Seega on Tanel Idarand täitnud LS § 227 lg-st 3 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest
lg 1 mõttes.
lg 2 kohaselt isik 5 paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul ületas Tanel Idarand kiirust kavatsetult. Isik väitis kohtuistungil, et vaatas spidomeetrit. Isiku enda sõnul sõitis tavapärase kiirusega 100 km/h. Kuna isiku tegelikuks kiiruseks mõõdeti 136 +/-5 km/h, siis kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et sedavõrd suure kiirusega liikudes isik ei taju sõiduki kiirust. T. Idarand pidi oma varasema elukogemuse pinnalt aru saama, et ta liigub lubatust kiiremini ja kohtu hinnangul seadis T. Idarand selle ka eesmärgiks. Väites, et tema tavapärane sõidukiirus on 100 m/h (samas kui maanteel on tavapärane sõidukiirus 90 km/h), on kohtul alatust arvata, et T.Idarand seab omale sõidukit juhtides eesmärgiks kiiruse ületamise kasvõi vähesel määral. Arvestades, et piirkiiruse 90 km/h oli alanud juba 5 km tagasi ja Transpordiameti andmetel on selles kohas 90 km/h kehtestatud alaliste liiklusmärkidega, käitus T.Idarand liikluses äärmise hoolimatusega ja ei vaevunud isegi kiirusepiirangu märke jälgima, et veenduda, milline on konkreetsel teelõigul lubatud suurim kiirus. Kohus möönab, et T. Idarannal võis puududa tahtlus ületada kiirust nii suurel määral, sest arvates hooletusest, et lubatud suurim sõidukiirus on 100 km/h, oli tal ka ettekujutus, et ületab kiirust väiksemas määras kui ta tegelikult ületas.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Tanel Idarand ületas kiirust kavatsetult, kuid on usutav, et lubatud sõidukiiruse ületamise mitte vähem kui 41 km/h ehk LS 227 lg-s 3 nimetatud väärteo koosseisu realiseeris isik hooletusest. Isik arvas, et lubatud sõidukiirus on 100 km/h, seega on usutav, et isik ei teadnud, et ületab kiirust sedavõrd suurel määral, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Tanel Idarand on süüvõimeline ning
lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü osalist tunnistamist ja kahetsust. Nähtuvalt karistusregistrist, on isikut väärteokorras samalaadse teo eest varem oktoobris 2020 ja märtsis 2020 karistatud, mis näitab, et kiiruse ületamine ei ole olnud juhuslik episood. Seega, on kohtu arvates kohtuvälise menetleja poolt sanktsiooni keskmisest veidi kõrgemas määras määratud karistus, rahatrahv 110 trahviühikut s.o 440 eurot, põhjendatud ja vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. 6 Arvestades rahatrahvi suurust, mille korraga tasumine võib põhjustada isikule majanduslikult raske olukorra, peab kohus põhjendatuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt karistuse täitmise tähtaja osas ning määrata, et rahatrahv kuulub täitmisele ositi
Eeltoodust tulenevalt tuleb Tanel Idaranna kaebus rahuldada osaliselt ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada karistuse tähtaja määramise osas. Ülejäänud osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Arvestades, et kohus ei lõpeta T. Idaranna suhtes väärteomenetlust, puudub alus ka kaitsetasu hüvitamiseks, kuivõrd VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetluskulud üksnes väärteomenetluse lõpetamisel. Seega, jätab kohus kaitsja taotluse kaitsetasu väljamõistmiseks rahuldamata. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus väärteoasjas oleva CD-plaadi, mis asub väärteoasja materjalide juures, jätta väärteoasja materjalide juurde. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134, Otsustas 1. Rahuldada Tanel Idarand kaebus osaliselt 2 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka 09.02.2021 otsus väärteoasjas nr 2315,21,000053 tühistada rahatrahvi tasumise tähtaja osas. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata
Kohustada Tanel Idaranda tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda igakuiselt vähemalt 36.66 eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber 10220215010765. CD plaat jätta väärteoasja materjalide juurde Jätta rahuldamata õigusabikulude hüvitamise taotlus Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vndusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 05.04.2021 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.