Obsah (4)

§ 64§ 65§ 75§ 76

1-16-6432 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-6432 Kohtunik Marina Ninaste Kohtuistungi sekretär Priit K

) § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi 1 aasta 6 kuu ning § 200 lg 2 p 4 järgi 6 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumis liitkaristuseks 8 aastat vangistust, mida kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, s.o kestuseni 5 aastat 4 kuud.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 21.

jaanuari

1. a otsusega V. Budichile mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 7 kuu 17 päeva võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kujunes 6 aastat 11 kuud 17 päeva vangistust. V. Budichi karistusaeg algas
2. mail 2016 ja see lõpeb
3. mail
5. Tallinna Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et V. Budich on kümme korda kriminaalkorras karistatud, seitsmes reaalne vangistus. Varem karistatud üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise, röövimiste, avaliku varguse, salajase varguse, mootorsõiduki ärandamise, vägistamise, teadaolevalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise ja turustamise eest. Praegune karistus on määratud varguse ja röövimise eest. Varem on ta toime pannud kuritegusid sageli grupis. Viimased süüteod toime pandud üksinda. Vägivaldsuse raskusaste ei ole muutunud, kuritegude toimepanemise dünaamika sama. Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid, puudulikud probleemilahendusoskused, puudulik oskus mõista teiste inimeste seisukohti, impulsiivne käitumine, kuritegelikud hoiakud. Varasemalt ka grupi mõju. Ajendiks on majandusliku kasu saamine, oma vajaduste rahuldamine. Oht seisneb kehavigastuste (nii kergete kui raskete) tekitamises, röövimises ja seksuaalses ärakasutamises. Oht suureneb, kui isik tarbib joovastavaid aineid; esinevad materiaalsed raskused; ei mõtle oma tegude tagajärgedele; grupi mõjul; olukorras, kus soovib midagi kiiresti saada, kuid ei leia soovitu saamiseks koheselt seaduskuulekaid vahendeid. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Tallinna Vangla V. Budichi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
6. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaeg karistusaja 2 1-16-6432 lõpuni, s.o
7. maini 2023 ja käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud. Lisaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata V. Budichile täitmiseks järgnevad kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi, kuna sellest hoidumine maandab riske süüteoks; § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, sest narkootiliste ainete omamisest ja/või tarvitamisest hoidumine aitab vältida uue kuriteo toimepanemist; § 75 lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Uue kuriteo riski vähendamiseks on otstarbekas piirata V. Budichile suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega.

1. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi edastas kohtule kirjalikult arvamuse, mille kohaselt nõustub ta vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
2. V. Budich selgitas kohtuistungil, et ta soovib väga ennetähtaegselt vabaneda. Ta tahab pöörduda kliiniku poole, kus tehakse spetsiaalseid süste, tehakse programme jms. Ta on alkoholi tarvitamisest täielikult loobunud, sest ravis välja x. Tervis on esikohal. Vabanedes on tal olemas töökoht. Ta on muutunud täiskasvanumaks, arusaamad ja vaated muutuvad. Ta on vanuses, kus kõik sellised mängud on lõppenud ja tekib hirm, arusaam, et elu on nii lühike ja võimalus veel midagi kasulikku korda saata. Ta võib olla ühiskonnale kasulik ja vajalik, Eesti Vabariigile. Süüdimõistetu palub kohut endasse uskuda ja veelkord anda võimalus õigustada kohtu usaldust olla seaduskuulekas kodanik ning Eesti Vabariigile kasulik.
3. V. Budichi kaitsja toetas oma kaitsealuse seisukohti ja lisas, et isik on järeldused teinud. Isik on saanud vanemaks, arukamaks ja soovib muuta eluhoiakuid, et midagi elus saavutada. Eelkõige tahab elada seaduskuulekalt, luua perekonda ning teenida ametlikult raha, et olla ühiskonnale kasulik. Samuti lubab muuta oma eluhoiakuid, pöördub kliinikusse sõltuvusainete vastu ravi saamiseks. Püüab hoiduda teiste kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisest, sest enamasti on kuriteod toime pandud grupis. Süüdimõistetu palub kohtul anda võimalus isikul vabaduses olles elada seaduskuulekat elu ja seda juba järelevalve all, rehabiliteeruda ühiskonda. Ta vajab oma vanaema ja isa tuge. Kohtu seisukoht 8.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. V. Budich on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast (ca 5 aastat), seega on V. Budichi puhul täidetud

§ 76

lg 2 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks.

1. Kohus, tutvunud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu ning tema kaitsja, leiab, et V. Budich tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2. Tallinna Vangla ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri esindaja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus nõustub nende seisukohaga ja seda järgmistel põhjustel. 11.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning 3 1-16-6432 käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Käitumiskontroll eeldab isiku elamist kindlas elukohas. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki V. Budichi isikut iseloomustavaid andmeid – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

1. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et süüdimõistetu käitub edaspidi õiguskuulekalt. Seega tuleb ennetähtaegse vabastamise menetluses prognoosida eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20 ja
4. märtsi 2019 määrus asjas nr 1-09-14104/142, p 21). Kui on põhjendatud eeldada, et süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusoht on väike ja piisava tõenäosusega käitub ta edaspidi seaduskuulekalt, siis tuleb ta ennetähtaegselt vanglast vabastada. Ka tuleb arvestada seda, millist laadi kuritegusid süüdimõistetult karta on: kui need on (suhteliselt) leebet laadi, tuleb vabastamine kõne alla ka sellise uute kuritegude tõenäosuse puhul, mille korral peab raskeid kuritegusid toime panna võiv inimene jääma vanglasse.
5. Asjaolu, et V. Budichit on kriminaalkorras karistatud korduvalt (2 kehtivat kriminaalkaristust) ja isik kannab mitmendat vanglakaristust, viitab V. Budichist lähtuvalt kõrgele ohule uute kuritegude toimepanemiseks. Käesoleval juhul omab tähtsust asjaolu, et V. Budich kannab vangistust tegude eest, mille ta pani toime eelmise vanglakaristuselt tingimisi enne tähtaega vabastamisel määratud katseajal. Kuivõrd V. Budich on ka varasemalt korduvalt viibinud vangistuses, on tema riskikäitumisega varemgi tegeletud, kuid tulutult. Vabaduses on V. Budich jälle jätkanud kuritegelikku eluviisi. V. Budich vabastati eelmise vanglakaristuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, sest V. Budich pidas end vangistuse ajal piisavalt hästi ülal, andes oma käitumisega vanglas põhjust endasse uskumiseks. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel anti kinnipeetavale võimalus tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, järgima kehtivaid tavasid ja reegleid. V. Budich aga kuritarvitas kohtu usaldust, kuivõrd vähem kui aasta möödumisel pani toime uued teod, eelnevatega samalaadsed kuriteod (vargus ja röövimine). Nimetatu kinnitab kohtu veendumust, et üldjoontes ei ole V. Budichi suhtumist, käitumist ja hoiakuid varasemalt mõistetud vanglakaristused mõjutanud, mistõttu puudub kohtul ka praegusel juhul veendumus selles, et seegi vangistus oleks seda eesmärki täitnud.
6. Vähem tähtsust ei oma asjaolu, et V. Budichi puhul on kuritegude ajendiks muuhulgas sõltuvusprobleemid. V. Budichil on olnud probleeme nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisega. V. Budich ise seda ei eita. Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt meditsiiniosakonna andmetel isik narkootiliste ainete sõltlane ei ole. Enne käesolevat vangistust teatud perioodidel peale alkoholi tarvitamist tarbis ka amfetamiini. Alkoholi tarvitamisega seonduvalt on selgitatud, et vangistusele eelnenud perioodil tarvitas alkoholi igapäevaselt. Süüdimõistetu selgitas ise kohtuistungil, et on alkoholi tarvitamisest loobunud ja väljendas soovi/tahet liituda mingi programmiga, et ravida sõltuvust alkoholist. Kohtupraktikas omaks 4 1-16-6432 võetud seisukoha järgi suurendab sõltuvuskäitumine kaheldamatult uute kuritegude toimepanemise riski. Kuigi süüdimõistetu tunnistab alkoholisõltuvust ja on enda sõnul alkoholi tarvitamisest loobunud, sest tervis on kõige olulisem, ei ole kohus veendunud, et ta vabaduses olles suudab või tahab alkoholisõltuvusest vabaneda ja soovib selle nimel ka pingutada. Juba väljakujunenud sõltuvusest vabanemine on raske, eriti olukorras, kus sõltuvus alkoholist on kestnud niivõrd pikaajaliselt. Sõltuvusprobleem võib osutuda liiga tõsiseks, et see pelgalt teoreetilise programmi läbimisega täiel määral taanduks. Seda enam, et ka varasemalt on süüdimõistetu läbinud mitmeid sõltlastele mõeldud sotsiaalprogramme, kuid tulemust seeläbi saavutanud ei ole. Olukorras, kus isikul vangistuses viibimise ajal ei ole olnud võimalust joovastavaid aineid tarvitada, kuid vabaduses on saabunud tagasilangus ja toime on pandud uued kuriteod, annab kohtule põhjendatud aluse kahelda nii V. Budichi sõltuvusest vabanemise/hoidumise motivatsioonis kui ka vastavas suutlikkuses.
7. Eelkirjeldatud viisil ja põhjustel tehtud ohuprognoosi kuritegude toimepanemise jätkamiseks vabaduses ei vähenda asjaolu, et V. Budich väljendab soovi jätkata elu seaduskuulekalt. Kohus nõustub, et V. Budichi osas on võimalik välja tuua nii mõndagi positiivset. Vangistuse jooksul on V. Budich läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, alustas
8. novembril 2020 sotsiaalprogrammiga „Vihajuhtimine“, on osalenud vangla tööhõives ja omandanud riigikeelt. Oluline on seegi, et süüdimõistetul on vabanemise korral kindel eluja töökoht ja lähedased on valmis teda toetama. Samas nähtub, et isikul on aga kaks kehtivat distsiplinaarkaristust vangistuse jooksul seoses vangile keelatud eseme valmistamisega ja vangla varaga seotud rikkumisega. Samuti tuleb nentida, et ka enne vangistust olid tema elutingimused sisuliselt samaväärsed, elades koos isa ja vanaemaga, kuid niisugune elukorraldus pole suutnud V. Budichit motiveerida hoiduda kuritegude toimepanemisest ja kohtul ei ole alust arvata, et see kindlustaks tema õiguskuulekuse nüüdki. Eelpool nimetatud süüdistatavat iseloomustavad positiivsed asjaolud ei ole aga piisavad V. Budichi ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks. Süüdimõistetu eelnev elukäik ja teda iseloomustavad andmed kaaluvad üles tema osas ilmneva positiivse teabe, osutades reaalsele ohule, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata.
9. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et V. Budichile mõistetud karistus ei ole veel oma eesmärke täitnud ja süüdistatava tingimisi ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. V. Budichile mõistetud korduvad kriminaalkaristused (sh reaalsed vangistused), kuriteo toimepanemine alkoholijoobes eelmiselt vangistuselt vabanemisel määratud katseajal ei toeta järeldust, et käitumiskontroll oleks süüdimõistetu suhtes tulemuslik.
10. Seega tuleb V. Budich Harju Maakohtu
11. oktoobri
12. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6432 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.
13. Süüdimõistetu V. Budichi kaitsja esitas kohtule kirjaliku taotluse 64,80 eurose riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Kuna kohtuistung kestis kauem kui kaitsja taotluses märgitud, pidas kohus vajalikuks tasu suurendada vastavalt kohtuistungi kestusele. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja see summa tuleb arvata menetluskulu hulka. KrMS § 432 lg 3 kohaselt ei ole kaitsja osavõtt kõnesolevast menetlusest kohustuslik, kaitsja kutsutakse istungile süüdimõistetu taotluse. V. Budich on kaitsja määramist riigi õigusabi korras taotlenud. Riigikohus on
14. veebruari
15. a määruses asunud seisukohale, et 5 1-16-6432 karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses jääb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 alusel riigi kanda. Muu hulgas viitas Riigikohus sellele, et menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, mistõttu ei saa taunida süüdimõistetu soovi kaasata menetlusse kaitsja (vt p 9). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses saab kohus aga süüdimõistetu olukord jätta muutmata või teha see sootuks paremaks ja vabastada teda talle mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi. Seetõttu ei saa panna riigile kohustust kanda ennetähtaegse vabastamise menetluses tekkiv kaitsjatasu. Niisiis tuleb kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4, § 180 alusel välja mõista V. Budichilt. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 6