) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540 eurot, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot. 4. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hagejate vanemateks on kostja ja I P (kd I lk 13-16) ning samuti selles, et kostja ei ela hagejatega igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).
lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. 4 Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud. Hagiavaldusele lisatud konto väljavõttest nähtub, et kostja on elatisena tasunud perioodil september 2019 kuni detsember 2019 kokku 1080 eurot, s.o 270 eurot kuus mõlemale hagejale kokku (s.t hagejale I 135 eurot ja hagejale II 135 eurot) (kd I lk 6). Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et kostja ei ole hagejatele alates september 2019 elatist miinimumsuuruses igakuiselt tasunud (kd II lk 117-143). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 6. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses ning hagiavalduses ära märkinud ka igakuised vajadused. 11.03.2020 on hagejad esitanud täpsustava tabeli, mille kohaselt on hageja I igakuised kulud kokku 1109,72 eurot ning hageja II kulud kokku 703,04 eurot (kd I lk 75). Kostja on esitanud vastuväiteid hagejate igakuiste kulude suurusele. Seega tuleb kohtul esmalt anda oma hinnang hageja poolt väljatoodud kulude mõistlikkusele ja põhjendatusele. 6.1 Hagejad on välja toonud kulud seoses eluasemega, s.h eluasemelaen mõlemal hagejal 135,67 eurot, kodukindlustus 6,67 eurot, kommunaalkulud 33,33 eurot, elekter 9,33 eurot ja koduvalve 7,67 eurot. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Kohtu hinnangul saab seega laenukohutust ning kindlustust samuti pidada vajalikuks ning elatise alla kuuluvaks kuluks. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks kulusid seoses koduvalvega, kuna nimetatud kulul on seos eluasemega. Kohtu hinnangul on nimetatud kulud vajalikud (s.h ka kommunaalkulud ja elekter) ning neile märgitud suurus mõistlik. Seega on kulud eluasemele põhjendatud hageja I osas 192,67 eurot ning hageja II osas samuti 192,67 eurot. 6.2 Kohtu hinnangul ei saa pidada ebavajalikuks ka kulusid sideteenustele, s.o kulusid televisioonile ja telefonile. Samas on kohus seisukohal, et mobiiltelefonide kulu igakuiselt 16 eurot on ülepaisutatud. Kõnepakette pakutakse ka odavamalt ning alaealistel ei ole 5 vajadust ka kõige kallimatele telefonidele. Kohus peab seega põhjendatuks televisiooni kulu 8 euro ulatuses ja mobiiltelefonikulu 10 euro ulatuses. 6.3 Hagejad on välja toonud kulud ka transpordile, s.o bensiinile summas 200 eurot, s.o hageja I osas 66,67 eurot ja hageja II osas samuti 66,67 eurot. Arvestades laste vanusega saavad hagejad kohtu hinnangul edukalt kasutada ka tihedamini ühistransporti, mis on tasuta. Samas on usutav, et aeg-ajalt ei ole ajaliselt mõistlik ühistransporti kasutada või on vajadus pikemateks sõitudeks ning sellest tulenevalt tekib ka kütuse kulu. Arvestades eeltooduga peab kohus põhjendatud transpordikuluks ühes kuus 40 eurot. 6.4 Mõlemad hagejad on kooliealised, mistõttu on hagejatel vajalik osta koolitarbeid, s.h vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h käiakse ekskurssioonidel, kogutakse klassiraha, korraldatakse klassiõhtuid, koolilaatasid jms. Kohtu hinnangul ei saa pidada iseenesest ebavajalikuks ka lisatunde matemaatikas, inglise keeles ja eesti keeles. Igasugune täiendav harimine, hobitegevus ja sportlik treening (s.h hagejate märgitud ujumine) on lastele kasulik ja arendav. Samas ei toimu tavapäraselt lisatunnid iga kuu, s.o suveperioodil õppetegevust tavapäraselt ei toimu. Kohtu hinnangul on hagejate poolt märgitud kulutused seega eelnimetatule mõistlikud ja põhjendatud hageja I osas summas 367 (lisatunnid matemaatikas, inglise keeles, eesti keeles, ujumine, kool) ja hageja II osas 75 eurot (s.o ujumine ja kool). 6.5 Hagejad on välja toonud kulud tervishoiule, majapidamis- ja hügieenitarvetele kokku summas 42,50 eurot, millele lisandub ka mõlema hageja juukselõikus 15 eurot. Kohus peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada hügieenikulu (nt kulud pesemistarvetele) ning kulu juuksurile. Samas tuleb arvestada, et majapidamis- ja hügieenitarbeid kasutab terve pere ning iga kuu ei ole vaja suuremaid kulutusi sellele teha. Samuti ei ole vaja igakuiselt osta kalleid ravimeid, vitamiine ega plaastreid. Kohus peab nimetatud kulusid mõistlikuks kokku mõlema hageja puhul 40 euro ulatuses. 6.6 Hagejad on märkinud söögikuludeks 150 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samas ei ole hageja välja toonud, et hagejad peaksid mingil põhjusel jälgima erilist dieeti, mille tõttu oleks keskmine toidukorv kallim. Kohus peab põhjendatud igakuiseks toidukuluks 130 eurot. 6.7 Arvestades laste vanusega ei saa pidada ebavajalikuks kulusid ka meelelahutusele (s.h teater, kino, muuseum ning nii hagejate kui ka nende sõprade sünnipäevad). Samas pakuvad paljud meelelahutusasutused ka odavamaid laste- ja perepileteid, mistõttu on kohtu hinnangul kulud meelelahutusele ülepaisutatud. Kohus peab mõistlikuks meelelahutuse kuluks ühes kuus 50 eurot. Sünnipäevade kulu on kohtu hinnangul põhjendatud ca 25 euro ulatuses. Kohus arvestab, et mõistlik kulu laste sünnipäeva pidamiseks võiks jääda 200 euro ulatusse, mis teeb ühe kuu kuluks ca 17 eurot. Samuti on usutav, et käiakse teiste laste sünnipäevadel, millega kaasneb samuti kingikulu. 6 6.8 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et hagejad elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samuti on kooliealisel vajalikud riided nii koolis käimiseks, kui ka kehalise kasvatuse tundides osalemiseks. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Seega on kohtu hinnangul 25 eurot igati mõistlik ja põhjendatud. 6.9 Kohtu hinnangul on usutav, et aeg-ajalt võib tekkida ka vajadus teha täiendavaid kulutusi, mis ei ole kaetud muude hageja nimekirjas märgitud kululiikidega, s.h nt hagejate poolt viidatud jalgratas, joogipudel jms. Ka muude kulude suurus võib kuude lõikes erineda. Arvestades hagejate vanusega peab kohus mõistlikuks täiendavaks kuluks 20 eurot. 6.10 Kohus on seisukohal, kuigi reisimine avardab laste silmaringi, siis ei ole see selline kulu, mis oleks ilmtingimata vajalik. Samuti sõltub nimetatud kuluartikkel vanemate võimalustest. Kohtu hinnangul ei saa seega reisimise kulusid pidada vajalikuks. Kui üks lapsevanem soovib lastega reisida, siis saab ta seda teha enda rahalistest vahenditest. 6.11 Seega on hageja I igakuised kulutused põhjendatud 907,67 euro ulatuses ja hageja II kulud 615,67 euro ulatuses. Nimetatust oleks kostja osa 453,84 eurot ning 307,84 eurot, mis on miinimumist suurem. Seega isegi juhul, kui kohus vähendaks teatud määral täiendavalt hagejate kulusid (s.o hageja I osas ca 320 euro ulatuses ning hageja II osas 30 euro ulatuses), vastaksid hagejate igakuised kulud ikka vähemalt miinimumile. 7.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla
lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on
Mõjuvaks põhjuseks võib
lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul on kostja tuginenud oma vastuväidetes asjaolule, et kostja ei ole suuteline elatist miinimumsuuruses tasuma ning samuti on kostjal 26.09.2019 sündinud kolmas laps. Kohus märgib, et kostja ei ole töövõimetu. Kostja on välja toonud, et tal on kõrgharidus (xxxx, xxxx eriala (kd I lk 54 pöördel).Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja olnud küll perioodil 17.08.2019 kuni 11.11.2019 arvel töötuna (kd I lk 39-40), kuid nii kostja pangakonto väljavõttest, kui ka Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtuvalt töötab kostja hetkel xxxx AS-s (kd II lk-d 117-143, 180) ning tema keskmiseks töötasuks perioodil veebruar 2020 kuni juuli 2020 on 1543,36 eurot (bruto). Lisaks on kostja saanud kolmandatelt 7 isikutelt perioodil 2019 september kuni juuni 2020 (10 kuud) makseid üle 4000 euro, s.o ca 400 eurot kuus. Äriregistri kohaselt kostja ühegi äriühinguga seotud ei ole ning samuti puuduvad kostjal registrisse kantud sõidukid (kd I lk 138-139). Kinnistusraamatu kohaselt on kostja seotud ühe korteriomandiga aadressil xxxx (kd I lk 136-137). Seega ei saa kostjat pidada ka täielikult varatuks. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Rahvastikuregistri kohaselt on kostjal 26.09.2019 sündinud ka kolmas laps T P (kd I lk 16). 11.03.2020 dokumendis on kostja välja toonud oma igakuised kulud, milles sisalduvad kulud ka tema kolmandale lapsele kokku summas 1071 eurot, s.o elatisraha lastele 300 eurot, toit kolmele inimesele 550 eurot, kütus (LPG+bensiin) 110 eurot, mobiilside 50 eurot, ravimid, vitamiinid: B kompleks (vegan) 13 eurot, D3 (vegan) 8 eurot, Elevit (rinnaga toitvale emale)19 eurot, Kamistad Baby Gel (jahutab ja rahustab ärritatud igemeid) 19 eurot (kuna kostja on taimetoitlane on vajalik toetada tervist vitamiinidega, kostja abikaasa toidab last rinnaga siis on vajalikud suured kulutused lapse emale samuti); mähkmed lapsele 1 pakk (152 tk) 21 eurot. Kostja on viidanud, et teised kulud maksab kostja abikaasa emapalgast ning samuti maksab kommunaalkulusid tema õde. Arvestades kostja majandusliku olukorraga, tema sissetulekute ja väljaminekutega, peab kohus põhjendatuks vähendada hagejatele makstavat elatist 250 euroni. Kostja ei ole töövõimetu ning samuti on kostjal võimalik teatud kulude osas kokku hoida (s.h nt kütusekulu, mobiilside). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb arvestada, et kostjal on sündinud kolmas laps, kes võib osutuda vähemkindlustatuks hagejatele miinimumelatise väljamõistmise korral. Kuigi kostja ei ole esitanud tõendeid kolmanda lapse kulude kohta, siis tuleb kohtul arvestada, et kostjal on seadusest tulenev ülalpidamiskohustus ka oma kolmanda lapse suhtes ning on eluliselt usutav, et teatud kulud ka kolmanda lapsega kaasnevad. 8. Kostja on viidanud, et lapse emale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek 8 isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-174-16, punkt 11). Kohtul on võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.
-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus
lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada
lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks. Laste tegelikud kulud on igakuiselt miinimumist suuremad ning kostja ei ole tõendanud, et käesoleval juhul esineksid sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega hagejate emale ning selle arvelt elatist vähendada.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejate seaduslik esindaja palunud 17.09.2019 ekirjaga tasuda kostjal september 2019 võlgnevus ning samuti on elatise tasumist palutud 03.10.2019 ning 29.10.2019 e-kirjas (kd I lk 7-9). Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja ei ole töövõimetu ega varatu. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks perioodil september 2019 kuni detsember 2019 oma ülalpidamiskohustust korrektselt täitnud. Arvestades eeltooduga on kohtu hinnangul tagasiulatuva elatise väljamõistmine põhjendatud perioodi eest 01.09.2019 kuni 05.12.2019 (kuna hagi esitati 06.12.2019). Nimetatud perioodil oleks kostjal tulnud hagejale I tasuda elatist summas 790,32 eurot ja hagejale II summas 790,32 eurot , s.o (250x3 + 250/31 x5). Kostja on tasunud perioodil 10 01.09.2019 kuni 05.12.2019 elatist kokku summas 810 eurot, s.o on hagejale I 405 eurot ja hagejale II 405 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt hageja I kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis summas 385,32 eurot ja hageja II kasuks samuti 385,32 eurot (790,31 – 405). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud perioodil muid kulusid seoses hagejatega kandnud, mida oleks võimalik tagasiulatuvast elatisest täiendavalt maha arvestada. 13. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista elatis perioodi eest 01.09.2019 kuni 05.12.2019 hageja I kasuks summas 385,32 eurot ja hageja II kasuks 385,32 eurot. Tagasiulatuv elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. 14. Hagejad on palunud hagiavalduses tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks kogu nõude ulatuses. TsMS § 468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagejad ei ole selgitanud, millises ulatuses ja millisel põhjusel on otsuse viivitamatu täitmine nende jaoks hädavajalik. Seega ei ole hagejate nimetatud taotlus põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata. Kohus arvestab siin ka asjaoluga, et kostja ei ole hoidnud elatise tasumisest kõrvale ning on regulaarselt elatist miinimumist väiksemas summas ka tasunud. Menetluskulud 15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 16. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik osaliselt tühistatud TRK lahendiga 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.