Obsah (19)

§ 113§ 1028§ 108§ 82§ 8§ 76§ 100§ 401§ 402§ 408§ 404§ 403§ 406§ 164§ 171§ 416§ 195§ 101§ 115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 24.08.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-139334 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finant

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud A. S.i kanda.
2. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja P OÜ (laenuandja) 25.05.2017 laenulepingu xxxx, mille alusel anti kostjale laenu 2 500 eurot intressimääraga 39,81% aastas. Lepingut muudeti 14.09.2017 seoses kostja poolt maksepuhkuse võtmisega. Kostja jättis tasumata 29.09.2017, 29.10.2017 ja 28.11.2017 osamakse. Ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata põhivõlast sissenõutavaks muutunud igakuised maksed summas 114,91 eurot ja intress summas 245,09 eurot. Kostja ei teinud lepingu alusel ühtegi makset, mistõttu nõuab hageja kogu põhivõlgnevuse summas 2 500 eurot, intresside summas 245,09 eurot ja lisanduva viivise 442,20 eurot väljamõistmist kostjalt. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis alates 27.02.2020 kuni põhinõude 2 500,00 euro täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hageja leidis, et kostja vastuväited on alusetud. Kostja on raha kätte saanud, mistõttu tuleb krediidileping lugeda kehtivaks. Hageja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kui kostja esitas teadlikult ebaõigeid andmeid, siis ei saa kostja tugineda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele. Laenuandja arvutas krediidikulukuse määra vastavalt seadusest tulenevatele nõuetele ning kostja peab tõendama vastupidist. Samuti leidis hageja, et viivise vähendamine ei ole põhjendatud, kuna hageja nõuab isegi viivist üksnes seadusjärgses määras. Juhul, kui kohus leiab, et leping on tühine, siis palub hageja kohtul alternatiivselt kostjalt välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel aluseta saadu

§ 1028alusel.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel on leping tühine, kuna lepingust ei nähtu krediidikulukuse määra arvutamise aluseks olevad andmed. Samuti ei nähtu lepingust krediidi tagasi maksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma. Laenulepingu muutmise lepingust ei nähtu krediidikulukuse määr üldse. Laenuandjal sai tekkida alusetu rikastumise nõue, kuid seda ei ole hagejale loovutatud, mistõttu ei saa hageja kostja vastu nõuet esitada. Kostjale ei teatatud nõude loovutamise korral, uue võlausaldaja kontonumbrit, mistõttu ei ole kostja hinnangul viivise nõudmine põhjendatud. Alternatiivselt leidis kostja, et lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline ning taotles samuti viivisenõude vähendamist. Kostja hinnangul on ka nõue ebaselge ja tõendamata.
2. Kostja esitas täiendavalt tasaarvestuse avalduse summas hageja nõuetele tulenevalt hageja vastu olevatest kahjunõuetest, mis tulenevad hageja kasuks välja mõistetavatest nõuetest, mis ületavad kostja kohustust reaalselt saadud laenusumma tagasi maksta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel õiguslikku tähendust omavad asjaolud. Kostja ja P OÜ (laenuandja) sõlmisid 25.05.2017 laenulepingu nr xxxx, mille alusel anti kostjale laenu 2 500 eurot (dtl 27-29). Nimetatud lepingus on märgitud krediidikulukuse määraks 50,58%. Laenuandja on 25.05.2017 kostjale üle kandnud 2 462,50 eurot, arvestades laenu põhiosast 2 500 eurot maha lepingutasu 37,50 eurot (dtl 84). Laenulepingu pooled muutsid 14.09.2017 lepingut seoses kostja poolt võetud maksepuhkusega ning muudeti laenusumma ja intresside tasumise graafikut (dtl 30-31). Muid lepingu tingimusi, mh krediidi kulukuse määra ega intressimäära 14.09.2017 kokkuleppega ei muudetud. Laenulepingu üldtingimuste punkt 13.1 kohaselt on P OÜ-l õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega ning P OÜ on andnud kliendile edutult vähemalt 2nädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles (dtl 32-36). P OÜ ütles 29.11.2017 edastatud teates laenulepingu alates 14.12.2017 üles (dtl 37). P OÜ loovutas 15.12.2017 kostja vastu tuleneva nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 38).
5. Kohus täitis 04.06.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (dtl 105-110). 2
6. Hageja põhinõue kostja vastu 2 500 euro nõudes võiks kuuluda rahuldamisele

§ 108

lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

§ 82

kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 8

lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 9. Esmalt võtab kohus seisukoha laenulepingu kehtivuse osas. Kostja on seisukohal, et leping on tühine, kuna lepingust ei nähtu krediidikulukuse määra arvutamise aluseks olevad andmed ning ei nähtu ka krediidi tagasi maksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma. Laenulepingu muutmise lepingust ei nähtu krediidikulukuse määr üldse. Hageja leiab, et kostja on raha kätte saanud, mistõttu tuleb krediidileping lugeda kehtivaks. 9.1 Hagiavalduse kohaselt andis P OÜ kostjale kasutada 2 500 eurot, mille kostja kohustus hagejale tagasi maksma. Kostja kohustus tasuma saadud krediidilt intressi.

§ 401

lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega vastab leping tarbijakrediidilepingu tunnustele. 9.2

§ 408

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud käesolevas seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest.

§ 404

lg 2 p 2 kohaselt tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 403

¹ lõike 1 punktides 1–11 nimetatud andmed.

§ 403

¹ lg 1 p 9 kohaselt esitab krediidiandja tarbijale mõistliku aja jooksul krediidi kulukuse määra aasta kohta.

§ 404

lg 2¹ järgi käesoleva seaduse § 403¹ lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud krediidi kulukuse määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. Nimetatud säte täpsustab krediidi kulukuse määra ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma märkimist lepingusse.

§ 406

² lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 25.05.2017 sõlmitud laenulepingus on märgitud krediidi kulukuse määr 50,58%. 14.09.2017 sõlmitud laenulepingu nr xxxx tingimuste muutmise kokkuleppega anti kostjale maksepuhkust ja lepiti kokku laenu ning intressi tagastamiseks uus maksegraafik. Krediidi kulukuse määr aastas ei ületanud krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kostjale on krediidi kulukuse määra mõiste ja määra arvutamiseks kasutatud andmed lepingu üldtingimuste punktis 1.10 välja toodud. Kostja ei ole tõendanud, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr on vale. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mille kohaselt oleks et laenuleping tühine. Kohus märgib ka, et

§ 408

lg 2 kohaselt muutub krediidileping andemete puudumisele vaatamata siiski kehtivaks, kui tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama. Praeguses asjas on ka tõendamist 3 leidnud, et kostja on laenu sõlmitud laenulepingu alusel kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt on kõnealune leping kehtiv. 10. Kohus võtab seisukoha kostja vastuväite osas, et hageja ei ole kostja võlausaldaja. P OÜ loovutas 15.12.2017 kostja vastu tuleneva nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 38).Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) (

§ 164lg 1).

Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (

§ 164lg 2).

Võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal (

§ 171lg 1).

Seadus järgi ei ole loovutamise kehtivuse eelduseks nõude korrektne õiguslik kvalifitseerimine. Poolte vahel ei ole vaidlust, et laenuandja loovutas nõude hagejale. Seega on hageja kostja võlausaldaja. 11. Kohus analüüsib, kas laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

§ 403

⁴ lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

§ 403

⁴ lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. 12.

§ 403

⁴ lg järgi krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

§ 403

⁴ lg 4 kohaselt teavitab tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4.

§ 403

⁴ lg 6 kohaselt võib krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 403

⁴ lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

§ 403

⁴ lg 8 alusel on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule tarbijal õigus kasutada muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, välja arvatud kahju hüvitamist osas, mis on kaetud intressimäära alanemisega.

§ 403

⁴ lg 13 järgi 4 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

1. Hageja on tõendanud, et laenuandja on kostjale 23.05.2017, st enne lepingu sõlmimist saatnud e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infolehe ja lepingueelse teabe (dtl 86-91). Samuti on hageja tõendanud, et on hinnanud kostja krediidivõimelisust (dtl 92-95). Kostja märkis laenutaotluses enda igakuiseks sissetulekuks 1 300 eurot ning kohustuste suuruseks 994,00 eurot. Kohtu arvates ei saa järeldada, et hageja oleks pidanud ilmtingimata küsima veel mingeid andmeid, kui kostja ise pöördus hageja poole laenu saamiseks. Hageja ei oleks saanud ka kostja pangaandmetest või täiendavate küsimustega välja selgitada laenulepingu sõlmimise ajal, et kostjal võiksid tekkida makseraskused 2 500 euro suuruse laenu tagasi maksmisega, seda enam kui kostja ise oli oma laenutaotluses kinnitanud, et tema sissetulekutest piisab võtta laenukohused. Kohtu arvates on mõistlik arvata, et 1 300 euro suurusest sissetulekust piisab 2 500 euro suuruse laenu teenindamiseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et krediidiasutusel on õigus vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel eeldada, et klient teab oma laenueesmärki ja finantsolukorda ning, et klient esitab krediidiasutusele enda huvi ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Laenuandja on kontrollinud enne laenude väljastamist kostja maksekäitumist. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ja kontrollis avalikke andmebaase. Krediidiandja on kontrollinud kostja andmeid kolmandatelt osapooltelt sh C AS, maksehäireregister, Elamisloa register, Pensioniregister, Rahvastikuregister, Ametlikud Teadaanded ja Kinnistusraamat. Seega on hageja tõendanud, et laenuandja on kontrollinud kostja krediidivõimelisust ning ei olnud rikkunud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
2. Järgmisena võtab kohus seisukoha, kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist (

§ 416lg 1).

Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostja laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 114,91 eurot ja intressid 245,09 eurot, ehk tasumata olid järgnevad osamaksed: 29.09.2017 osamakse täielikult tasumata summas 120,00 eurot (krediidisumma 37,06, intress 82,94); 29.10.2017 osamakse täielikult tasumata summas 120,00 eurot (krediidisumma 38,29, intress 81,71); 28.11.2017 osamakse täielikult tasumata summas 120,00 eurot (krediidisumma 39,56, intress 80,44). Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et kostja ei ole laenulepingu nr xxxx katteks tasunud ühtegi makset. P OÜ saatis kostjale 29.11.2017 krediidilepingu ülesütlemise teate, mille kohaselt andis kostjale täiendava tähtaja 13.12.2107 võlgnevuse tasumiseks (dtl 37). P OÜ märkis mh, et juhul, kui kostja võlgnevust nimetatud tähtajaks ei tasu, loeb P OÜ lepingu lõppenuks alates 14.12.2107 ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist täies ulatuses. Kostja täiendavaks tähtajaks võlgnevust ei tasunud ning P OÜ ütles lepingu alates 14.12.2017 üles. 15. Kohus asub seisukohale, et antud juhul saab täidetuks lugeda tarbijakrediidilepingu ülesütlemise formaalsed tingimused kui ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tarbijakrediidilepingu ülesöelduks. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (

§ 195lg 5 ls 1).

Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (

§ 195lg 2).

Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. 16. Tulenevalt

§-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja 5 seega tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Lepingu tingimustest tulenevalt on pooled kokku leppinud aastaintressi suuruseks 39,81%. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult suurte intressimääraga. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole kokku lepitud intressi tasunud. Hageja on tõendanud, et enne lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma graafikujärgselt kolme kuu, september kuni november 2017, intressi summas 245,09 eurot eurot (82,94+81,71+80,44). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tasunud laenulepingu järgi talle antud krediidisummalt perioodil kolm kuud enne laenulepingu ülesütlemist (s.o. 29.09.2017 kuni 28.11.2017 eest) s.o. kuni laenulepingu ülesütlemiseni intressi 245,09 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks intress 245,09 eurot. 17. Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude 200,75 eurot.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 15.12.2107 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.02.2020, summas 200,75 eurot. Kostja taotlus viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Hageja on viivisenõude arvestamisel juhindunud seadusjärgsest määrast. Seega on hageja viivisemäära juba vähendanud ja nõuab viivist vastavalt seaduses sätestatule, mitte lepingus kokkulepitule. 18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks ka viivis põhinõudelt (2 500 eurolt) alates 27.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Kohus märgib, et eesti keele mittevaldamine ei vabasta kostjat tema lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei vabasta kostjat kohustuste täitmisest nõude loovutamisel uue võlausaldaja makserekvisiitide teatamata jätmine.
2. Kohus hindab kostja tasaarvestuse vastuväidet.

§ 171

lg 3 järgi võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui: 1) võlgnik on oma nõude omandanud kolmandalt isikult ja ta teadis või pidi selle nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud; 2) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi.

§ 115

lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tasaarvestuse avaldust täpsustanud ega tõendanud. Seega ei saa kohus tasaarvestuse vastuväidet arvestada. 21. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2 500 eurot, intressi 245,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 442,20 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 27.02.2020 kuni põhinõude 2 500 täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid otsuses ei käsitlenud. 6 MENETLUSKULUD
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.
3. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 24.08.2020 kohtuotsus. 7