Obsah (5)

§ 521§ 3§ 42§ 53§ 41

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9896 Tsiviilasi Osaühing MARKILO, Osa

) § 42 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

§ 521

lg 1 p 3 kordab üle, et ühistu üldkoosoleku otsus on tühine, kui oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. 9. Tulundusühistuseaduses ei ole elektroonilise üldkoosoleku läbiviimist, sh elektroonilist hääletamist eraldi reguleeritud, kuid

§ 3

lg 1 kohaselt kohaldatakse tulundusühistule äriseadustikus osaühingule sätestatut, kui

-st ei tulene teisiti. Äriseadustiku (ÄS) § 1701 lg 1 kohaselt osaühingu põhikirjaga võib ette näha, et osanikud võivad osanike koosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne koosolekut või koosoleku kestel, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik. Järelikult on elektroonilise koosoleku korraldamise võimalust võimalik kasutada vaid juhul, kui see on ette nähtud tulundusühingu põhikirjas (ÄS § 1701 lg 3 kuni 23.05.2020 kehtinud redaktsioon). ETSAÜ põhikirjas ei ole elektroonilise koosoleku läbiviimist ette nähtud (tl 81-89). 10. ETSAÜ 23.-26.03.2020 üldkoosolekul vastuvõetud otsused on seega

§ 42

ja

§ 521

lg 1 p 3 alusel tühised, kuna otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda. ETSAÜ on läbi viinud elektroonilise üldkoosoleku, kuid üldkoosoleku läbiviimise ajal tulundusühistute puhul sellise võimaluse kasutamine puudus. Kohus nõustub hagejaga, et

§ 53

hilisemat muutmist ei saa käsitleda üldkoosoleku läbiviimise korra rikkumist õigustavaks asjaoluks, kuna koosoleku kokkukutsumisel pidi kostja lähtuma kehtivast seadusest. Õigusnormi hilisem muudatus ei kehti tagasiulatuvalt. Kostja pidi koosoleku kokkukutsumisel lähtuma kehtivast seadusest. 11.

§ 42

kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Seega ei too üldkoosolekul tehtud otsuste tühisust kaasa mitte igasugune seaduses või põhikirjas sätestatud nõude rikkumine, vaid üksnes selle oluline rikkumine. Riigikohus on asunud seisukohale, et otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad isiku liikme (sh osaniku või aktsionäri) õigust saada teada koosoleku toimumisest või takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada (vt Riigikohtu 14.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 21). 12. Ühistul on 25 liiget, koosolekust osavõtjateks loeti 21 liiget (ETSAÜ elektroonilise üldkoosoleku protokoll, tl 72). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei osalenud koosolekul kõik liikmed, mistõttu ei saa otsuse puuduseid

§ 42alusel likvideerituks lugeda.

3 Samuti pole koosolekult puudunud liikmed otsuseid heaks kiitnud. Osaühing VIRU MÖLDER ja Osaühing Kirro esitasid 04.06.2020 kostjale nõudekirja ETSAÜ 23.03.26-03.2020 üldkoosoleku otsuste osas uue koosoleku läbiviimiseks (tl 75-78). 13. Kohus leiab, et vaidlustatud üldkoosoleku otsused on tühised ka teiste oluliste normide rikkumise tõttu. Koosoleku kokkukutsumisest ei teavitatud piisavalt ette, millega on rikutud ETSAÜ põhikirja punkte 7.1 ja p 7.2 ning

§ 41lg-t 1.

ETSAÜ põhikirja p 7.1 kohaselt kutsutakse korraline üldkoosolek kokku iga aasta märtsikuus ja p 7.2 kohaselt kutsutakse erakorralised üldkoosolekud kokku tulundusühistuseaduses ettenähtud tingimustel ja korras.

§ 41

lg 1 kohaselt peab juhatus saatma üldkoosoleku kokkukutsumise teate kõigile liikmetele, sh selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist. Kui käsitleda 23.-26.03.2020 üldkoosolekut koosolekuna, siis ei järginud juhatus selle kokkukutsumisel

§ 41

lg-s 1 toodud tähtaega, kuna vastav teade saadeti välja alles 23.03.2020 ehk samaaegselt hääletamise algusega (tl 69). Koosoleku toimumisest osanikele etteteatamise tähtaja rikkumine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine ÄS § 1771 lg 1 mõttes, mis toob kaasa sellisel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Koosoleku kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada (Riigikohtu 12.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-17, p 13). 14. Iseenesest võimaldab

§-s 53 sätestatu otsust vastu võtta ka üldkoosolekut kokku kutsumata. Samas on see lubatud üksnes piiratud juhtudel: (

1. i)vastav võimalus peab olema põhikirjas ette nähtud ning (
2. ii)põhikirjas võib selle viisi kehtiva regulatsiooni kohaselt ette näha omakorda üksnes kahel juhul:
3. a)ühistul on üle 200 liikme ja
4. b)üle poole ühistu liikmetest on teised ühistud. Kui selline otsuste tegemise viis on seaduse ja põhikirja kohaselt lubatud, kohaldatakse sellele äriseadustikus osanike otsuste kohta sätestatut. ETSAÜ põhikirjas aga selline võimalus puudub (tl 81-89). 15. Eeltoodust tulenevalt on ETSAÜ 23.23.03.-26.03.2020 üldkoosolekul vastuvõetud otsused tervikuna tühised. 16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 17. Lähtudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hagejate menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hagejad esitasid 17.03.2021 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hagejad on kandnud õigusabikulusid kokku summas 1415 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks on hagejad tasunud riigilõivu 300 eurot. Seega on menetluskulud kokku 1715 eurot. Hagejad on valinud endale menetluses esindamiseks ühise esindaja, seega on iga hageja menetluskulud 2/3 võrra väiksemad kui need oleksid olnud juhul, kui iga hageja oleks menetluses valinud endale eraldi esindaja. Iga hageja on menetluskulusid kandnud kokku 571,67 eurot. Hagejad paluvad määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus tsiviilasjas nr 2-20-9896 ja mõista Eesti Tõusigade Aretusühistult välja Osaühing MARKILO kasuks 571,67 eurot, Osaühing VIRU MÖLDER kasuks 571,67 eurot ja Osaühing Kirro kasuks 571,67 eurot. ning samuti 4 märkida lahendis, et Osaühingule MARKILO hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 18. Kostja 18.03.2021 esitatud seisukoha kohaselt on hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks põhjendatud vaid osaliselt. 09.07.2020 on hageja kulutanud 1 h 02 min hagi vormistamisele ja esitamisele, samas kui eelnevalt on hagiavaldust juba koostatud kokku 5 h 16 min. Tegemist on sisuliselt juba tehtud tööga, sest hagi ei ole võimalik koostada ilma seda vormistamata. Seega ei ole 09.07.2020 ajakulu põhjendatud ega vajalik ning selles ulatuses tuleks hageja taotlus jätta rahuldamata. Kostja hinnangul ei ole 03.06.2020 töö seotud käesoleva tsiviilasjaga, vaid on eraldiseisev töö, kuivõrd töö sisuks ei ole menetlustoimingud seoses käesoleva hagimenetlusega, vaid kohtuväline asjaajamine, ning taotlus tuleks selles osas jätta rahuldamata. 19. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 2 alusel on põhjendatud hagejate menetluskuluna tasutud riigilõiv 300 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel kohus mõistab lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames iseseisvalt. Kohus on seisukohal, et hagejate lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr 150 eurot tund, millele lisandub käibemaks, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Hagejate lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 9 tundi 26 minutit. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et 09.07.2020 hagiavalduse vormistamise ja esitamise kulu 1 h 2 min ei ole põhjendatud. Kohus peab hagiavalduse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5 h 16 min. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul lepingulise esindaja ajakuluna põhjendatud kokku 8 h 24 minutit ehk 1260 eurot. Mis puudutab vastuväidet 03.06.2020 ajakulu kohta, siis kohtu hinnangul on tegemist nõude esitamisega seotud ja seetõttu põhjendatud kuluga. Kokku on hagejate menetluskulud põhjendatud ja vajalikud summas 1560 (300 + 1260) eurot, millest igale hagejale jääv osa (1/3) moodustab 520 eurot. 20. Kohus mõistab kostjalt iga hageja kasuks välja menetluskulu 520 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 5