1-20-8699/19

1-20-8699 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021.a Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8699 Kohtukoosseis kohtunik Endla Ülviste Kriminaalasi Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kriminaalhooldusametnik Kively Kohv Süüdimõistetu Carl Vallimaa, isikukood: 50206082014;elukoht: xxxxxx maakond, xxxxx vald, xxx alevik, xxxxxxxx tn xxx advokaat Gregori Palm Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS §-dest 427 ja 432 kohus määras:
2. Jätta rahuldamata kriminaalhooldaja ettepanek Carl Vallimaale Pärnu Maakohtu 15.12.2020.a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
3. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Carl Vallimaad käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Määrus anda Carl Vallimaale, saata kaitsjale ja kriminaalhooldusametnikule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul otsuse teinud kohtule alates päevast, mil isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 15.12.2020.a otsusega mõisteti Carl Vallimaa süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ning KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Kuritegude kogumi eest mõisteti isikule lõplikuks karistuseks 10 kuud ja 2 päeva vangistust. Mõistetud vangistus jäeti KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel täielikult kohaldamata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga ja süüdimõistetut kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati lisakohustusena katseajal kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi läbimine. Kohtuotsus jõustus 15.12.2020.a. Lk 1 / 3 1-20-8699
5. 13.04.2021.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, mille kohaselt Carl Vallimaa on rikkunud kohustust ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Carl Vallimaa ei ilmunud õigeaegselt registreerimisele 11.03.2021.a, 19.03.2021.a ja 24.03.2021.a. Samuti ei ilmunud Carl Vallimaa 19.03.2021.a ja 24.03.2021.a kokkulepitud aegadel sotsiaalprogrammi tundidesse ning sotsiaalprogrammi läbiviimine katkestati..
6. Ametniku hinnangul on Carl Vallimaa probleemiks alkoholi tarvitamine, ka tema varasema riskikäitumise peamiseks soodusteguriks on olnud alkohol. Carl Vallimaa ei eita alkoholi tarvitamist, kuid ta ei näe sellega seoses probleemi. Carl Vallimaa tunnistab, et otsib tihti alkoholist lahendust oma igapäevastele muredele. Kriminaalhooldusametniku hinnangul võib alkoholi tarvitamine olla üheks teguriks, mis pärsib kriminaalhooldusnõuete ja lisakohustuse täitmist.
7. Kriminaalhooldusametnik taotleb kohtult Carl Vallimaale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 15.12.2020.a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramist.
8. 26.04.2021.a esitas ametnik erakorralise ettekande lisa, mille kohaselt Carl Vallimaa ei ilmunud registreerimisele 21.04.2021.a seoses tervise probleemidega, kuid selle kohta ta arstitõendit ei esitanud, samuti ei ilmunud ta registreerimisele 23.04.2021.a, mitteilmumise põhjusest ei teavitanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL
9. Carl Vallimaa tunnistas rikkumisi ning selgitas, et ta ei läinud kriminaalhooldusesse, kuna olid kodused probleemid. Ta murdus, ei läinud, ta on hooldajaga sellest rääkinud. Carl Vallimaa soovib kriminaalhooldust jätkata ning soovib psühholoogilist abi ning on nõus kohustusega alkoholi mitte tarvitada.
10. Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse juurde.
11. Kaitsja leiab, et karistuse täitmisele pööramine oleks põhjendatud siis, kui kriminaalhooldus oleks täielikult läbi kukkunud. Carl Vallimaa tunnistab oma rikkumisi ning tal on säilinud kontakt kriminaalhooldusametnikuga. Kaitsja leiab, et rikkumised ei ole sedavõrd rasked, et karistus täitmisele pöörata. Carl Vallimaad ootab ees 10 kuud vangistust, kui karistus on alla aasta, ei pakuta kinnipidamisasutuses isikule sotsiaalprogramme, ta lihtsalt istub selle aja ära. Kaitsja leiab, et psühholoogi vastuvõtule minek oleks kõige mõjusam, samuti ei ole vastuväiteid alkoholi tarvitamise keelule. KOHTU SEISUKOHT
12. Mõistetud vangistuse täitmisele pööramine on põhjendatud vaid juhul, kui puuduvad võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks läbi kriminaalhoolduse. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse toel on võimalik Carl Vallimaa edasise seaduskuuleka käitumise tagamine.
13. Carl Vallimaal on kandmata kümme kuud ja kaks päeva vangistust, millest ta on tingimisi vabastatud aasta ja kuuekuulise katseajaga. Katseajast on käesolevaks ajaks läbitud neli kuud. Erakorralisest ettekandest võib järeldada, et kriminaalhooldaja hinnang Carl Vallimaa isikule ja tema poolt läbitud katseajale on tulenevalt registreerimiskohustuse ja lisakohustuse rikkumistest negatiivne. Carl Vallimaa on kriminaalhooldusel olles viiel korral rikkunud registreerimiskohustust ja kahel korral jätnud ilmumata sotsiaalprogrammi tundidesse, mistõttu sotsiaalprogrammi läbiviimine katkestati. Lk 2 / 3 1-20-8699
14. Carl Vallimaa on kaheksateistaastane noor täiskasvanu, tegemist on väljakujunemata isiksusega, kelle elukogemus ning sotsiaalsed oskused ei ole iseseisvaks toimetulekuks piisavad ning ta vajab täiendavat tuge. Lisaks süüdlase käitumise üle järelevalve teostamisele hõlmab kriminaalhooldus ka süüdlase käitumise kontrolli ning talle osutatavat sotsiaalset abi, eesmärgiga teotada teda uute kuritegude toimepanemisest hoidumisel, samuti talle kohtuotsusega pandud kontrollnõuete järgimisel ja kohustuste täitmisel.
15. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse toel on Carl Vallimaa suhtes võimalik uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja tagada tema poolt kontrollnõuete järgimine ning kohustuste täitmine. Carl Vallimaal on läbimata sotsiaalprogramm „Õige valik“, milles osalemine toetab iseseisvat toimetulekut ning aitab kujundada väärtushinnanguid, millised on vajalikud kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste täitmiseks ning edasiseks õiguskuulekaks käitumiseks. Samuti võib Carl Vallimaa saada sotsiaalprogrammist tuge tegelemaks probleemidega, millega seoses peavad süüdmõistetu ja tema kaitsja vajalikuks psühholoogi poole pöörduda.
16. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles, et alkoholi tarvitamine võib olla üheks teguriks, mis pärsib kriminaalhooldusnõuete ja lisakohustuse täitmist ning leiab, et alkoholijoove on Carl Vallimaa puhul ka uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks. Eeltoodu on kinnitust leidnud Pärnu Maakohtu 15.12.2020.a otsusega, millega Carl Vallimaa mõisteti süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kahes kehalise väärkohtlemise episoodis, millised ta pani toime alkoholijoobes olles
17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Carl Vallimaa suhtes on karistuse eesmärkide saavutamine ja tema edasise seadusekuuleka käitumise tagamine võimalik ilma karistust täitmisele pööramata, kuid kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamiseks tuleb Carl Vallimaad kohustada käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Lk 3 / 3