lg 5 p 3; 169 lg 6 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse poolt koostatud 22.02.2021 otsuse alusel karistati Dmitri Kurõšin
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 120,00 trahviühiku ulatuses, s.o 480,00 eurot;
järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega, Kaebaja märkis, et avarii põhjused ja süüdlased olid teada ning kõik nõustusid sellega, et sõidukid oli vaja teelt eemaldada. Kaebaja hinnangul on süüdlaseks sõiduki z Z roolis olnud isik ning politsei kutsuti kohale alkoholijoobe testimiseks. Kuivõrd inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud, eemaldati sõidukid sõiduteelt mõlema avariis osalenu nõusolekul, et tagada ohutu liiklus teistele sõidukitele. Enne sõidukite eemaldamist pildistas ta autode asukohad teel. Pärast avariid tuli kirjeldada liiklusõnnetuse asjaolusid ning kuna ta tundis teise sõiduki juhi juures alkoholilõhna, siis otsustas ta kohale kutsuda politsei isiku kainust kontrollima. Kaebaja arvates oleks avarii olnud välditav, kui sõiduki zZ juht oleks sõitnud aeglasemalt, võimaldamaks tal lõpetada tal vasakpööre Suur-Sõjamäe 25a juurde, kus liiklus on selles kohas väga pingeline. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osaleda kohtuväline menetleja ei soovinud. Kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt jääb kohtuväline menetleja otsuses toodud seisukohtade juurde. Märgib, et
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Lähtudes videosalvestisest, tunnistaja ütlustest, sõidukitel tuvastatud vigastustest ja menetlusaluse isiku enda ütlustest, leiab kohtuväline menetleja, et kaebaja juhitud sõiduki Toyota Land Cruiser teel liikumise tagajärjel on tekkinud varaline kahju, mis tähendab, et liiklusõnnetuse koosseis on täidetud. Samuti märgib menetleja, et
lg 5 p 3 sätestab, et mitterööbassõiduki juht peab vasakule või tagasi pöörates andma teed vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendeid ei määra teisiti. Menetleja märgib, et Dmitri Kurõšin sooritas vasakpööret, mille käigus põhjustas takistuse otsa liikunud sõidukile BMW. Menetleja hinnangul ei selgu BMW tegevuses liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi nagu näiteks lubatud sõidukiiruse ületamine ja seetõttu on Dmitri Kurõšini tegevus õigesti kvalifitseeritud
Menetleja märkis, et kooskõlas
lg 6 tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või kui teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljend. Materjalide kohaselt liigutasid mõlemad juhid peale avariid sõidukid avariikohalt ära, teeääres olevasse tootmishoone parklasse, sündmuskohal tehti küll fotod, kuid sõidukite asendeid ja maha kukkunud esemete asukohta teele ei märgitud. Taolise tegevusega rikkus kaebaja
lg 6 nõudeid ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Kohtuvälise menetleja hinnangul on seadusandja
lg 6 osas on seadusandja tahe selgelt olnud, et enne sõidukite kokkupõrke kohast eemale liigutamist peab väga selgelt ja üheselt olema ära fikseeritud nende asukoht ning tekkinud jäljed. Seaduse kohaselt tuleb seda teha tunnistajate juuresolekul. Seega isegi kui juhid jõudsid sündmuskohal omavahel süü küsimuses kokkuleppele, siis fakt on see, et sõidukite asukohti enne liigutamist ära ei märgitud ning veidi aega hiljem kutsuti sündmuskohale siiski ka politsei. Politsei ülesanne on aga asja uurida täies ulatuses, mitte ainult nendes piirides, mida menetlusosalised ise vajalikuks peavad. Kohtuväline menetleja viitas sellele, et asjas on läbi viidud põhjalik uurimine, on kogutud tõendeid, mida on võimalik koguda ja kõigest sellest tulenevalt on peetud vajalikuks karistada mõlemat liiklusõnnetuse poolt. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha.
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Dmitri Kurõšinile heidetakse ette seda, et 03.12.2020 kella 09.47 ajal juhtides Harju maakonnas, Suur-Sõjamäe 25A juures, mootorsõidukit Toyota Land Cruiser, r/n x X, pöörates vasakule, ei andnud teed vastassuunast otse liikuvale sõiduautole BMW, r/n zZ, mille tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge. Dmitri Kurõšin põhjustas oma tegevusega varalise kahju V Kile. Kaebaja on vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid ning märkinud, et kui teine sõiduk oleks aeglasemalt sõitnud, siis poleks avariid toimunud. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja juhtis 03.12.2020 kella 09.47 ajal mootorsõidukit Toyota Land Cruiser, r/n x X Harju maakonnas, Suur-Sõjamäe 25A juures selliselt, et pöörates vasakule ei andnud ta teed vastassuunast otse liikuvale sõiduautole BMW, r/n zZ, mille tagajärjel toimus autode kokkupõrge.
lg 5 p 3 sätte kohaselt peab mitterööbassõidukijuht andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile. Kohtu hinnangul on Dmitri Kurõšini poolt liiklusõnnetuse põhjustamine ja varalise kahju tekitamine tõendamist leidnud sündmuskoha vaatlusprotokolli, selle juurde koostatud liiklusõnnetuse akti, lisatud skeemi ning fototabeliga, millest nähtub, et 03.12.2020 kella 09.47 ajal toimunud avariis SuurSõjamäe 25A juures osalesid sõidukid Toyota Land Cruiser r/n xX ja BMW, r/n zZ. Sõiduki vaatlusprotokollis on fikseeritud sõiduki Toyota Land Cruiser kahjustused, s.t kahjustatud esiosa ja sõiduki BMW kahjustused, s.t kahjustatud vasakpoolne esinurk. Kirjelduse kohaselt sõitis BMW otse ja põrkas kokku Toyotaga, mis liikus vastassuunast ning pööras vasakule, otse BMW-le ette. Tunnistaja A A on andnud ütluseid, mille kohaselt sõitis ta 03.12.2020 kella 08.55 ajal mootorsõidukiga BMW, r/n zZ Suur-Sõjamäe 25A juures, kui tema sõidukile pööras vastassuunast ette Toyota Land Cruiser r/n xX ning toimus avarii. Sündmuskohal tunnistas Toyota juht oma süüd ning tegi pildid. Kuivõrd Toyota juhil oli puksiir ja töökoht sündmuskoha kõrval, siis kõrvaldas ta sõidukid oma parklasse. Tunnistaja Dmitri Kurõšin on andnud eeluurimisel ütluseid selle kohta, et sõitis mööda SuurSõjamäed ning ootas vasakpööre tegemist kui Smuuli teel valgusfoori juurest sõitis BMW tema autole otsa, nimelt sõitis see sõiduk vastu tema sõiduki vasakut tiiba. Seejärel on andnud ütluseid, et hakkas Suur-Sõjamäe 25A territooriumile vasakpööret tegema ning toimus kokkupõrge teise sõidukiga. Sündmuskohast tegi fotod ning otsustas sõidukid teelt eemaldada. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja tehes sõidukiga vasakpööret, põhjustas takistuse otse liikunud sõidukile BMW, r/n zZ. Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt põhjustas kaebuse esitaja teisele sõidukile kahju. Vaatlusprotokollist ja fotodest on tuvastatav sõiduki BMW vigastus, s.t kahjustada sai nimetatud sõiduauto vasakpoolne esinurk. Kaebuse esitaja on toimunu osas andnud erinevaid ütluseid, s.t esmalt on ta selgitanud, et ootas võimalust, et teha sõidukiga vasakpööret kui tema sõiduki vasaku tiiva vastu sõitis Smuuli teelt tulnud BMW, seejärel on andnud ütluseid, et oli hakanud vasakpööret tegema kui BMW sõitis tema sõidukile otsa. Samuti on märkinud, et kui BMW kiirus ei oleks nii suur olnud, siis avariid ei oleks juhtunud ning seetõttu süüd ta toimunus ei näe. Kohus märgib, et kuigi tunnistaja A A ütlustes kajastatud andmetest liiklusõnnetuse kohta nähtub, et BMW kiiruseks oli 150 km/h, kinnitab isik oma ütlustes, et tema sõidukiirus oli umbes 50km/h. Kohus loeb isiku ütluseid 50km/h sõidukiiruse osas usutavaks, kuivõrd BMW ning Toyota Land Cruiseri vigastused ei olnud nii ulatuslikud, mis oleks avarii korral sõidukiirusel 150 km/h. Mootorsõiduki juht on kooskõlas
lg 5 p 3 kohustatud andma teed vastutulevale liiklejale ning arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Manöövrit sooritav juht peab veenduma oma manöövri ohutuses olenemata vastutuleva sõiduki kiirusest ja selles, et ta ei takistaks teisi juhte ja seda nii enne manöövri alustamist kui ka manöövri sooritamise ajal. Käesolevas asjas ei viita ükski tõend, et kaebaja oleks seda kohustust täitnud. Kohtu hinnangul on tõendatud asjaolu, et sõiduki BMW omanikule tekitati varaline kahju ning tegemist on liiklusõnnetusega
Kohus märgib, et menetlusalune isik ei olnud vasakpööret tehes piisavalt tähelepanelik ja hoolas ning seadis sõidukiga takistuse samalt realt tulnud autole. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud
lg 1 sätestatud kohustust, s.t liikleja peab arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib jõuda järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud
Isik pidas võimalikuks, et kui ta pole liikluses piisavalt tähelepanelik ega hoolas, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse, s.t ta möönis seda, et kui ta pole liikluses piisavalt tähelepanelik, võib ta vastutuleva sõiduki vara kahjustada või inimesele tekitada tervisekahjustuse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
kohaselt on karistatav mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine. Kaebajale heidetakse ette mootorsõiduki liigutamist sündmuskohalt enne politsei kohale jõudmist, märkimata ära tunnistajate juuresolekul sõiduki ja esemete asendid ja jäljed. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et avariis osalenud sõidukid, s.o Toyota Land Cruiser r/n xX ja BMW, r/n zZ liigutati sündmuskohalt. Nimetatud asjaolu on tõendatud eelkõige A Aa kui ka Dmitri Kurõšini ütlustega, milles mõlemad avariis osalenud selgitavad, et peale avariid toimetasid sõidukit sündmuskoha juures olevasse parklasse. BMW sõiduki liigutamiseks tuli kohale puksiir. Kohtu hinnangul esineb asjas vaidlus politsei kaasamise põhjuses. Kaebaja hinnangul otsest vajadust liiklusõnnetuse uurimiseks ei olnud ning politsei kutsus ta kohale, kuna talle tundus, et BMW juht oli alkoholijoobes.
Kui tegu on lahkarvamusega, kui varalise kahju saaja ei ole teada, kui varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või kui varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele (
Sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed (
Asja materjalidest nähtuvalt on alust arvata, et koheselt peale avarii toimumist ei olnud BMW ja Toyota Land Cruiseri juhil lahkarvamusi avarii põhjustaja osas. Nimetatud asjaolu kinnitavad teo toimepanemise järgselt mõlemate sõidukite juhid ning nende tegevused sündmuskohal. Tunnistaja A A on andnud ütluseid, mille kohaselt Toyota Land Cruiseri juht tunnistas sündmuskohal oma süüd, tegi toimunust pildid ning pakkus välja, et laseb pukseerida mõlemad sõidukid enda töökoha parklasse. Dmitri Kurõšin on märkinud, et kuivõrd avarii tõttu oli liiklus raskendatud, siis tegi fotod liiklusõnnetuse asjaoludest ja sõidukite paiknemisest, seejärel teisaldasid sõidukid. Kaebaja on märkinud, et politsei otsustas ta kutsuda parklas toiminguid tehes seetõttu, kuna tundis, et BMW juht oli alkoholijoobes avarii põhjustanud, sest sel hetkel tundis ta alkoholi lõhna, kuid BMW juht tema juuresolekul peale avariid midagi ei joonud. Kohtu hinnangul on kaebaja ütlused paljasõnalised. Esiteks märgib kohus, et avarii toimumise tagajärjel sündmuskohal pidid avariis osalenud sõidukite juhid olema tihedas kontaktis. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda seda, et omavahelisel kokkuleppel kutsuti kohale puksiir ning oodati ära selle tulek. Kuivõrd sündmuskohal viibitud aeg ei olnud väike, siis pidi kaebuse esitaja seal viibides seadma kahtluse alla BMW juhi võimaliku joobeseisundi, teatama asjaolust koheselt politseile ning kaasama tunnistajad, mitte aga asuma teisaldama sõidukeid. Kaebaja hinnangul oli tegemist tiheda liiklusega ning sõidukid eemaldati ohutu liikluse tagamiseks. Väärteoasjas sündmuskoha vaatlusel ning fotodel on tuvastatud, et kohas, kus liiklusõnnetus toimus, on piisavalt ruumi sõidukite möödaminemisel, seega on alusetu väide, et liiklus oli avarii tõttu võimatu. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on vaatluse alla võetud Suur-Sõjamäe 25A teelõik, milles liiklus on kahesuunaline. Suunaga Smuuli tee poole on üks sõidurada ning suunaga VäikeSõjamäe poole on kaks sõidurada. Parempoolse sõiduraja laius ristmikul on 2,4cm ja vasakpoolse raja laius on 3,4cm. Sõidusuundi eraldab eraldussaar. Sündmuskohalt tehtud fotodest nähtub, et parempoolsel sõidurajal takistused puuduvad ning vasakpoolne sõidurida on osaliselt takistuse vaba ning nähtub piisav ruum sõidukite möödumiseks sündmuskohast. Kohtu hinnangul on kahtlemata neljapäeva hommik, mil sündmus aset leidis, liikluses tihe, kuid avariijärgselt ei pandud liiklust seisma. Kohus märgib, et isegi kui selline olukord tekib, tuleb enne sõidukite liigutamist sündmuskohalt järgida
Kaebuse esitaja on küll teinud fotod sündmuskohast, kuid sündmuskohta ta ei fikseerinud, ega kaasanud ka tunnistajaid. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus; isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus asub seisukohale, et
S § 18 lg 3), sest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks olnud nimetatud nõuete eiramine kaebuse esitaja puhul välditav. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on liiklusõnnetuses osalenud kaebuse esitajal sõiduki juhtimise staaž 22 aastat. Seega olles läbinud mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamiseks vajaliku koolituse ja saanud juhiloa omandamiseks sellekohase väljaõppe, pidi kaebaja olema igakülgselt teadlik avarii korral edasisest käitumisest. Karistus: Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas asjas ei ole raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Kohtuväline menetleja on määranud Dmitri Kurõšinile karistuseks
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 120,00 trahviühikut, s.o 480,00 eurot;
järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Seega
Kohus, arvestades asjaolu, et kaebuse esitajat on varem väärteokorras 1-l korral karistatud ei tohiks käesolevas asjas mõistetav karistus olla oluliselt üle keskmisemäära. Kohus leiab, et
lg 1 alusel mõistetud alla sanktsiooni keskmises määras rahatrahv ning
lg 1 alusel mõistetud keskmises määras rahatrahv vastab kaebaja süü raskusastmele ning piisav eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks ning võimaldab mõjutada Dmitri Kurõšinit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Lähtudes Dmitri Kurõšini süü ulatusest; liiklusnõuete täitmata jätmise pani toime hooletusest, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, ei ole kohtu arvates alust temale määratud karistust vähendada. Kohus on seisukohal, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Margus Pihli 22.02.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,20,020501 tuleb jätta muutmata. Dmitri Kurõšinil tuleb rahatrahvid tasuda kohtuvälise menetleja 22.02.2021 otsuses näidatud arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.