1-18-10162/17

(3)Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Sergei Jelagini tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse kirjalikult. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, on ta arvamusel, et Sergei Jelagini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ja eelkõige ohtu uute kuritegude toimepanemises. Sergei Jelagin avaldas kohtuistungil, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ja kuidas tal läinud on. Mõned rikkumised on olnud, ilma rikkumisteta tema arvates ei saa. Süüdimõistetu selgitas, millised on tema plaanid vabaduses. Ta arvab, et ei ole enam narkomaan. Kolm kuud enne seda kui ta kinni pandi, oli sõltlane. Ta arvab, et ta enam mitte kunagi ei tarvita. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Sergei Jelagin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta ja see on sobilik elektroonilise valve seamete paigaldamiseks. Korteri omanik, Sergei Jelagini ema xxxxxxxxxxxxx, on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused kinnipeetava tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Jelagin kannab oma neljandat vanglakaristust. Karistus on mõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Samalaadse kuriteo on süüdimõistetu toime pannud ka varem. Korduvad kriminaalkaristused viitavad isiku kuritegelikele hoiakutele, motivatsiooni muutusteks ei ole tal varem olnud. Väidetavalt soovib ta sel korral narkootikumide käitlemisest ja tarvitamisest loobuda, kuna ei soovi enam vanglasse tagasi sattuda. Kohtul on seda raske uskuda, kuna samalaadse kuriteo toimepanemise eest on ta juba karistust kandnud, kuid tema käitumist see muutnud. Kuritegude toimepanemist on soodustanud nii sõltuvusprobleemid kui majandusliku kasu saamise soov. Positiivsena saab Sergei Jelagini puhul märkida osalemist kuriteoriske vähendavates tegevustes karistuse kandmise ajal. Vangla iseloomustusest nähtub, et tal on diagnoositud narkosõltuvus ja enne vangistust tarvitas Sergei Jelagin GHB-d ja kokaiini iganädalaselt. Kinnipeetava kohta on märgitud, et vangistuse alguses ta sõltuvust ei tunnistanud, kuid läbis 2

(3)sõltuvusrehabilitatsiooni selleks, et saada tema soovitud üksusesse karistust kandma. Seega ei ole kohus veendunud, et karistuse ajal läbitud arvukad kuriteoriske maandavad tegevused (riigikeele õppimine, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine, töövihiku „Heroiin“ täitmine, sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammis 12 sammu ning tugigrupi töös osalemine) oleksid Sergei Jelgain suhtes tegelikult eesmärgi täitnud. Ka programmide läbiviijate tagasisides kinnipeetava kohta märgitakse, et kuigi Sergei Jelagin osales programmides aktiivselt, oli näha ikkagi sisemist vastuseisu muutusteks. Seda kinnitavad tegelikult ka süüdimõistetu ütlused kohtuistungil. Süüdimõistetu ise ennast sõltlaseks ei pea. Kui isik probleemi ei tunnista, on raske uskuda, et ta on oma varasemast käitumisest vajalikud järeldused teinud. Etteheiteid saab teha ka Sergei Jelagini käitumisele karistuse kandmise ajal. Tal on hetkel üks kehtiv distsiplinaarkaristus tööhõives osalemisest keeldumise eest. Rikkumise tõsidust näitab asjaolu, et vangla on sellele reageerinud kinnipeetava kartserisse paigutamisega 3 päevaks, küll katseajaga 3 kuud. Kinnipeetav ise oma käitumises probleemi ei näe. Tema arvates ei ole võimalik karistust kanda distsipliini rikkumata. Kohus sellega nõustuda ei saa. Vabanemise korral on Sergei Jelaginil võimalik asuda elama ema juurde. Kinnipeetava ema on nõus poega ka majanduslikult toetama. Süüdimõistetul sisuliselt puudub ametlik töökogemus. Praegu on ta töövõimetu, kuid väidetavalt sooviks jõukohast tööd leida. Enne vangistust olid peamisteks sissetulekuteks töövõimetuspension ja narkootikumide vahendamisest saadud tulu. Sergei Jelaginil on suures summas rahalisi kohustusi, mille tasumiseks ta võimeline ei ole. Kahtlemata suurendab tema keeruline majanduslik olukord ohtu taas kuritegelikul teel tulu teenima hakata. Kõike eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et Sergei Jelagini vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Kohtul ei ole põhjust uskuda, et praeguseks ajaks ära kantud vangistus on Sergei Jelaginit rohkem mõjutanud kui korduvad varasemad karistused. Tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi seadusekuulekalt. Kohtu arvates ei ole see eeldus täidetud. Süüdimõistetust tulenevad kuriteoriskid ei ole hetkel veel piisavalt maandatud, et tema vabastamine vangistusest oleks võimalik. Kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist ja käituda korrektselt. Mõne aja möödudes on kohtul uuesti võimalik hinnata, kas süüdimõistetu suhtumine ja käitumine on muutunud määral, mis võimaldaks tema tingimisi enne tähtaega vabastamist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3