KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 31.03.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-13737 Tsiviilasi Swedbank P&C Insurance A

).

§ 11

lg 1 p 1 sätestas, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

§ 12

lg 3 sätestas, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.

1. Kohtupraktikaks märgitakse, et korteriomaniku kohustus on hoida talle kuuluva korteriomandi reaalosa korras ning teiste korteriomanike huvisid mitte kahjustada. Korteriomaniku selline kohustus hõlmab nii kohustust kahju mitte tekitada kui ka kohustust jätkuv kahju tekitamine kõrvaldada, s.t korteriomandist lähtuvate kahjulike mõjude peatamist. Samas võib korteriomanik teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest vastutada ka siis, kui kahju lähtus kaasomandiosast. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 16; Riigikohtu 21.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14).
2. Avaldaja esitas 09.11.2018 seletuskirja, millest nähtub, et juulis 2017 toimus kortermajas radiaatorite, torustiku ja sulgemisseadmete olukorra hindamine. Septembris 2017 toimusid osades korterites sulgemisseadmete vahetus ja termostaatventiilide paigaldus. Tööde järgselt toimus 21.09.2017 õhtul küttesüsteemi täitmine ja survestamine töörõhuni 2 bar ning õhu väljasaatmis küttesüsteemist õhutasid korterite omanikud radiaatoreid. 22.09.2017 hommikul oli surve õhutamise tulemusena langenud alla 1 bar. Süsteem täideti täiendavalt ja survestati rõhuni 2 bar. Puudutatud isiku korteris toimunud lekke tõenäoline põhjus oli see, et surve alandades oli korteris õhutuskraan lahti unustatud ning hommikul täiendaval veega täitmisel lekkis vesi avatud kraanist. Suletud, aga lekkiva kraani korral poleks sellises mahus leke võimalik (tl 26). 09.11.2018 seletuskirjaga loeb kohus tõendatuks, et A Vle ja A Vle kahju tekitamise põhjus oli see, et puudutatud isiku korteris asuva radiaatori õhutuskraan oli unustatud lahti. Vesi lekkis avatud kraanist põrandale ja tungis konstruktsioonide kaudu naaberkorterisse.
3. Kohtupraktikas märgitakse, et korteriomandite ühis kasutamis vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte (Riigikohtu 21.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 13). Kohus leiab, et kuigi radiaator õhutuskraaniga asub puudutatud isiku korteriomandi reaalosas, on see maja küttesüsteemi osa. Küttesüsteem on üks tervik ja see on kõikide korteriomanike kaasomandis. Puudutatud isikul oli

§ 11

lg 1 p 1 ja § 12 lg 3 alusel kohustus hoida korras muuhulgas kaasomandi esemeks oleva radiaatori koos õhutuskraaniga ja veenduda selles, et õhutuskraan on kinni ning ei kujuta endast ohtu teiste korteriomanike jaoks. Puudutatud isik on rikkunud märgitud kohustust ja ei ole veendunud selles, et õhutuskraan on kinni. Korteriühistu 10.11.2018 kirjast nähtub, et puudutatud isik viibis kahjujuhtumi ajal koos abikaasaga välismaal ja nende vanaisa toimetas radiaatori õhutamist. Kuigi puudutatud isik ei viibinud kahju tekkimise ajal korteris, oli tal kohustus tagada, et korteris viibivad inimesed tagavad korteriomaniku 3 kohustuste täitmise (

§ 11

lg 1 p 1) ja keeravad radiaatori õhutuskraani nõuetekohaselt kinni.

§ 11

lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. 11. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et puudutatud isik on rikkunud

§ 11

lg 1 p-s 1 ja § 12 lg-s 3 sätestatud kohustust, sest ta ei taganud, et tema korteriomandi reaalosas asuv kaasomandi esemeks olev radiaatori õhutuskraan oli nõuetekohaselt kinni keeratud. 12. Puudutatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et täidetud on

§ 11lg-s 3 väljatoodud eeldused.

Märgitud sätte näeb ette, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Kohus leiab, et puudutatud isik ei ole tõendatud, et rikkumine oli vabandatav

§ 11lg 3 või VÕS § 103 lg 1 alusel.

13. Avaldaja on tõendanud, et puudutatud isiku kohustuse rikkumise tagajärjel on naaberkorteri omanikel tekkinud kahju korteri parandamiskulude maksumuses 1967,15 eurot (tl 16, tl 19–21). Tegemist on otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg-te 1–3, § 132 lg 3 tähenduses. Kahju on VÕS § 127 lg 2 alusel hõlmatud rikutud kohustuse (

§ 11lg 1 p 1 ja § 12 lg 3) kaitse-eesmärgiga.

Puudutatud isiku rikkumise ja tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 alusel. Kui puudutatud isik oleks rikutud kohustust nõuetekohaselt järginud, ei oleks naaberkorteri omanikel kahju tekkinud. 14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1967,15 eurot. Avaldaja nõude rahuldamise õiguslikuks alus on VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg-d 1 ja 3,

§ 11lg 1 p 1 ja § 12 lg 3.

1. Avaldaja saatis 05.12.2018 puudutatud isikule kohtuhoiatuse, kus palus hüvitada 1967,15 eurot hiljemalt 12.12.
2. Puudutatud isik ei ole raha tähtaegselt maksnud. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult viivis põhinõudelt (1967,15 eurot) seaduses sätestatud määras alates 13.12.2018 kuni 22.09.2020 kokku 279,94 eurot. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud, et avaldaja nõue muutus sissenõutavaks alates 13.12.2018 ja märgitud päevast alates on avaldajal õigus nõuda viivist. Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõude osaliselt ja mõistab puudutatud isikult välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.12.2018 kuni avalduse esitamiseni 20.09.2020 kokku 279,08 eurot. Kohus jätab avalduse rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 0,86 euro osas.
3. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhinõudelt 1967,15 eurot eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates avalduse esitamisest 21.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Nõude rahuldamise alus on VÕS § 113 lg 1 ja TsMS §
5. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 4 Kuigi kohus rahuldab avalduse osaliselt on TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatud jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda.
6. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks avalduselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7. Avaldaja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda tema poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Aleksandr Kondrašov kohtunik 5