← Eesti

2-21-1329/17

Obsah (5)§ 459§ 230§ 173§ 162§ 174

Tsiviilasi nr 2-21-1329 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 7. aprill 2021, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

) § 459 lg-test 1 ja 2 tuleneva jõustunud kohtulahendi muutmise nõudega korduvate kohustuste osas. Jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud summasid saab

§ 459

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus märgib, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (

§ 230lg-d 1 ja 2).

Praeguses vaidluses on hagejalt elatis kostja ülalpidamiseks välja mõistetud

  1. aprilli 2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-
  2. Kuna kohtumäärus ei sisalda asjaolusid, mis olid selle tegemise ajal nõude ning selle rahuldamise aluseks, tuleb eeldada, et
  3. aprillil 2018 kulus kostja vajaduste rahuldamiseks kahekordne elatise miinimummäär (Vabariigi Valitsuse
  4. detsembri 2017 määruse nr 189 järgi oli alates
  5. jaanuarist 2018 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot) ja sellises summas ülalpidamise andmine oli hagejale jõukohane. Kui kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, on kehtiva kohtupraktika kohaselt ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks kohtul vaja tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Seega elatise vähendamise nõude lahendamiseks tuleb kohtul analüüsida, kas kostja igakuised kulud on põhjendatud ja millises ulatuses on hageja võimeline kostjale elatist tasuma.
  6. Kostja on
  7. märtsi 2021 menetlusdokumendis (tl 14-15) märkinud, et tema igakuised kulud on keskmiselt 623,40 eurot, mis teeb ühe lapsevanema kohta 311,70 eurot. Samas ei ole kostja elatise suurendamist taotlenud, olles nõus hageja poolt makstava elatise suurusega 250 eurot kuus. Kohus selgitab, et vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalebki kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt tema sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid (PKS § 105 lg 3). Lisaks hageja poolt hagis märgitule, et kostja emale kuulub XXX ja sõiduauto BMW (reg nr XXX), kuulub kostja emale ka 1/3 suurune mõtteline osa XXX, samuti on kostja ema XXX ainuosanik ja juhatuse liige (

§ 230lg 3).

Kostja ema on 11. märtsil 2021 toimunud kohtuistungil (tl 43-44) kinnitanud, et tema igakuine netosissetulek on XXX eurot, mida tõendab AS SEB Pank pangakonto väljavõte (tl 60-80). 3

(6)Tulenevalt vanemate varalise seisundi erinevusest ongi kostja eelduslikult nõustunud võrdsetes osades ülalpidamise andmise kohustusest kõrvalekaldumisega, olles aga vastu väljamõistetud elatise vähendamisele, kuivõrd kostja hinnangul on hageja jätkuvalt võimeline kostjale ülalpidamist andma summas 250 eurot kuus.
  1. Kohus märgib, et on
  2. veebruari 2021 puuduste kõrvaldamise määruses (tl 3) ja
  3. veebruari 2021 elektronkirjas (tl 12) juhtinud hageja tähelepanu vajadusele tõendada neid asjaolusid, mis on hagi esitamise ajaks (
  4. jaanuar 2021) võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga (
  5. aprill 2018) muutunud ja mis annaksid alust kohtumäärusega väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud selliste asjaolude esinemist, mis täidaksid

§ 459lg-s 1 sätestatud eeldused elatise kui korduva kohustuse suuruse vähendamiseks.

9.

  1. Hageja on hagiavalduses (tl 1 pöördel) märkinud, et kui enne oli tema sissetulek XXX eurot kuus, siis alates detsembrikuust on hageja töötu. Samas ei ole hageja vaielnud vastu kostja väitele, et hageja on aastaid, ka elatise väljamõistmise ajal
  2. aprillil 2018, töötanud XXX XXX, kus tema töö ongi hooajaline, seda märtsist-aprillist kuni novembri-detsembrini, kusjuures kostjale teadaolevalt sõlmitakse iga kord eraldi tööleping. Kohus märgib, et kostja poolt väidetut kinnitab ka Maksu- ja Tolliameti peetav töötajate register (TÖR), kust nähtub, et XXX tööandjana sõlmib hageja kui töötajaga igal kevadel uue tähtajalise töölepingu (

§ 230lg 3).

Viimane tööleping on hagejaga sõlmitud

  1. märtsil 2021 (tl 45-48). Töölepingu 03-2021 kohaselt töötab hageja XXX XXX alates
  2. märtsist 2021 kuni
  3. novembrini
  4. Seejuures töötab hageja märtsikuus hooaja alguse ja töö vähesuse tõttu poole tööajaga (bruto töötasu 584 eurot kuus) ja alates
  5. aprillist 2021 täistööajaga (bruto töötasu XXX eurot kuus). Hageja ei ole vastu vaielnud ka kostja väitele, et XXX maksab töötajale lisaks ametlikult kokkulepitule ümbrikupalka. Kostja emale on viidatud asjaolu teada varasemast kooselust hagejaga. Seega ei ole kostja sissetuleku tegelik suurus tõendatud. Kohus märgib, et isegi kui lähtuda töölepingus kokkulepitud bruto töötasust XXX eurot kuus, on hageja neto töötasuks XXX eurot kuus, arvestades maksuvaba tuluga 500 eurot kuus ja asjaoluga, et hageja on liitunud kogumispensioni II sambaga (sissetuleku suurus saadud palgakalkulaatorit kasutades). Seega on hageja sissetuleku suurus samas suurusjärgus võrreldes hageja poolt väidetud varasema sissetuleku suurusega (XXX eurot kuus), kui hageja oli töö hooajalisusest sõltumata võimeline maksma kostjale elatist 250 eurot kuus. Hagejale neto töötasu maksmine summas XXX eurot kuus nähtub ka hageja poolt kohtule
  6. veebruaril 2021 ja
  7. märtsil 2021 esitatud pangakonto väljavõtetest (tl 6-11, 87-88), kus septembri- ja oktoobrikuu 2020 töötasu oli XXX eurot. Järelikult oli hageja brutotöötasu ka
  8. aastal XXX eurot kuus. 9.
  9. Hagiavalduse kohaselt ei kuulu hagejale üldse vara. Samas nähtub liiklusregistrist (informatiivne tähendus), et hagejale kuulub sõiduauto Opel Omega (reg nr XXX), millele on seatud keelumärge seoses täiteasjaga nr XXX (

§ 230lg 3).

Hageja ei ole vastu vaielnud kostja poolt väidetule, et hageja pere kasutada on ka sõiduauto Chrysler (reg nr XXX, tl 40 pöördel), mis liiklusregistri andmetel kuulub M. J. (praegune hageja abikaasa M. A.). Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt võib hagejale kuuluda ka garaažiboks (nr XXX), kuivõrd hageja maksab garaažiomanike mittetulundusühingule XXX liikmemaksu (15 eurot kuus). Lisaks nähtub äriregistri andmebaasist, et hagejale kuulub 9. novembril 2011 asutatud XXX, kus hageja on ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks (

§ 230lg 3).

Hageja osalus nimetatud äriühingus on kohtutäituri poolt arestitud. Kuigi viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud

  1. aasta majandusaasta kohta, on tegemist tegutseva äriühinguga, mille kaudu hageja osutab XXX (XXX) ja XXX (XXX) XXX töötamise hooajavälisel ajal. Vaatamata asjaolule, et hageja sissetulek XXX pangakonto väljavõtte (tl 49-59) kohaselt on
  2. detsembrist 2020 kuni
  3. märtsini 2021 võrreldes perioodiga
  4. jaanuarist 2020 kuni
  5. märtsini 2020 vähenenud, ei saa antud juhul kohtu hinnangul üheselt väita, et sissetuleku vähenemine on tingitud üksnes COVID-19 piirangutest. Kohus selgitab hagejale, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (sealhulgas vahetama hooajalise töökoha püsiva töökoha vastu, et teenida stabiilselt sissetulekut) ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse 4

(6)täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Ülalpidamiskohustuse täitmine on vanemale seadusest tulenev esmane kohustus ning sellega peab vanem omale täiendavate kohustuste võtmisel ja kulutuste planeerimisel arvestama. Arvestades hageja vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit ja muid sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid, tuleb kohtu hinnangul nõustuda kostjaga, et hageja on võimeline tegema erinevaid lisatöid ka käesoleval ajal, et teenida kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks lisasissetulekut. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejal esineks sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (sealhulgas tervislikke probleeme). 9.
  1. Kohus on seisukohal, et hageja
  2. veebruaril 2021 ja
  3. märtsil 2021 esitatud pangakonto väljavõtted ei anna teavet hageja tegelike kulude ja tulude kohta. Väljavõttest nähtuvad sisuliselt vaid töötasu laekumised ja nende sularahas väljavõtmised, kuid puuduvad andmed hageja muude elukondlike vältimatute püsikulude kohta. Samas kasutab hageja arveldamiseks oma ema T. K. arvelduskontot nr XXX (tl 89-96), kuhu on laekunud hageja novembri 2020 töötasu-lõpparve 971,16 eurot ja kust on tehtud kostjale elatise ülekandeid. Seejuures ei ole laekumised kontole seostatavad T. K. isikuga (ei nähtu laekumisi XXX või Sotsiaalkindlustusametist). Küll on aga sularaha sissemaksed kohtu hinnangul seostatavad elatise ülekannetega. Nii on
  4. oktoobril 2020 tehtud kontole sularaha sissemakse summas 300 eurot ja sama summa samal kuupäeval kantud kostjale elatiseks.
  5. jaanuaril 2021 on kantud kontole 300 eurot ja
  6. jaanuaril 2021 90 eurot ning
  7. jaanuaril 2021 on kantud kostjale elatiseks 300 eurot. Eeltoodust saab kohtu hinnangul järeldada, et osa hageja sissetulekutest tuleb ilmselt sularahas, mille hageja kannab ema kontole, et siis vajalikke elatise makseid sooritada. 9.
  8. Hageja väite osas, et tal on kohustusi ka teiste võlausaldajate ees ja nõuete täitmine toimub kohtutäiturite kaudu, märgib kohus, et tegemist ei ole asjaoluga, mis annaks alust kohtumäärusega väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks, kuivõrd täitemenetluse registrist nähtuvalt toimusid hageja suhtes täitemenetlused (täiteasjad nr XXX ja XXX) juba kohtumääruse tegemise ajal
  9. aprillil 2018 (

§ 230lg 3).

Hiljem (sealhulgas

  1. ja
  2. aastal) lisandunud täitemenetlused (sissenõudjad Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet) on tingitud hageja enese käitumisest. Kohus märgib, et erandina täitemenetluses kehtivast prioriteedipõhimõttest täidetakse kohtulahendeid lapsele elatise sissenõudmiseks eelisjärjekorras. 9.
  3. Hageja on kohtumenetluses välja toonud veel asjaolu, et käesoleva aasta XXX on hageja perre sündimas uus laps. Kohus selgitab, et jätab käesoleval ajal veel sündimata lapsele tehtavate kulutustega arvestamata, sest alles lapse sündimisel tekib hagejal kohustus tema ülalpidamiseks ja selguvad kulud vastsündinu ülalpidamise kohustuse täitmiseks ning hageja võimalused nende rahuldamiseks. Kui hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud seoses uue ülalpeetava lisandumisega oluliselt muutuvad, on hagejal õigus esitada

§ 459lg 1 alusel uus hagi elatise suuruse muutmiseks.

  1. Kohus leiab, et hageja on võimeline täitma kostja ülalpidamiskohustust
  2. aprilli 2018 kohtumäärusega kindlaksmääratud suuruses ning seejuures säilib hagejal endal tavapärane toimetulek ja vajalik elustandard. Kohtu arvates vastab hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatis hageja varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda ega ole elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav.
  3. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt jätab kohus V. A. hagi S. A. vastu elatise vähendamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 5

(6)

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jättis elatise vähendamise nõude rahuldamata, jätab kohus

§ 162lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

13.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal maakohtu menetluses menetluskulusid tekkinud (kostjat esindas tema seaduslik esindaja), mistõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.