← Eesti

2-20-2457/46

Obsah (6)§ 661§ 430§ 432§ 445§ 423§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-20-2457 Kohtunik Kairi Piirisild Kohtujurist Eva-Liis Tuul Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2021, Tallinn Tsiviilasi M. K.i hagi A. K.i vastu

§ 661lg 4).

MENETLUSE KÄIK

  1. Harju Maakohtu menetluses on M. K.i hagi A. K.i vastu elatise väljamõistmiseks.
  2. Pooled jõudsid 31.03.2021 kohtuistungil kokkuleppele, et hageja loobub oma tagasiulatuva elatise nõudest ja kostja tasub hagejale perioodi eest 13.02.2020 kuni 31.03.2021 elatist kokku 3346 eurot. Samuti leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale edasiulatuvalt alates 01.04.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatist 292 eurot kuus, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Pooled leppisid ühtlasi kokku, et kostja hüvitab hagejale pool tema poolt menetluses kantud menetluskuludest ja kinnitasid, et loobuvad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamisest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

  1. Pooled saavutasid kohtuistungil kokkuleppe kohtumenetluse ajal sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva elatise summa suuruses ning hageja loobus tagasiulatuva elatise nõudest. Ühtlasi leppisid pooled kokku menetluskulude jaotuses ja hüvitamises. Kohus protokollis poolte kokkuleppe.
  2. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohtu hinnangul puuduvad kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita. 6. Kohus selgitas pooltele kohtuistungil, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 7.

Kohus määrab hageja taotlusel ja kooskõlas

§ 445

lg 1 sätestatuga kindlaks, et kostjal tuleb täita igakuine elatise maksmise kohustus hageja seadusliku esindaja arvelduskontole iga kuu 10. kuupäevaks. 8.

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hageja võttis 08.12.2020 menetlusdokumendis tagasi viivisenõude 111,80 eurot perioodi eest 18.06.2019–12.02.2020. Kohtuistungil ei esitanud hageja enam tulevikku suunatud viivisenõuet perioodilise elatise maksmisega viivitamise korral. Hageja selgitas 2 06.04.2021, et võtab ka selle nõude tagasi. Kostja kohtuistungil hageja nõuetest loobumisele või tagasivõtmisele vastuväiteid ei esitanud. Kohus jätab seega hagi viivisenõuete osas läbi vaatamata. 9.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja hüvitab hagejale pool tema menetluses kantud õigusabikulud. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 10. Kohus välistab poolte kokkuleppe alusel ja tuginedes

§ 661lg 4 kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse.

(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.