S § 63 lg 1 alusel karistuse mõistmise osas. 2. Teha väärteoasjas uus otsus: 2.1.
järgi kvalifitseeritavas väärteos lõpetada Germo Grünthali suhtes menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2.2.
lg 1 järgi mõista 03.12.2020 toimepandud väärteo eest karistuseks Germo Grünthalile rahatrahv 50 trahviühikut, so 200 eurot.
03.12.2020 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1568443 kohaselt 03.12.2020 kell 13:26 Tallinnas, Tehnika 55 juures, Luise-Paldiski mnt vahel, liikudes Paldiski mnt suunas, juhtis Germo Grünthal mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xX, mille registreerimismärk ei olnud nõutavalt kauguselt selgesti loetav. Juhtis mootorsõidukit, millel on tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Sellega rikkus Germo Grünthal
lg 11 (MKM määrus nr 42) ja
lg 2 nõudeid ja pani toime
ja
Kaebuse sisu 02.01.2021 esitas Germo Grünthal kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning lõpetada alustatud menetlus, kuna menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteotunnused. Kaebuse motiivide kohaselt on kohtuväline menetleja lahendi tegemisel rikkunud oluliselt menetlusnorme ning ebaõigelt hinnanud tõendeid kogumis. Kohtuväline menetleja ei ole järginud VTMS § 74 lg 1 p 8 sätestatut, mille kohaselt peab kohtuväline menetleja tooma otsuses välja ka vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendused. Kaebuse esitaja on lisanud koos vastulausega kaks videosalvestist DVD-l, millest nähtub, et alates ajavahemikust 01:55 kaebuse esitaja nimetab oma sõidu eesmärgiks liikumise töökotta, et iseseisvalt parandada oma sõiduki vead. Jättes andmata hinnangu menetlusaluse isiku poolt esitatud videosalvestistele on kohtuväline menetleja hinnanud tõendeid valikuliselt ja põhjendamatult kitsendanud tõendusmaterjale. Samuti ei ole kohtuväline menetleja võtnud asja materjalide juurde kahte politseinike kehakaamera salvestist, mida menetlusalune isik märkis juba oma vastulauses. Videosalvestustest nähtub, et menetleja koostab väärteoprotokolli, kuid ei küsi kordagi, miks rikkumine on toime pandud ning kuidas menetlusalune isik püüab selgitada, miks sõidukiga liikluses osaleb. Salvestisest nähtub ka, et politsei ei tunne huvi, miks menetlusalune isik etteheidetava teo toime pani, s.o korduv VTMS § 19 lg 1 p 4 rikkumine menetleja poolt. Asja materjalide juures puuduvad igasugused tõendid, et kaebuse esitaja poolt juhitud mootorsõidukil oleks esinenud mõnda ohtlikku riket või puudust. Samuti ei vasta väärteoprotokoll kehtestatud nõuetele, kuna sellest ei selgu teo täpne kvalifikatsioon, mida konkreetselt menetlusalusele isikule ette heidetakse. Menetlusalust isikut ei ole teavitatud, millist
Mitte väheoluline on ka asjaolu, et etteheide menetlusalusele isikule loetamatu numbrimärgi osas on see, et politseiametnik lähtus asjaolust, et numbrimärk peab olema loetav 300 meetri kauguselt. Samuti ei ole kohtuväline menetleja väärteotoimikut süstematiseerinud ega lisanud sinna ka tõenduslikku teavet asja menetluse osas. 11.02.2021 esitas Germo Grünthal enda kaitsja kaudu kohtule täpsustatud kaebuse, kus nõustutakse, et G. Grünthali sõidukil puudus nõuetele vastav ja kehtiv tehnoülevaatus, kuid nõustuda ei saa patrullpolitseinike teadmistega liiklusseadusest. Politseinikud olid täiesti teadmatud
lg 74 sätestatud õigusvastasust välistavatest asjaoludest ning isegi menetlusaluse isiku nõudmistele 2 vaatamata keeldusid seda väärteoprotokollis fikseerimast või üldse kuidagi huvitumast, kas isik tohib sõita sinna kuhu ta on korduvalt väitnud minemast. Politsei viitab videosalvestusel küll mingitele avariitunnustele autol, kuid millised või kus need avariitunnused on, jääb selgusetuks. Menetlusalune isik üritas korduvalt patrullpolitseinikele selgitada, kuhu ta sõidab ja milleks. Menetleja ei ole aga vaevaks võtnud ega näidanud soovi olemasolevaid tõendeid kontrollida. G. Grünthal lisab kaebusele tõendi oma töökohast, et tal oli luba kasutada oma tööandja töökoda isikliku sõiduauto remontimiseks. Selle tõendi oleks võinud menetlusalune isik ka varem esitada, kui menetleja oleks suvatsenud ta välja kutsuda ning anda talle võimaluse asju selgitada ja küsinud remondikoha tõendit. Remargina soovib Grünthal lisada, et video alguses ütleb ta küll, et sõidab autot pesema, kuid selle all mõtles ta fakti, et sõidab oma töökoha garaaži autot remontima, kus ühtlasi saab enne remonti survepesuriga auto puhtaks pesta. Numbrimärgi osas on kaebuses välja toodud, et politseinikud isegi mitte ei hinnanud, kas numbrimärk on loetav 20, 40, 60 või 150 m kauguselt, vaid on lähtunud väärast teadmisest, et numbrimärk peab olema loetav 300 m kauguselt. Samuti jääb selgusetuks, millistest asjaoludest või põhjendustest on menetleja sanktsiooni keskmisest rangema karistuse määranud. Kohtumenetlus 15.02.2021.a toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, samuti uuris väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid (kaebus lisadega ja väärteoasja materjalid) ning isikulise tõendiallikana kuulas ära tunnistaja K K (K), kes oli 03.12.2020 patrullis olnud politseiametnik. Kaebuse esitaja ja kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde. Videolt on selgelt kuulda, kuidas ametnik ütleb, et numbrimärk peab olema nähtav 300 m kauguselt. Kaitsja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil esitatud väljavõtted Tallinna linnakaameratest ei ole asjakohased, neid ei olnud otsuse tegemisel arvesse võetud ning kas tegemist ei või olla jälitustegevusega, mis on väärteomenetluses lubamatu. Kõik kõhklused ja kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 alusel. Juhul, kui kohus ei nõustu kaitsjaga numbrimärgi osas, siis tegemist on vähetähtsa rikkumisega ning väärteomenetluse saab lõpetada VTMS § 30 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Mis puudutab ülevaatust, siis siin alternatiive ei ole. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Osundas, et tulenevalt kogutud materjalidest ja ka täna kohtuistungil antud ütlustest, mille kohaselt menetlusalune isik alustas sõitu Jürist suunaga Tallinnas Tööstuse tn 54a juurde, on ilmselge, et see ei ole lähim remondikoht Jürile. Tulenevalt täiendavalt lisatud tõenditest on näha, et menetlusalune isik tegelikult ei liikunud mööda kõige otsemat teed ning kohtuistungil vaadeldud videosalvestusest on ilmselgelt näha, et ka see numbrimärk ei olnud tegelikult nõuetekohaselt loetav. Asjaolu, et politseiametnikud kohapeal on tõesti rääkinud 300 meetrist, on kahetsusväärne viga nende poolt, aga see ei muuda asjaolu, et see numbrimärk oleks ka nõutavalt kauguselt loetav olnud. Määratud karistus vastab süü suurusele ja on põhjendatud. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti peab kohus lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Näiteks on Riigikohus lahendi 3-1-1-45-11 punktis 9 märkinud, et seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates 3 võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. Järelikult tuleb kõik andmed, mille alusel on võimalik hinnata väärteokoosseisu täitmiseks vajalikke objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid, kajastada menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteoprotokollis. 03.12.2020 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1568443 kohaselt 03.12.2020 kell 13:26 Tallinnas, Tehnika 55 juures, Luise-Paldiski mnt vahel, liikudes Paldiski mnt suunas, juhtis Germo Grünthal mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xX, mille registreerimismärk ei olnud nõutavalt kauguselt selgesti loetav. Juhtis mootorsõidukit, millel on tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Sellega rikkus Germo Grünthal
lg 11 (MKM määrus nr 42) ja
lg 2 nõudeid ja pani toime
ja
Esmalt annab kohus hinnangu
järgi kvalifitseeritavale väärteole, mis näeb ette vastutuse nõutavalt kauguselt mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki juhtimise eest. Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis ei ole Germo Grünthalile
Väärteoprotokollis kajastatud teokirjeldus on liialt üldine, st selle pinnalt ei ole võimalik kohtul hinnata, millist nõutavat kaugust on kohtuväline menetleja silmas pidanud, st milliselt kauguselt ei olnud registreerimismärk loetav. Nimetatu on oluline, kuna ainuüksi väljendi “nõutavalt kauguselt“ kasutamine ei osunda sellistele faktilistele asjaoludele, mille alusel saaks lugeda
Kuigi väärteoprotokollis on osundatud ka
lg 11 rikkumisele, ei ole see piisav, tuvastamaks Germo Grünthali käitumises
järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisulised tunnused.
lg 11 sätestab, et tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele ning nõuded nende varustusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ning väärteoprotokolli kohaselt on vastavaks määruseks MKM määrus nr
järgi kvalifitseeritavas väärteoasjas läbi viidud väärteomenetlusõigust rikkudes ning väärteokoosseisu täitmiseks vajalikud objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on väärteoprotokollis jäetud kajastamata. 4 Kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis toodud teokirjeldusest ning hakata ise võimalikke faktilisi asjaolusid tuvastama ja sisustama. Kuna kohtuvälises menetluses toime pandud menetluslikke rikkumisi ei ole võimalik enam kõrvaldada, tuleb PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 22.12.2020 otsus väärteoasjas nr 2300,20,000332 Germo Grünthali karistamises
järgi tühistada ning menetlus nimetatud väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Järgnevalt hindab kohus, kas väärteoasjas kogutud tõendid kinnitavad menetlusaluse isiku poolt
lg 1 järgi kvaliftseeritava väärteo toimepanemist, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimist. Vaidlus puudub selles, et 03.12.2020 kell 13:26 Tallinnas, Tehnika 55 juures, Luise-Paldiski mnt vahel, liikudes Paldiski mnt suunas, juhtis Germo Grünthal mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xX, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Nimetatu on tõendamist leidnud ka Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et eelviidatud sõiduk ei olnud liiklusesse lubatud ning vastavalt sõiduki taustakontrolli väljatrükile kehtis tehnoülevaatus kuni 31.08.2020. Kuigi Germo Grünthal ja tema kaitsja ei vaielnud vastu, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohal juhtis Germo Grünthal tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit, leidsid nad, et Germo Grünthal ei ole etteheidetavat rikkumist toime pannud, kuna sõitis remondikohta. Kohtule on esitatud 11.02.2021 koostatud kinnitus Eesti Kaitseväe mereväebaasist selle kohta, et Germo Grünthalil oli varasemalt kokkulepitud ning vastav luba kasutada 03.12.2020 mereväebaasi transpordi sektsiooni hallatavat töökoda enda isikliku sõiduauto parandamise eesmärgil. Germo Grünthali ütluste kohaselt sõitis ta 03.12.2020 kell 13:26 parkimiskohast Jüri alevikus mereväebaasi aadressil Tööstuse 54a. Sõitis Jürist mööda Tartu maanteed, läbi kesklinna, Kristiine ja Kristiine juurest Telliskivi tn vahelt Tööstuse peale. Koht, kus politsei ta peatas, oli see, kus tegi pöörde paremale ja sealt hakkas Telliskivi tn peale minema, et sealt minna Tööstuse tänavale. Sõitis mereväebaasi poole, kuna tahtis oma auto parandada iseseisvalt ära, et seda ülevaatuseks ette valmistada. Oli puudu tagumine kojamees, autost seest olid puudused, helkurvest ja sellised pisikesed detailid, et sai sealt paar päeva hiljem minna ülevaatusele. Täpset kuupäeva, millal ülevaatuse ära tegi, ta ei mäleta. Vastuseks kohtuvälise menetleja esindaja küsimusele, et kas kaebuse esitaja tahab öelda, et Jüri ja Tööstuse 54a vahel ühegi muud talle teadaolevat remondikohta ei ole, vastas G. Grünthal, et kuna parandas enda autot ise, siis see oli tema jaoks ainuke variant, tal ei olnud võimalik rahalistel põhjustel kuskile mujale parandama minna. Endale teadaolevalt sõitis kõige lühemat teed pidi Tööstuse tänavale. Tunnistaja K K ütluste kohaselt ei olnud G. Grünthal koostööaldis ja oli nende suhtes negatiivelt meelestatud. Lõpuks G. Grünthal ütles, et nad ei küsinud ta käest, kuhu ta sõidab. Ei uurinud, kus kohast sõidukijuht liikumist alustas, lõpuks isik ütles, et oli sõitmas ülevaatuskohta, ei mäleta, kas oli juttu, et sõidab remondikohta. Ütles, et sõidab ülevaatuskohta siis, kui kõik oli ära menetletud. Isikul oli võimalus talle seda kohe öelda, see on isiku õigus seda talle öelda, ei ole tema kohustus küsida. Möönab, et politsei kohustus on välistada õigusvastasust välistavad asjaolud ning see hetk oli tema viga, et ta seda ei teinud. Pärast video vaatamist jaatab tunnistaja, et videolt nähtub jah, et isik soovis selgitada seda, kuhu sõidab, isiku kinnipidamisel, kuid mingil hetkel ei kuulnud teda, liiklus on selline, võib-olla see hetk oligi täpselt, kui ei pannud tähele, tunnistab oma viga. Kaitsja osundas nii kohtule esitatud kaebuses kui ka kohtuistungil, et G. Grünthal proovis menetlejale korduvalt selgitada, et kuhu ja miks ta sõidab, kuid politseinike seisukoht oli, et on vaba maa ja sõitku kuhu tahab, et mis see nende asi on. Politseinikud olid teadmatuses
5
lg 74 kohaselt võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 72 sätestatule kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Kuna kohtule on esitatud Eesti Kaitseväe mereväebaasi kinnitus selle kohta, et Germo Grünthalil oli olemas luba kasutada 03.12.2020 mereväebaasi transpordi sektsiooni hallatavat töökoda enda isikliku sõiduauto parandamiseks ning muud tõendid, mis osundaksid nimetatud päeval ja väärteoprotokollis näidatud ajal teistsugusele liikumistrajektoorile, puuduvad, on kohtu hinnangul G. Grünthali käitumisele õige karistusõigusliku hinnangu andmiseks vaja tuvastada, kas antud juhul kohaldub
Selleks, et osundatud sättele tugineda, peavad olema täidetud järgmised tingimused: - sõidukil ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses ja - sõita tuleb ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades ja - sõita tuleb üksnes mööda lühimat teed kas lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Kohtu hinnangul puuduvad antud väärteoasjas tõendid selle kohta, et G. Grünthali poolt juhitud sõidukil Volkswagen Passat registreerimismärgiga xX oleks 03.12.2020 esinenud sellised ohtlikud rikked või puudused, mis oleksid välistanud tal sõiduki kasutamise liikluses
Küll aga ei saa nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et ta sõitis lähimasse remondikohta. Kaebuse esitaja andis küll kohtuistungil ütlusi, et Tööstuse 54a asuv remondikoht oligi antud hetkel tema jaoks lähim, kuid edasi vastuseks kohtuvälise menetleja küsimusele, et kas kaebuse esitajale teadaolevalt Jüri ja Tööstuse 54 a vahel ühtegi muud remondikohta ei olnud, vastas kaebuse esitaja, et kuna parandas enda autot ise, siis oli see tema jaoks ainuke variant, tal ei olnud rahalistel põhjustel võimalik kuskile mujale minna. Juba selline vastus näitab selgelt, et kaebuse esitaja teadis isegi, et see ei ole Jüri alevikule lähim remondikoht ning järelikult remondikohta valides ei lähtunud ta mitte seaduses sätestatud nõuetest, vaid enda jaoks sobilikumast variandist. Vastupidiseid tõendeid (näiteks selle kohta, et Jüri aleviku lähiümbruses remondikohad puuduvad või need keeldusid sõidukit vastu võtmast vms ning miks osutus just Tööstuse 54 seetõttu lähimaks) ei ole menetlusalune isik ja tema kaitsja esitanud, kuigi on asunud ennast aktiivselt kaitsma ning sellisel juhul peab kohtupraktikas valitseva seisukoha järgi esitama ka oma väidete õigsuse kinnitamiseks vastavad tõendid. Küll on aga menetlusaluse isiku kaitsja märkinud, et seadus ei täpsusta, mida tähendab lähim koht, kas see on odavuselt, spetsiifikalt või kilometraažilt lähim. Enda väite näitlikustamiseks selgitas kaitsja, et Jürisse lähim koht on BMW esindus, kuid ta ei näe põhjust, miks peaks isik minema BMW esindusse ja maksma tuhandeid eurosid selle eest, kui ta saab seda teha oma töö juures. Järelikult möönas ka kaitsja, et Tallinnas Tööstuse 54a asuv võimalus auto parandamiseks ei olnud Jürisse lähim koht, kuid tema põhjendusi selle kohta, justkui ei täpsusta seadus, mida tähendab lähim koht, peab kohus kaitsja subjektiivseks ja meelevaldseks arvamuseks, mis ei ole kuidagi kooskõlas seaduse mõttega. Lausest sõita tuleb üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta nähtub selgelt, et seadusandja on silmas pidanud kiireimini läbitavat vahemaad punktist A punkti B jõudmiseni. Kohus ei eita, et tavapäraselt otsivadki isikud enda jaoks soodsamaid (kas rahaliselt, ajaliselt vms) lahendusi ning see on igati mõistetav, kuid
lg 74 ei reguleeri tavapärast liikluses esinevat olukorda, vaid tegemist on erandkorras isikule seadusega antud võimalusega, mida tuleb täpselt järgida. Vastasel juhul kaotaks normis sätestatu igasuguse mõtte ning liiklejad, kellel ülevaatus puudub, saaksid hakata enda jaoks sobivamaid lahendusi välja pakkuma, eirates sellega seadusega kehtestatud põhimõtteid ning ohustades seeläbi liikluskorda ning kõigi ühiskonnaliikmete turvalisust. Näiteks isik, kelle 6 tehnoülevaatust mitteläbinud sõiduk on pargitud Tallinnas, väidab, et tema jaoks sobivaim, st nt soodsaim remondikoht oleks Võrumaal, kuna seal saab ta auto üldse tasuta korda teha. Just selliste olukordade välistamiseks ongi seaduses ette nähtud kindel kord, kuidas toimida juhul, kui tehnonõuetele mittevastav mootorsõiduk on vaja viia näiteks remondikohta. Kohtuväline menetleja on õigesti otsuses märkinud, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitte läbinud sõiduk on oma ala spetsialistide poolt tehniliselt kontrollimata ning sellise sõiduki osalemine liikluses ohustab nii juhti ennast kui ka teisi liiklejaid, sh ka jalakäijaid, sest sellise kontrollimata sõiduki käitumine liikluses võib olla ettearvamatu. Järelikult sellisest sõidukist lähtuvat ohtu on vähendatud ainult siis, kui see on liikluses minimaalselt, st liigub vaid lühimat teed lähimasse
§-s 73 lg 74 nimetatud sihtkohta. Praegusel juhul tuleb tähele panna, et sõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga xX tehnoülevaatus kehtis kuni 31.08.2020, nimetatud autot juhtis G. Grünthal 03.12.2020 ja läbis järgmise tehnoülevaatuse alles 08.01.2021.a. Seega ei saanud tehnoülevaatuse lõppemine tulla G. Grünthalile kuidagi üllatuslikult ning tal oli piisavalt aega, et leida auto parandamiseks kõige sobivam viis kas siis rahalistest või muudest kaalutlustest lähtuvalt. Kohtuistungil kinnitas Grünthal, et sõites 03.12.2020 Jürist välja, viis naise kuskile samal ajal ka ära, millega sisuliselt kinnitas, et ei sõitnud otse Tööstuse tänaval asuvasse Mereväebaasi. Kohtuväline menetleja on esitanud väljavõtted Tallinna linnakaameratest (fotod), mis kinnitavad G. Grünthali poolt juhitud sõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga xX tegelikku teekonda 03.12.2020. Kohtu hinnangul on esitatud fotod linnakaameratest lubatav tõend, nendel fotodel, kus ei ole nähtav numbrimärk, on sõiduk selgelt äratuntav sõiduki tagaosa iseloomuliku määrdumise tõttu. Esitatud fotodel on märgitud kuupäev (mõnel fotol ka mitmes kohas), kellaaeg ja asukoht, nende alusel oli Grünthali sõiduki teekond järgmine: 03.12.2020 kell 13.07 liigub Peterburi teel tunnelist välja Narva poole; kell 13.08 liigub Peterburi tee ja Majaka tn ristmikul Narva poole; kell 13.12 liigub Peterburi tee ja Pae tn ristmikul Tartu mnt poole ehk sõidab Peterburi teed mööda juba tagasi; kell 13.13 liigub Peterburi tee ja Majaka tn ristmikul; kell 13.14 Peterburi tee ja Tartu mnt ristmikul liigub Sikupilli poole; kell 13.16 Tartu mnt ja Odra tn ristmikul liigub kesklinna poole (veel üks foto Tartu mnt kell 13.16); kell 13.18 Tartu mnt ja Liivalaia ristmikul liigub Rävala pst poole; kell 13.22 liigub Vabaduse väljakul Toompuiestee poole ja kell 13.23 liigub Kaarli kiriku juures Toompuiestee suunas. Väärteoprotokolli kohaselt kell 13.26 liikus Grünthal Tehnika tänaval. Ühel fotol on kajastatud kuupäev kahes vormis: 03.12.2020 ja 12.03.2020., mis ei muuda seda fotot lubamatuks, sest asukoht on teada, kellaajaliselt ühtib sõiduki teekonnaga ja sõiduk on äratuntav. Seega kinnitust on leidnud asjaolu, et rohkem kui kolm kuud pärast tehnoülevaatuse mitteläbimist Grünthal ei liikunud lähimasse remondikohta mööda lühimat teed. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud juhul
lg 74 ei kohaldu ning kohtuväline menetleja on õigesti leidnud, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas juhtis Germo Grünthal mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xX, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll (rikkus
lg 2), täites
Kohtu hinnangul pani Germo Grünthal teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Germo Grünthal teadis, et 03.12.2020 oli tema poolt juhitud sõidukil tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, kuid sellele vaatamata ei takistanud tal see sõiduki juhtima asumist ning seda mitte seaduses sätestatud põhimõtteid järgides, vaid endale meelepärasemal viisil. Lähtudes väärteoasja materjalide juures olevast videosalvestusest, kus G. Grünthal asub kohtuvälise menetlejaga vaidlusesse sõiduki peatamise põhjuste üle, st avaldades sellega seda, et talle on liiklusseaduses sätestatu teada, ei kahtle kohus, et G. Grünthalile oli teada ka
§-s 73 lg 74 sätestatu, st õigus liikuda üksnes lähimasse remondikohta, mitte remondikohta, mis on isikule sobilikum muudel põhjustel. Seega pidas Germo Grünthal võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda. 7 Samuti ei tuvastanud kohus VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis tooksid sellel alusel kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole järginud VTMS § 74 lg 1 p 8 sätestatut, mille kohaselt peab kohtuväline menetleja tooma otsuses välja ka vastulauses esitatud mittearvestamise põhjendused, samuti ei küsinud kohtuväline menetleja kordagi, miks rikkumine on toime pandud, öeldes, et miks nad peaksid huvi tundma, et vaba maa, sõtke kuhu tahate, rikutud on VTMS § 19 lg 1 p 4 anda ütlusi ja esitada tõendeid. Kuigi väärteootsus ei kajasta vastulause mittearvestamise üksikasjalikke motiive, on väärteootsuses kohtuvälise menetleja seisukohad jälgitavad ja põhjendused arusaadavad ning puudub alus lugeda kohtuvälises menetluses tehtud otsust ebaseaduslikuks. Samuti arvestab kohus, et isik on saanud enda õigusi kaitsta läbi kohtumenetluse ning seega aset leidnud võimalikud minetused kohtuvälises menetluses on kohtumenetluse käigus kõrvaldatud. Karistus KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9). Kohtuväline menetleja määras Germo Grünthalile KarS § 63 lõike 1 alusel
Kuna kohus lõpetas Germo Grünthali suhtes
S § 63 lg 1 alusel mõistetud karistus tühistada ning Germo Grünthalit saab karistada ainult
lg 1 järgi.
Hinnates Germo Grünthali süü suurust talle inkrimineeritava väärteo toimepanemisel arvestab kohus esmalt süüteo toimepanemise asjaolusid. Kuigi antud juhul keegi liikluses Germo Grünthali tegevuse tõttu kannatada ei saanud, ei ole kuidagi välistatud, et seda just tänu õiguskaitseorganite õigeaegsele sekkumisele. Tehnoülevaatuse mitteläbinud ehk tehniliselt mittekorras sõiduki liikluses kasutamine võib olla raskete tagajärgedega, kahjustada võivad saada nii kaasliiklejate vara kui ka elu ja tervis. Siinjuures ei ole oluline, kuidas isik ise enda sõiduauto tehnilist korrasolekut hindab, oluline on saada sõiduki kasutamiseks heakskiit selleks pädevalt asutuselt. Antud juhul ei olnud ka tegemist ettevaatamatusest toime pandud teoga, vaid menetlusaluse teadliku ja tahtliku tegevusega, mida ilmestab ka videosalvestusel kohtuvälises menetluses kajastatu. Lähtudes videosalvestusel talletatust ei saa Germo Grünthali pidada isikuks, kes oleks enda rikkumist mõistnud ning enda käitumisest lähtuvat ohtu tajunud. Tema suhtumine õiguskaitseorganitesse oli üleolev ning enda käitumist õigustav, puuduvad vähimatki viited sellele, et ta oleks korrakski mõelnud rikkumise tõsidusele ning kaaskodanike heaolule. Eelnevast lähtuvalt saab menetlusaluse isiku süüd hinnata keskmisest suuremaks. Karistust kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Ka kohtus ei ilmnenud selliseid asjaolusid, mida saaks arvestada karistust kergendavana. Germo Grünthal ei ole enda süüd tunnistanud ega tehtut kahetsenud ei kohtuvälises menetluses ega kohtus. Kuna aga karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning vastavalt karistusregistri teatisele ei ole Germo Grünthal isikuks, kes rikuks süstemaatiliselt liikluskorda ning kelle normieirav käitumine oleks järjepidev, on põhjendatud karistada Germo Grünthali rahatrahviga keskmises määras, s.o 200 eurot (50 8 trahviühikut). Karistuse väiksemas määras kohaldamine ei oleks kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud süüteoga ega süüdlase isikuga. Karistus peab olema piisavalt range, mõjutamaks isiku hoiakuid, aga ka väärtushinnanguid ja põhimõtteid, mis soosivad nii õiguskuulekat käitumist kui ka julgust võtta vastutust toimepandu ees. Üldpreventiivseid kaalutlusi silmas pidades on oluline anda signaal kõikidele mootorsõiduki juhtidele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega kõikidele väärtegudele, mõjutades sellega liiklejaid olema liikluses hoolsad ja lugupidavad ning järgima liiklusseaduses sätestatut. Kuna kohtuistungil osundas Germo Grünthal enda rahaliste vahendite ebapiisavusele, peab kohus põhjendatuks täpsustada otsuse täitmise korda ning leiab, et KarS § 66 lg 2 alusel võib anda Germo Grünthalile võimaluse mõistetud rahatrahvi summas 200 eurot tasuda ositi võrdsetes osades 4 kuu jooksul. Rahalise kohustuse korraga tasumine võib käia kaebuse esitajale üle jõu ning asetada ta raskesse majanduslikku olukorda. Menetluskulud Germo Grünthali kaitsja esitas taotluse hüvitada Germo Grünthalile 715 eurot (tunnihind 130 eurot). VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus lõpetab Germo Grünthali suhtes alustatud väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel
järgi kvalifitseeritavas väärteos, tuleb selles osas Germo Grünthalile hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Valitud kaitsja korral tuleb menetlusalusele isikule hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis seondub põhjendatud kaitsetoimingutega. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse kindlaksmääramisel mängib kahtlemata olulist rolli arutatava väärteoasja mahukus ja keerukus. (RKL 3-1-1-99-11). Kuna kohus lõpetas väärteomenetluse üksnes
järgi kvalifitseeritavas väärteos, mitte täies ulatuses, tuleb Germo Grünthalile hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu osaliselt ning mõistlikuks tasuks peab kohus 390 eurot. Selline summa vastab kolmele tunnile kaitsja poolt näidatud ajakulule ning seda saab pidada proportsionaalseks ajale, mis on kulunud
järgi kvalifitseeritava väärteo osas esitatud argumentatsioonile nii kaebuse täienduses kui ka kohtuistungil. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.