Hagi alus ja kohtu selgitused
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 2
lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud
5. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 75 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõiv summas 75 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 75 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 240 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta), kokku 2 tundi. Riigikohus on kohtulahendis 3-2-1-4-15 p-s 14 rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on 27. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Kohtu praktikat arvestades asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja kulud on ebamõistlikud ja hageja nõudeid arvestades ebaproportsionaalsed. Kohus, võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, samuti asjaolu, et tsiviilasjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, esitatud tõendite hulk ei ole suur ning tuvastamist vajavad asjaolud ei ole ülemäära keerukad, asub seisukohale, et põhjendatud ei ole kostjalt välja mõista hageja kasuks lepingulise esindaja kulud käesoleva tsiviilasja hagihinnast suuremas ulatuses. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista on 173,81 eurot. 6.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku 3 avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.