5. IPF Digital Estonia OÜ ütleb, et võlausaldaja nõude katteks pole kohustustest vabastamise menetluses ühtegi makset tehtud. Võlausaldaja on seisukohal, et kui ühtegi väljamakset pole võlgnik suutnud käesoleva menetluse jooksul võlausaldaja nõude katteks teha, ei saa ka järeldada, et võlgnik on tegelnud mõistliku tulutoova tegevuse otsimisega
Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata.
Eelnevast lähtudes on võlausaldaja seisukohal, et kuna võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseaduses sätestatud nõudeid ning seega rikkunud pankrotivõlausaldajate huve võlgadest vabastamise menetluse kestel, tuleks kohtul jätta A L võlgadest vabastamata
) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 20.11.2015. Käesolevaks hetkeks on menetluse algatamisest möödas enam kui viis aastat. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel on põhjendatud otsustada võlgniku suhtes tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
§-le
14.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 15.
lg 5 alusel on kohtul kaalutulusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul muu hulgas kontrollida, kas esinevad
lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte punkti 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013 nr 3-2-1-46-13 p. 11). 16. Kohus annab hinnangu, kas võlgnik on süüliselt rikkunud
Võlgnik on esitanud alates menetluse algatamisest kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruandeid, milles on võlgnik välja toonud, et ta on invaliidsuspensionil alates 06.07.2000, ta on läbi teinud raske seljaoperatsiooni, mille tagajärjel on tal kõndimisega raskusi. Võlgnik on 80% ulatuses töövõimetu. Ta elab sotsiaalmajas. Tema tervis halveneb päev päevalt. Võlgnik on pensionär-invaliid, kelle ainsateks sissetulekuteks on vanaduspension eurot ning sotsiaaltoetus eurot kuus. Võlgnik on esitanud kohtule koos aruannetega tõendid, milles on kinnitatud, et ta saab vanaduspensioni 4
lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust.
lg-s 1 sätestatud kohustus eeldab, et võlgnik annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul siiski arvesse võtta võlgniku poolt välja toodud asjaolusid. Võlgnik oli juba kohustustest vabastamise menetluse algatamise ajal vanaduspensionär ning praeguseks on ta 71-aastane. Võlgnikul on raske puue, mis takistab tema igapäevast toimetulekut, rääkimata töö otsimisest ja tööl käimisest. Võttes arvesse võlgniku vanust, tervislikku olukorda ning sellest tulenevalt väljavaateid töö leidmisele, ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et võlgnik oleks võimeline teenima tulu nii suures ulatuses, et sellest jätkuks ka võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud
lg-s 1 sätestatud kohustust ega ka muid
§-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik on korrapäraselt esitanud kohtule aruandeid koos tõenditega. 17. Seega tuginedes eeltoodule, on kohus seisukohal, et võlgniku käitumises ei esine võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist käitumist ning seega ei ole kohus tuvastanud
Kohus ei pea põhjendatuks ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamist TsMS § 175 lg 51 alusel, kuna leiab, et tõenäoliselt selle ajaga asjaolud ei muutu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et A Li pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning A L tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 18. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (
19. Tulenevalt
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab seega A L’i enda usaldusisiku kohustustest. 20.
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 21. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.