← Eesti

2-15-6591/57

Obsah (5)§ 175§ 173§ 176§ 172§ 177

2-15-6591 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-6591 Tsiviilasi A L

§ 175lg 2 p 2 kohaselt.

5. IPF Digital Estonia OÜ ütleb, et võlausaldaja nõude katteks pole kohustustest vabastamise menetluses ühtegi makset tehtud. Võlausaldaja on seisukohal, et kui ühtegi väljamakset pole võlgnik suutnud käesoleva menetluse jooksul võlausaldaja nõude katteks teha, ei saa ka järeldada, et võlgnik on tegelnud mõistliku tulutoova tegevuse otsimisega

§ 173lg 1 mõistes.

Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata.

  1. Swedbank AS toob samuti välja, et võlausaldaja nõude katteks ei ole võlgnik midagi tasunud. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnik menetluse kestel tasunud ühele võlausaldajale tema nõude katteks. Võlausaldajale Swedbank AS jääb arusaamatuks, miks on võlgnik tasunud ühe võlausaldaja nõude täielikult. Samuti ei ole selle osas seisukohta võtnud kohus 08.08.2019 kohtumääruses, mistõttu tuleks kohtul eelviidatud asjaolud välja selgitada, kuivõrd ei ole lubatud, et võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal eelistab ühte võlausaldajat teisele. Võlausaldaja palub jätta A Li kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ning võlgniku kohustustest vabastamine kohtu otsustada.
  2. Omaraha OÜ teatas, et nõustub A L`i avaldusega ning palub kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.
  3. OK Incure OÜ teatas, et B2 Kapital SIA on oma nõude võlgniku vastu loovutanud OK Incure OÜ-le. Võlausaldaja on seisukohal, et kui ühtegi väljamakset pole võlgnik suutnud käesoleva menetluse jooksul võlausaldaja nõude katteks teha, ei saa ka järeldada, et võlgnik on tegelnud mõistliku tulutoova tegevuse otsimisega

§ 173lg 1 mõistes.

Eelnevast lähtudes on võlausaldaja seisukohal, et kuna võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseaduses sätestatud nõudeid ning seega rikkunud pankrotivõlausaldajate huve võlgadest vabastamise menetluse kestel, tuleks kohtul jätta A L võlgadest vabastamata

§ 175lg 2 p 2 alusel.

  1. Bigbank AS tõi välja, et alates kohustustest vabastamise menetluse algusest ei ole nõude raames laekunud midagi. Ülaltoodut arvesse annab võlausaldaja teada, et on nõus sellega, et kohustustest vabastamise üle otsustab kohus vastavalt oma siseveendumusele.
  2. Ferratum Bank p.l.c on seisukohal, et A L’i suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Pankroti väljakuulutamise hetkest ei ole laekunud mitte ühtegi tagasimakset. Lähtuvalt eeltoodust ei ole võlgnik teinud kõik endast olenevat, et rahuldada võlausaldaja nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohtumääruse põhjendused
  3. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 20.11.2015. Käesolevaks hetkeks on menetluse algatamisest möödas enam kui viis aastat. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel on põhjendatud otsustada võlgniku suhtes tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§-le

  1. Tulenevalt

§ 175lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus on 3

(6)2-15-6591 seisukohal, et tulenevalt hetkeolukorrast seoses COVID-19 viiruse levikuga, ei ole käesoleva menetluse olemust arvestades otstarbekas suulist ärakuulamist läbi viia. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse kirjalikult oma seisukohad esitada. Võlgnik on esitanud oma tõendid ja põhjendused koos viimase aruandega. Kohus peab neid piisavaks, et otsustada võlgniku suhtes kohustusest vabastamine. 13. Käesoleval juhul on võlausaldajad PLACET GROUP OÜ, IPF Digital Estonia OÜ, OK Incure OÜ ning Ferratum Bank p.l.c asunud seisukohale, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata, kuivõrd ta ei ole tasunud võlausaldajate nõuete katteks ühtegi makset, mistõttu on võlgnik süüliselt rikkunud

§ 173lg-s 1 sätestatud kohustust.

14.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 173

kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 15.

§ 175

lg 5 alusel on kohtul kaalutulusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul muu hulgas kontrollida, kas esinevad

§ 175

lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte punkti 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013 nr 3-2-1-46-13 p. 11). 16. Kohus annab hinnangu, kas võlgnik on süüliselt rikkunud

§ 173lg-s 1 nimetatud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust.

Võlgnik on esitanud alates menetluse algatamisest kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruandeid, milles on võlgnik välja toonud, et ta on invaliidsuspensionil alates 06.07.2000, ta on läbi teinud raske seljaoperatsiooni, mille tagajärjel on tal kõndimisega raskusi. Võlgnik on 80% ulatuses töövõimetu. Ta elab sotsiaalmajas. Tema tervis halveneb päev päevalt. Võlgnik on pensionär-invaliid, kelle ainsateks sissetulekuteks on vanaduspension eurot ning sotsiaaltoetus eurot kuus. Võlgnik on esitanud kohtule koos aruannetega tõendid, milles on kinnitatud, et ta saab vanaduspensioni 4

(6)2-15-6591 ning sotsiaaltoetust. Samuti on võlgnik esitanud andmed ja tõendid selle kohta, et talle on määratud raske puue ning mille kohaselt on tema liikumine raskendatud ning ta vajab igapäevatoimingutel abi. Seega ei ole võlgnik suutnud tööl käia ja mõistlikult tulutoova tegevusega tegeleda, kuna tema tervislik seisund ei ole seda võimaldanud. Kohus märgib, et

§ 173

lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust.

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustus eeldab, et võlgnik annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul siiski arvesse võtta võlgniku poolt välja toodud asjaolusid. Võlgnik oli juba kohustustest vabastamise menetluse algatamise ajal vanaduspensionär ning praeguseks on ta 71-aastane. Võlgnikul on raske puue, mis takistab tema igapäevast toimetulekut, rääkimata töö otsimisest ja tööl käimisest. Võttes arvesse võlgniku vanust, tervislikku olukorda ning sellest tulenevalt väljavaateid töö leidmisele, ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et võlgnik oleks võimeline teenima tulu nii suures ulatuses, et sellest jätkuks ka võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustust ega ka muid

§-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik on korrapäraselt esitanud kohtule aruandeid koos tõenditega. 17. Seega tuginedes eeltoodule, on kohus seisukohal, et võlgniku käitumises ei esine võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist käitumist ning seega ei ole kohus tuvastanud

§ 175lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks.

Kohus ei pea põhjendatuks ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamist TsMS § 175 lg 51 alusel, kuna leiab, et tõenäoliselt selle ajaga asjaolud ei muutu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et A Li pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning A L tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 18. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176lg 1).

19. Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab seega A L’i enda usaldusisiku kohustustest. 20.

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 21. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, 5

(6)2-15-6591 et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.