehekülje alaosas, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebaja hinnangul on tegemist ilmselge valeväitega, arvestades, et kaebaja tegevuses ilmnevad KarS § 57 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud asjaolud süüteoga seonduvate kahjude ennetamise ja ärahoidmise näol ning rikutu heastamise näol, võttes arvesse pürolüüsseadme ehitamist vastavalt majanduslikele võimalustele kaebaja poolt. Eeltoodu mõjub eriti kummaliselt, kui võtta arvesse, et kohtuväline menetleja on valinud vastavad asjaolud siiski otsuses välja tuua süüd vähendavate asjaoludena, mis on omaette vastuoluline käitumine ning millest ilmneb selge vasturääkivus valitud karistuse määra kujundamise metoodikas. Karistuse määramisel on nähtavasti arvestanud kohtuväline menetleja, et pool ettenähtud maksimaalsest karistusest on 16 000 eurot, mis ei oma asjas mittemingisugust tähtsust ega tähendust. Eeltoodu viitab ka asjaolule, et kohtuväline menetleja on langetanud otsustuse karistuse määra osas meelevaldselt, analüüsimata karistuse mõju ja eesmärgipärasust. Kaebaja leiab, et käsiloleval juhul ei täida kõrge karistuse määr karistamise eesmärki, kuivõrd karistuse täitmine pärsiks olulisel määral pürolüüsseadme ehitusega jätkamist. Juhul, kui kohus leiab, et kaebaja tegevusetus väärib karistamist, taotleb kaebaja karistuse määra vähendamist minimaalse vähima määrani, arvestades sealjuures, et kaebajale on ette heidetud on vaid nö paberil eksisteerivat kohustuse rikkumist, millel puuduvad keskkonnale või mis tahes isikule negatiivsed tagajärjed. Lisaks kahju puudumisele tegeleb kaebaja ka 8 pürolüüsseadme ehitamisega, et täita ettekirjutuse nõudeid ja vähendada kaebaja poolt ladustatud jäätmete mahtu, mida saab käsitleda heastamisena. Kuigi kaebaja leiab, et antud juhul ei kuulu karistus üldsegi väljamõistmisele, peab kaebaja mõistlikuks ja põhjendatuks äärmisel juhul rahatrahvi, mille summa ei ületa 1 000 euro ülempiiri ehk mis moodustab 1/16 karistuse seadusega ettenähtud ülempiirist. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt ning teha uus otsus millega rahuldada kaebus väärteo lühikirjelduse alapunktis
3. toodud süüteo toimepanemise osas, kuid jätta OÜ Portlif Grupp kaebus rahuldamata osas, mis puudutab väärteo lühikirjelduse alapunktis
4. toodud süüteo episoodi toimepanemist OÜ Portlif Grupp poolt ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr
5. Kohtuväline menetleja juhib kõigepealt tähelepanu asjaolule, et väärteoasjas nr 940020000054 koostatud väärteoprotokollis sisaldus etteheide OÜ-le Portlif Grupp kahe erineva süüteo episoodi toimepanemise osas ning üldmenetluse otsusega määrati OÜ-le Portlif Grupp karistus kahe erineva süüteo episoodi eest, mis olid nii väärteoprotokollis kui otsuses väärteo lühikirjelduse all eraldatud alapunkti
6. ja alapunkti
7. alla. Keskkonnainspektsioon kinnitab siinkohal, et nõustub ja võtab omaks kaebuses esitatu väärteo lühikirjelduse alapunktis
8. kirjeldatud episoodi osas ning seetõttu ei käsitle täiendavalt käesolevas seisukohas kaebuse punktides 3.1.4.-3.1.
9. toodut. Keskkonnainspektsioon esitab järgnevalt seisukohad ja vastuväited kaebusele väärteoasjas nr 940020000054 nii väärteoprotokollis kui otsuses väärteo lühikirjelduse alapunktis
10. toodud teo osas, mille kohaselt OÜ Portlif Grupp juhatuse liige V. M. ei täitnud tähtaegselt OÜ-le Portlif Grupp väljastatud keskkonnakompleksloa KKL/320411 tabelis 7 toodud nõudeid käitise protsessis tekkinud ja Kohtla-Järvel xxx kinnistul katastritunnusega 32201:001:0088 vaheladustatud jäätmete koodiga 19 02 05* laoseisu vähendamiseks ning nimetatud jäätmete ümbertöötlemiseks nõutava pürolüüsi seadme ehitamiseks. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et 10.07.2020 koostatud üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 940020000054 (edaspidi Otsus) väärteo lühikirjelduse alapunktis
11. toodud süüteo episoodi toimepanemine OÜ Portlif Grupp poolt on ümberlükkamatult ja nõuetekohaselt tõendatud ning selle osas väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad alused. Keskkonnainspektsioon ei nõustu kaebuse põhjenduste punktides 3.1.1.-3.1.
12. avaldatuga väärteo toimepanemise aja osas ja esitab järgnevad selgitused:
13. Väärteoasjas nr 940020000054 kogutud tõenditest nähtub, et OÜ-le Portlif Grupp väljastatud keskkonnakompleksloa KKL/320411 tabelist 7 tulenevaid nõudeid käitise protsessis tekkinud ja Kohtla-Järvel Tehase tn 9 kinnistul katastritunnusega 32201:001:0088 vaheladustatud jäätmete koodiga 19 02 05* laoseisu vähendamiseks ning nimetatud jäätmete ümbertöötlemiseks nõutava pürolüüsi seadme ehitamiseks ei ole täidetud alates 01.01.2019 kuni 11.06.
15. OÜ-le Portlif Grupp väljastatud keskkonnakompleksloa KKL/320411 (kehtivusega kuni 11.07.2019) tabelis 7 on sätestatud nimetatud kohustused täitmise tähtajaga 31.12.2018, kuid Keskkonnainspektsiooni 18.06.2019 koostatud objekti kontrollimise protokolli nr 1088846 põhjal olid mõlemad kohustused jätkuvalt täitmata ning seega olid ka täitmata tähtaja saabumisel 01.01.
16. Lisaks tuleneb OÜ Portlif Grupp
17. a jäätmearuandest, et vaheladustatud jäätmete koodiga 19 02 05* laoseis oli
18. aastal hoopis kasvanud 86 tonni võrra.
19. OÜ-le Portlif Grupp väljastatud keskkonnakompleksloa KKL/320411 (kehtivusega alates 12.07.2019) tabelis 7 on sätestatud nimetatud kohustused täitmise tähtajaga 31.12.2019, kuid Keskkonnainspektsiooni 20.01.2020 koostatud objekti kontrollimise protokolli nr 1093741 9 põhjal olid mõlemad kohustused jätkuvalt täitmata. Lisaks tuleneb OÜ Portlif Grupp
20. a jäätmearuandest, et vaheladustatud jäätmete koodiga 19 02 05* laoseis oli
21. aastal taaskord kasvanud ja sel korral veel 82 tonni võrra.
22. 11.06.2020 protokollitud menetlusaluse isiku OÜ Portlif Grupp seadusliku esindaja V. M. ütlustega on kinnitatud, et jäätmete koodiga 19 02 05* laoseis on suurenenud ja olukord ei ole muutunud. Seega on rikkumise kestus tõendatud 11.06.2020 seisuga. Keskkonnainspektsioon viitab kaebuse punktides 3.1.10.-3.1.12 toodud ekslikule hinnangule ja sellest lähtuvatele valedele järeldustele väidete osas, mille kohaselt väärteoprotokollis puudub teo toimepanemise tahtluse vorm ning kohtuväline menetleja ei ole sisustanud ega avanud etteheidetava tegevuse ja tegevusetuse subjektiivset külge. Tahtluse vorm ja seega teo toimepanemise subjektiivne külg on kohtuvälise menetleja poolt avatud nii väärteoprotokollis kui üldmenetluse otsuses ja see on mõlemas dokumendis leheküljel 2 kolmas lõik. Keskkonnainspektsioon jätab tervikuna sisuliselt käsitlemata kaebuse punktis 3.
23. esitatu, kuivõrd haldusmenetlus ja süüteomenetlus kulgevad sama teo suhtes paralleelselt, kuid menetlused ei oma teineteise suhtes puutumust ning teenivad erinevaid eesmärke. Haldusmenetluses antud seadusest tulenev võimalus sunniraha rakendamiseks, kui see osutub vajalikuks meetmeks adressaadi ettekirjutuse täitmisele kallutamisel, ei oma karistuslikku iseloomu ning tulevikus hüpoteetiliselt sunniraha kohaldamise võimalust ei saa hetkel kuidagi võrdsustada topelt karistamise olukorraga süüteomenetluses. Kaebuse punktis 3.
24. toodu osas nõustub Keskkonnainspektsioon asjaoluga, et määratud karistus tuleb ümber vaadata, kuid seda seoses väärteo lühikirjelduse alapunktis
25. kirjeldatud episoodi osas kaebusega nõustumisega. KOHTU SEISUKOHT

§ 120

kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Väärtegu on kvalifitseeritud THS § 162 lg 2 järgi. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). 10 Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud selles, et:

1. OÜ Portlif Grupp juhatuse liige V. M. korraldas ajavahemikus
2. aastast kuni 20.01.2020 Kohtla-Järvel xxx kinnistul katastritunnusega 32201:001:0088 pinnasele ja osaliselt asfaltplatsile ohtlike jäätmete vaheladustamise viisil, kus ohtlikud jäätmed-ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud setted (jäätmed jäätmekoodiga 19 02 05*) - on kaitsmata otsese päikesekiirguse ja sademete eest ja sadevesi satub pinnasesse. Kirjeldatud viisil ohtlike jäätmete ladustamiseks otsustas V.M. seoses finantsolukorraga. Sellise jäätmete ladustamise viisiga rikkus V. M. OÜ-1e Portlif Grupp väljastatud keskkonnakompleksloa reg nr KKL/320411 tabelis 6 ja 7 sätestatud tingimusi, mille kohaselt tuli ettevõttel 31.12.
3. aastaks vaheladustada ohtlikud jäätmeid IBC mahutites lekkekindlal pinnasel kooskõlas Euroopa Komisjoni dokumendi „Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available Techniques on Emission from Storage (July 2006)".
4. V. M., Osaühing PORTLIF GRUPP juhatuse liige ei täitnud tähtaegselt ettevõtte Keskkonnakompleksloa reg nr KKL/320411 tabelites 6 ja 7 tingimusi ohtlike jäätmete jäätmekoodiga 19 02 05* laoseisu vähendamiseks Kohtla-Järvel, xxx kinnistul, sh tabel 7 sätestab, et laoseisu tuleb vähendada ja ehitada nende ümbertöötlemiseks pürolüüsiseade. Laoseisu vähendamata jätmisega ja pürolüüsiseadme lõpuni ehitamata jätmisega ning ohtlike jäätmete ümbertöötlemata jätmiseta on V. M. rikkunud Keskkonnakompleksloa reg nr KKL/320411 tabelites 6 ja 7 tingimusi. Õiguskuuleka käitumise korral oleks juhatuse liige V. M. pidanud 2019.a. lõpuks korraldama pürolüüsiseadme valmis ehitamise ja seadmes käitlema laos olevad jäätmed, mis kokkuvõtteks oleks vähendanud ohtlike jäätmete laoseisu. 2019.a. jooksul kasvas jäätmete jäätmekoodiga 19 02 05* laoseis, olles 2019.a. lõpus 1265,82 tonni. Keskkonnainspektsioon on oma 16.10.2020 seisukohas sisuliselt loobunud väärteosüüdistusest väärteokirjelduse punktis 1 nimetatu osas ning on nõus kaebuse rahuldamisega selles osas. Riigikohtu praktika kohaselt olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja loobub menetlusalusele isikule talle süüksarvatud tegusid ette heitmast, tuleb väärteomenetlus, juhindudes

§-st 2 ja KrMS §-st 301, menetlust jätkamata lõpetada (RKKK 3-1-1-2116). Seoses sellega, et Keskkonnainspektsioon loobus OÜ Portlif Grupp väärteokirjelduse punktis 1 nimetatud tegude etteheitmisest, tuleb väärteomenetlus selles osas lõpetada

§ 229lg 1 p 1 alusel ning kohus ei hakka seda süüdistuse punkti analüüsima.

Järgnevalt analüüsib kohus väärteokirjelduse punktis 2 toodud ohtlike jäätmete vähendamata jätmist. Tööstusheite seaduse § 162 lg 2 sätestab: Juriidilise isiku tegevuse eest kompleksloata valdkonnas, kus kompleksluba on nõutav, või kompleksloa nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Käesolevas väärteoasjas on asjassepuutuv THS § 162 sätestatud koosseisupärane tegu ettevõtte poolt kompleksloa nõuete rikkumine. 11 Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamidest. Kohtul tuleb tuvastada kas OÜ Portlif Grupp rikkus kompleksloa nõudeid ja kas tema tegu on karistatav THS § 162 lg 2 järgi. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: - Sündmuskoha vaatluse protokoll koos fototabeliga (KKI toimik lk 1-7) – 20.01.2020 tuvastati Kohtla-Järvel xxx kinnistul pinnasele pandud hulga plastist mahuteid ja vähemal määral 200 l metallvaate. Fotodelt on näha ehitatav pürolüüsiseadme hoone. - Keskkonnakompleksluba KKL/320411 (KKI toimik lk 12-38), mis kehtis kuni 11.07.

1. - Keskkonnakompleksluba KKL/320411 (KKI toimik lk 39-66), mis kehtis alates 12.07.
2. - OÜ Portlif Grupp 2018 ja 2019 jäätmearuanne (KKI toimik lk 67-80). - Objekti kontrollimise protokollid 1088846 ja 1093741 koos fototabeliga (KKI toimik lk 83-95). - Tunnistaja A. A. ülekuulamise protokoll koos töölepinguga (KKI toimik lk 96-102), mille kohaselt on tema ülesandeks OÜs Portlif Grupp saadavate jääkide kvaliteedi ja koguse kontroll. Lao koguse jäägi vähendamise eest tema ei vastuta. - OÜ Portlif Grupp Äriregistri väljavõte (KKI toimik lk 103-105), juhatuse liikmed on R. K. ja V. M.. - Menetlusaluse isiku R. K. ülekuulamise protokoll (KKI toimik lk 112-114) – tema ei vastuta kompleksloa täitmise eest. Tehnilise osaga seotud küsimustega tegeleb V. M.. - Menetlusaluse isiku V. M. ülekuulamise protokoll (KKI toimik lk 115-118) – firmas puudub inimene, kes tegeleb keskkonnakaitsega. Osaliselt tegeleb sellega tema. On ehitatud Aõtor 1000 m² jäätmete ümbertöötlemiseks ja jääkide ladustamiseks. Õigeaegselt ei jõutud täite nõudeid majandusraskuste tõttu. - Menetlusaluse isiku V. M. ülekuulamise protokoll (KKI toimik lk 119-122) – nad on pöördunud erinevate firmade poole jäätmete vähendamise osas, kuid need on keeldunud seda liiki jäätmeid vastu võtmast. Seetõttu suureneb laojääk. Teisi väärteotoimikus kogutud tõendeid ei arvesta kohus kohtuotsuse tegemisele, sest kohtu hinnangul ei puuduta need käesoleva väärteo episoodi. Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite usaldusväärsuses. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Riigikohtu 08.03.2017 otsuses 3-1-1-84-16 on selgitatud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab toimida üksnes füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. märtsi
4. a otsus asjas nr 3-1-1-7-04, p 10;
5. oktoobri
6. a otsus asjas nr 3-1-1-88-12, p 7 ja
7. novembri
8. a otsus asjas nr 3-1-1-66-14, p 6). Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise 12 isiku huvides. Nõudes, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides, väljendub juriidilise isiku ja teo vaheline side. (RKKKo 3-1-1-9-05, p 9) Juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja tegutsemine juriidilise isiku huvides peab olema tuvastatud koos teiste objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustega enne, kui asutakse vaagima õigusvastasuse küsimust. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuna tegevusetusdeliktide objektiivne koosseis nõuab muu hulgas tegutsemiskohustuse tuvastamist ja isikult nõutava teo konstrueerimist, tuleb ka KarS § 14 lg 1 sätestatud isiku tegevusetuse koosseisupärasuse hindamisel näidata, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul, ja seda, milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis. ( RKKKo 4-16-5811) 10.06.2020 väärteoprotokolli ja 10.07.2020 otsuse kohaselt on OÜ Portlif Grupp vastutus tuletatud V. M. tegevusetusest. Kohtuväline menetleja leidis, et V. M. OÜ Portlif Grupp juhatuse liikmena ei täitnud tähtaegselt ettevõtte Keskkonnakompleksloa reg nr KKL/320411 tabelites 6 ja 7 tingimusi ohtlike jäätmete jäätmekoodiga 19 02 05* laoseisu vähendamiseks Kohtla-Järvel, Tehase tn 9 kinnistul. Samuti pole lõpuni ehitatud pürolüüsiseade. V. M. oleks pidanud 2019.a. lõpuks korraldama pürolüüsiseadme valmis ehitamise ja seadmes käitlema laos olevad jäätmed, mis kokkuvõtteks oleks vähendanud ohtlike jäätmete laoseisu. Kuna pürolüüsiseade pole tööle hakanud, siis pole ka ohtlike jäätmete laoseis vähenenud, vaid kasvab. Seega tuvastamaks, kas OÜ Portlif Grupp vastutab THS § 162 lg 2 järgi, tuleb hinnata, kas V. M. tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ning kas viimane pani teo toime juriidilise isiku huvides. Kuna isikule heidetakse ette tegevusetust – tema tegevusetuse tõttu on OÜ Portlif Grupp rikkunud kompleksloa nõudeid ohtlike jäätmete koguse osas, tuleb süüteo objektiivse koosseisu raames esmalt tuvastada, kas V. M. oli isiklikult tegutsemiseks kohustatud ning milline oli temalt nõutav tegu. Äriregistri väljavõtte kohaselt on V. M. ja R. K. OÜ Portlif Grupp juhatuse liikmed. R.K. avaldas ülekuulamisel, et tema kompleksloa täitmise eest ei vastuta, tehnilise poolega tegeleb V.M.. Samuti ülekuulamisel seletasid A. A. ja R. K., et nad ei vastuta lao koguse jäägi vähendamise ja kompleksloa täitmise eest. V. M. selgitas ülekuulamisel, et keskkonnakaitse küsimustega tegeleb tema. Ta on püüdnud vähendada ohtlike jäätmete kogust, kuid see pole õnnestunud, kuna keegi ei taha neid endale. Pürolüüsiseade pole valmis ehitatud majanduslike raskuste tõttu. Seega on tuvastatud, et V. M. kohustuseks oli keskkonnakompleksloast tuleneva nõude täitmine. Seda asjaolu pole ka kaebuses vaidlustatud. V. M.le etteheidetav tegu on tõendatud 18.06.2019 koostatud objekti kontrollimise protokolliga nr 1088846, mille kohaselt OÜ-le Portlif Grupp väljastatud keskkonnakompleksloa KKL/320411 (kehtivusega kuni 11.07.2019) tabelis 7 sätestatud kohustused (täitmise tähtaeg 31.12.2018) jäid täitmata 18.06.2019 (objekti kontrollimise protokoll nr 1088846) ning seega olid ka täitmata tähtaja saabumisel 01.01.2019 ja 20.01.2020 koostatud objekti kontrollimise protokolliga nr 1093741, mille kohaselt OÜ-le Portlif Grupp väljastatud keskkonnakompleksloa KKL/320411 (kehtivusega alates 12.07.2019) tabelis 7 on sätestatud kohustused (täitmise tähtaeg 31.12.2019) jäid täitmata. Kaebuses on avaldatud mittenõusolekut väärteo toimepanemise aja suhtes – 01.01.2020 – 11.06.
9. Kaitsja arvates pole millegigi tõendatud 11.06.2020 jäätmete laoseis. 13 Sündmuskoha vaatluse protokoll koostati 20.01.2020, mil tuvastati, et Kohtla-Järvel, Tehase 9 territooriumil on erinevad mahutid ning pooleli on pürolüüsiseadme ehitus. Keskkonnakompleksloa KKL/320411 (alates 12.07.2019) tabeli 6 kohaselt oli ohtlike jäätmete nõuetekohase vaheladustamise tähtajaks 31.12.
11. a jäätmearuande kohaselt on ohtlike jäätmete (koodiga 19 02 05*) laoseis 1183,
13. a jäätmearuande kohaselt on ohtlike jäätmete (koodiga 19 02 05*) laoseis suurenenud 82 t võrra. V. M. 03.06.2020 ülekuulamise protokolli kohaselt tunnistab, et ohtlike jäätmete laojääk pole vähenenud, kuna pole majanduslikke võimalusi. Ehitatakse ümbertöötlemiseks pürolüüsiseadet. V. M. 11.06.2020 ülekuulamise protokolli kohaselt suurenes jäätmete hulk, kuna kõik firmad, kelle poole pöörduti, keeldusid neid vastu võtmast. Seetõttu on kuni tänase päevani jäätmete hulk suurenenud. Seega on tõendamist leidnud, et keskkonnakompleksloa KKL/320411 alusel pidi OÜ Portlif Grupp vähendama ohtlike jäätmete jäätmekoodiga 19 02 05* laoseisu hiljemalt 31.12.2019, kuid seisuga 11.06.2020 pole laoseis vähenenud. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Tööstusheite seaduse § 162 lg 2 ettenähtud väärteona. OÜ Portlif Grupp pani toime kvalifitseeritud THS § 162 lg 2 järgi väärteo otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. OÜ Portlif Grupp juhatuse liige V.M. oli teadlik rikkumisest (oli teadlik, et ohtlike jäätmete hulk on kasvanud, mitte vähenenud ning pürolüüsiseade pole valmis ehistatud) ning tahtlikult eiras keskkonnakompleksloa nõudeid. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Järgnevalt analüüsib kohus ne bis in idem põhimõtte rikkumist. Kaebuses on märgitud, et kohtuväline menetleja on teinud käesoleva teemaga seonduvalt kaebajale 26.03.2020 ettekirjutuse, milles kohtuväline menetleja heitis kaebajale ette sisuliselt samu asjaolusid ja tegevusetust, millele kohtuväline menetleja tugines ka väärteomenetluses. Kohtuväline menetleja andis kaebajale rikkumiste heastamiseks tähtaja 15.12.
14. Sisuliselt tähendab eeltoodu, et kaebajale ette heidetud tegevusetus vastab mitmele erinevale riikliku sunni vahendi rakendamise eeldustele, millest kohtuväline menetleja on otsustanud rakendada mõlemat. Eelmärgitu kohalduvuse hindamisel käsiloleva asja kontekstis on oluline märkida, et nii kohtuvälise menetleja ettekirjutus kui ka väärteomenetluse Otsus põhinevad samadel asjaoludel ning vastavalt Otsuses märgitule on mõlema riigivõimu teostamise vahendi eesmärk olnud kahel toimingul samane – sundida kaebajat täitma talle antud keskkonnakompleksloa nõudeid. Ainus sisuline erisus kahel toimingul on aga asjaolu, et ühel juhul andis kohtuväline menetleja kaebajale kuni 15.12.2021 kuupäevani aega oma mis tahes rikkumisi kõrvaldada, teisel juhul aga määrati karistus samal eesmärgil koheselt. Siinkohal selgitab kohus, et topeltkaristamise keelu rikkumisega on tegemist siis, kui isik võetakse vastutusele teo eest, milles teada on varem lõplikult süüdi või õigeks mõistetud ja ka karistatud. Teatud juhtudel välistab uuesti karistamise ka distsiplinaarkaristus. 14 Antud juhul viitab kaebuse esitaja Keskkonnainspektsiooni 26.03.2020 ettekirjutusele nr 0001572, millega tehti OÜ-le Portlif Grupp ettekirjutus vähendada ohtlike jäätmete jäätmekoodiga 19 02 05* laoseisu vähemalt 742, 82 tonni võrra hiljemalt
15. detsembriks 2021.a.; ladustada kõik ohtlikud jäätmed PVT nõuetega vastavuses hiljemalt
16. detsembriks 2021.a. Ettekirjutuses on ära toodud ka hoiatus, et kui hiljemalt 15.12.2021 ei ole OÜ Portlif Grupp pandud kohustusi täitnud, rakendab rakendab Keskkonnainspektsioon ATSS § 10 lg 1 ning Tööstusheite seadus § 1613 alusel sunniraha 10 000 eurot iga punkti täitmata jätmise korral korduvalt igal järgneval kuul kuni ettekirjutuse täitmiseni. Asendustäitmise ja sunnirahaseaduse (ATSS) § 3 lg 2 kohaselt sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena. Seega puuduvad kohtul igasugused andmed selle kohta, et OÜ Portlif Grupp oleks karistatud ohtlike jäätmete laoseisu vähendamata jätmise ja pürolüüsiseadme ehitamise eest. Eelpool toodud ettekirjutusest nähtub, et OÜ-le Portlif Grupp on pikendatud ohtlike jäätmete laoseisu vähendamise tähtaega kuni 15.12.
17. See aga ei tähenda, et isik poleks toime pannud väärtegu ajavahemikus 01.01.2020 – 11.06.2020 ning teda ei saaks selle eest karistada. KARISTUS 10.07.2020 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega Portlif Grupp OÜ tunnistati süüdi ning karistati THS § 162 lg 2 järgi rahatrahviga 8000 eurot. Kaebuse esitaja palus mõista talle rahatrahv 1000 eurot. Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü. THS § 162 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuses on aga leitud, et kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 1 alusel on süüteoga seonduvate kahjude ennetamine ja ärahoidmine ning rikutu heastamine pürolüüsiseadme ehitamise näol. Kohus ei nõustu siinkohal kaebuse esitajaga ning ei leia, et pürolüüsi ehitamine oleks kergendavaks asjaoluks KarS § 57 alusel. Samuti märgib kohus, et kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et süüd vähendava asjaoluna arvestatakse, et Portlif Grupp OÜ on alustanud pürolüüsiseadme ehitust ning rikkumine ei ole põhjustanud keskkonnakahju. Seega on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse määramisel asjaolu, et pürolüüsiseadme ehitust on alustatud. Riigikohtu praktikas on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1) Riigikohtu praktikas on öeldud järgnevat: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja 15 prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6) Portlif Grupp OÜ juhatuse liige V. M. pani ettevõtte huvides toime väärteo vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süü antud väärteos on keskmisest väiksemas määras ning isikule määratud karistus vastab isiku süü suurusele. Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on teopõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada milline karistus avaldab isikule mõju. Kohus nõustub kaebuses tooduga, et karistuse suur määr pärsiks oluliselt prolüüsiseadme ehitamise jätkamist. Kuna menetlusalusele isikule oli ette heidetud kaks väärteopunkti ning ühest süüdistuspunktist on kohtuväline menetleja loobunud ja kohus lõpetab selles osas väärteomenetluse, siis peab kohus mõistlikuks vähendada karistus oluliselt, mõistes selle suuruseks 4000 eurot. Menetluskulud

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lg 1 p s 1 nimetatud alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Väärteomenetluses kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel kohalduvad

§ 38lg 1 tulenevalt ka kriminaalmenetluse seadustikus (Kr

MS) sätestatud põhimõtted. Portlif Grupp OÜ kaitsja esitas 01.12.2020 teate kassatsiooniõiguse kasutamisest ning kaitsja tasu hüvitamise taotluse ja kuludokumendid. Taotluse kohaselt oli kaitsja tasu suuruseks 4760 eurot (tunnitasu 170 eurot x 28 töötundi) ilma käibemaksuta. Kaitsja heidab kohtule ette, et käesolevas asjas ei määranud kohus aega väärteoasja läbivaatamiseks, mis oleks andnud kaebajale tähtaja kaitsja tasu hüvitamise taotluse ja kuludokumentide esitamiseks. Veelgi enam, kohtu siirdumine nõupidamistuppa oli kaebaja jaoks üllatuslik ning kaebaja ei saanud seda ette näha. Seoses sellega palub kaitsja ennistada menetluskulude esitamise tähtaeg. Siinkohal ei nõustu kohus kaitsja väitega, et kohtu siirdumine nõupidamistuppa oli temale üllatuseks ja ta ei oodanud otsuse tegemist. Kohus tuletab kaitsjale meelde, et 17.09.2020 esitatud kaebuse täienduses taotles selle esitaja väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses ning ei soovinud kohtuistungist osa võtta. Samuti avaldas kohtuväline menetleja oma nõusolekut kirjalikuks menetluseks. Seega pidas kaebuse esitaja võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses ja oleks pidanud esitama kõik menetluskulusid puudutavad dokumendid koos kaebusega. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-53-16 selgitanud, et väärteomenetluse seadustik ei sätesta kriminaalmenetluse seadustikuga võrreldes erisusi menetluskulude hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ega selle menetlemise käigu kohta.

§ 2

ja § 38 lg 1 kohaselt tuleb selles küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse sätteid. Riigikohus on varem korduvalt väljendanud seisukohta, mille järgi tuleb KrMS § 189 lg 2 ning § 306 lg 1 p 14 järgi taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa 16 (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-119-12, p 9 ja
3. novembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-90-12, p 10). Kuna kaebuse esitaja ise taotles kirjalikus menetluses asja lahendamist ning ei esitanud koos kaebusega menetluskulude nimekirja, siis ei näe kohus põhjust ennistada menetluskulude hüvitamise taotluse esitamise tähtaega. Kohus jätab menetluskulude hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. KOHTU MEETMED Kohus leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 17