Obsah (9)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 16§ 56§ 58§ 57

Kriminaalasi nr 1-20-6559 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6559 Kohtunik Ülle Raag Koht

§ 424

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav Rivo Puusta - isikukood: 38906292754; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidus; töökoht: xxxxxxxxxxxx, ehitaja. Tõkend - puudub. Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel (e-post: anu@injure.ee); Kohtuistungi aeg 06.01.2021. a. RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Rivo Puusta

§ 424lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 18.-19.04.2020 (2 päeva) kantud karistuse hulka. Rivo Puustal on kandmata karistus 5 (viis) kuud 28 päeva vangistust. 3.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et Rivo Puustale mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Rivo Puusta ei pane 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Rivo Puustat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Rivo Puustat käitumiskontrolli perioodil osalema sotsiaalprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Rivo Puusta kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. elukohajärgse

§ 78

p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 06.01.

1. a. Kriminaalmenetluse kulud: Rivo Puusta kriminaalasjas menetluskulud on: 1) sundraha 876 eurot; 2) riigi õigusabi tasu ja kulud kohtueelses menetluses ja kohtus kokku 451,20 eurot. Kokku on Rivo Puusta menetluskulud 1327, 20 (üks tuhat kolmsada kakskümmend seitse eurot 20 senti) eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel määrata Rivo Puusta hüvitatavaks menetluskulude summaks 1327,20 eurot ja mõista Rivo Puustalt välja 1327,20 eurot menetluskulude katteks riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine riigi tuludesse ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks 110 (ükssada kümme) eurot 60 senti riigi tuludesse. Menetluskulud riigi tuludesse tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole. Koos kohtuotsusega antakse välja eraldi dokument, mis sisaldab tasumiseks vajalikke andmeid. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud määratud tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 21.jaanuaril 2021.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 16.09.
2. a saabus kohtusse süüdistusakt Rivo Puusta süüdistuses

§ 424lg 1 järgi üldmenetluses.

Kohus arutas üldmenetluse korras Rivo Puustale esitatud järgmist süüdistust: RIVO PUUSTAt (Puusta) süüdistatakse selles, et tema 18.04.

1. a kella 19.55 paiku Jõgeva maakonnas Vaiatu külas Simuna-Vaiatu tee 30.ndal kilomeetril juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx, olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõtmise ajal (18.04.
2. a kell 19.59-20.04) oli 1,04 mg/l kohta, millise tegevusega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega Rivo Puusta pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas anti Rivo Puusta kohtu alla määrusega 18.11.2020. a temale esitatud süüdistuses

§ 424lg 1 järgi.

Kohus pidas kohtuistungi 06.jaanuaril 2021.a. Rivo Puusta tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Kaitsja kaitseaktis ega kohtuistungil süüdistust ei vaidlustanud. Prokurör toetas esitatud süüdistust. Poolte vaidlus keskendus küsimusele lisakaristuse kohaldamisest. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1. Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Rivo Puusta süü

§ 424lg 1 järgi toimepandud kuriteos on tõendatud.

2. Rivo Puusta süü on tõendatud tunnistaja ütlustega, tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl 31), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 32), sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga (tl 33), õiendiga Rivo Puusta juhtimisõiguse koht (tl 37) ning väljatrükiga sõiduki andmetest (tl 38). Lisaks tõendab Rivo Puusta süüd

§ 424lg 1 järgi toimepandud kuriteos Rivo Puusta enda ütlused.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt teostas ta 18.04.

1. a õhtusel ajal MustveeJõgeva teel liiklusjärelevalvet koos politseiametniku xxxxxxxxxxxxx. Vaiatu poe parklast väljus sõiduk Volkswagen Passat ning suundus Simuna poole. Sõiduk liikus politseipatrulli eest otse läbi, s.o suunaga vasakult paremale. Sõidukil ei põlenud üks lähituli, mistõttu politseipatrull järgnes sõidukile ning andis vilkuritega peatumise märguande. Enne peatumist jõudis sõiduk läbida ligikaudu 500-600 meetrit. Tunnistaja ütluste kohaselt oli sõiduki sõidustiil ebakindel ning sõiduk liikus tee keskel. Sõidukit juhtinud isik esitas juhiloa ning selgus, et sõidukit juhtis Rivo Puusta. Suhtlemisel juhiga oli tunda alkoholilõhna. Juhi silmad punetasid. Politseiametnikud tegid sõidukit Volkswagen Passat juhtinud isikule esmalt indikaatorvahendi testi ning seejärel kasutati tõenduslikku alkomeetrit. Juht toimetati Tartusse arestimajja kainenema ning sõidul Volkswagen Passat toimetati sündmuskohalt ära treileriga. Tunnistaja xxxxxxx ütlused on kooskõlas Rivo Puusta ütlustega. Nii on ka süüdistatav ütlusi andes kinnitanud, et käis 18.04.
2. a õhtul autoga Vaiatu poes suitsu ostmas ning peale poes käimist kavatses sõita Sadalasse ämma juurde. Vahemaa Vaiatu poe ja ämma elukoha vahel on 3 ligikaudu 5 kilomeetrit. Rivo Puusta ütluste kohaselt tarvitas ta 17.04.
3. a koos sõpradega nii kanget kui ka lahjat alkoholi. Sõideti koos ringi ning selleks kasutati nii Rivo Puusta kui ka sõprade sõidukeid. Rivo Puusta ei mäleta, kus täpselt ühiselt käidi, sest alkoholijoove oli suur. Ööl vastu 18.04.
4. a ta ei maganud ning 18.aprilli hommikul tarvitas veel õlut. Rivo Puustal tekkis 18.04.
5. a ämma elukohas oma elukaaslasega tüli ning ta otsustas sõita Vaiatu poodi suitsu ostma. Ta oli rooli istudes teadlik, et on alkoholijoobes. Poodi sõitis Rivo Puusta sõidukiga Volkswagen Passat, mis on süüdistatava oma, kuid vormistatud tema sõbra Kxxxxxxxxxxxxxxx nimele. Sõiduki andmete väljatrükist nähtuvalt on sõiduauto Volkswagen Passat, registreerimismärgiga xxxxxx omanikuks xxxxxxxxxxxxxxxx. Asjaolu, et Rivo Puusta omab juhtimisõigust, tõendab õiend Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasi andmetest Rivo Puusta juhtimisõiguse kohta. 18.04.
6. a kell 19.55 on piirkonnapolitseinik xxxxxxxxxxx koostanud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, mille kohaselt kõrvaldati Rivo Puusta sõiduki juhtimiselt, kuna kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhi suus tuleb tugevat alkoholilõhna. Rivo Puusta kõrvaldati juhtimiselt kuni kõrvaldamise aluse ära langemiseni. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav Rivo Puusta oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes. Joobes juhtimist kinnitavad tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatava Rivo Puusta ütlused. Lisaks politseiametniku xxxxxxxxxxxxxxx antud ütlustele, et Rivo Puusta juures oli tunda alkoholilõhna ja tema silmad punetasid, nähtub ka tunnistaja ütlustest, et Rivo Puusta kõnnak oli autost väljumisel ebakindel. Tunnistaja ütlusi selle kohta, et Rivo Puusta joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga, tõendab 18.04.
7. a algusega kell 19.59 tehtud tõendusliku alkomeetri väljatrükk. Väljatrüki kohaselt on eelpool nimetatud ajal Jõgeva maakonnas, Simuna-Vaiatu mnt 30.km tuvastatud Rivo Puusta joobeks (kasutades Dräger Alcotest 7110 EST, seeria ARDF-0058) 1,04 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist nähtuvalt toimetati xxxxxxxxxxxxxxxxle kuuluv sõiduk Volkswagen Passat, registreerimismärgiga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx parklasse hoiule, kuna sõiduki juht Rivo Puustal tuvastati alkoholijoove. Seega on kohtu hinnangul kogutud tõenditega tuvastatud, et süüdistatav Rivo Puusta 18.04.
8. a kella 19.55 paiku juhtis Jõgeva maakonnas, Vaiatu külas, Simuna-Vaiatu tee 30.kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx, olles seejuures alkoholijoobes, kusjuures alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõtmise ajal, s.o 18.04.
9. a kell 19.59-20.04 oli 1,04 mg/l kohta. Sellega on Rivo Puusta rikkunud LS § 69 lg-s 1 ja § 69 lg 2 p-s 1sätestatut, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobe seisundis, s.o kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kogutud tõenditega tuvastatud, et süüdistatav Rivo Puusta täitis oma tegevusega

§ 424lg 1 objektiivse koosseisu.

3. Kohus on seisukohal, et Rivo Puusta on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toime pannud kavatsetult

§ 16

lg 2 mõttes.

§ 16

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Süüdistatav Rivo Puusta ütlustest tulenevalt oli süüdistatav 17.04.

1. a tarvitanud nii lahjat kui ka kanget alkoholi ning järgmisel hommikul veel lisaks lahjat alkoholi, seejuures ei olnud süüdistatav ööl vastu 18.04.
2. a maganud. Süüdistatav on ütlusi andes kinnitanud, et ta sai 18.04.
3. a õhtul rooli istudes aru, et ta on alkoholijoobes. Seega olukorras, kus Rivo Puusta 4 alustas alkoholijoobes Sadalast (Jõgeva maakonnas) sõitu, eesmärgiga minna Vaiatu poodi ning seejärel sõita tagasi Sadalasse, seadis ta ühtlasi eesmärgiks ka alkoholijoobes sõitmise. Süüdistatav Rivo Puusta teadis, et kui tal on kavatsus sõidukiga sõita, tuleb tal seda teha alkoholijoobes. Süüdistatav Rivo Puusta ütlustest tulenevalt oli ta teadlik ja ta tahtis alkoholijoobes juhtimist toime panna. Kohus leiab, et süüdistatav Rivo Puusta tegevuses on täidetud

§ 424lg 1 subjektiivne süüteokoosseis.

1. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja Rivo Puusta süüd välistavaid asjaolusid.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Rivo Puusta tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistus.

§ 424

lg 1 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistusega.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Prokurör taotles Rivo Puustale karistuseks mõista 6 kuud vangistust, mis tuleks ära kanda 1-aastase katseajaga, kohaldades üldisi kontrollnõudeid ja määrata lisakohustused, kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol 3 kuuks. Kaitsja lisakaristuse kohaldamist ei toeta, samuti palub jätta kohaldamata kontrollnõuded ja lisakohustused. Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes kohus Rivo Puusta käitumises ei tuvastanud.

Kohus ei pea võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 nimetatut, s.o kahetsust.

Rivo Puusta suhtumine toimepandusse kahetsust ei näita. Nii näiteks on Rivo Puustal fikseeritud 13.05.

1. a ehk kuu aega pärast käesolevat süütegu samalaadne rikkumine, mis on kvalifitseeritav väärteona. Rivo Puusta ei ole seda tehtud väärteootsust vaidlustanud. Rivo Puusta seletus selle teo kohta osutab, et enda käitumist ta kriitiliselt ei hinda. Rivo Puusta kohtule vastates ei tunnistanud võimalikuks ühtki temale kohaldatavat mõjutusvahendit ja ta ei ole nõus taluma ühtki järelmit sellele teole - rahaliseks karistuseks raha ei ole, juhtimisõigust ära võtta ei tohiks, liigkoormavad tunduvad ka käitumiskontrolli nõuded ja lisakohustused. Rivo Puusta ütluste ja kirjalike tõendite alusel on kohus teinud kindlaks, et Rivo Puustal on kolm alaealist last (tl 45), kes elavad temaga koos, elukaaslane on lastega kodune. Karistusregistri andmetel (tl 39-41) on Rivo Puusta varem kriminaalkorras karistamata, kehtiv väärteokaristus on määratud 13.05.
2. a LS § 224 lg 1 alusel, karistuseks mõistetud rahatrahv 140 eurot on tasumata, sissenõudmisel kohtutäituri juures. Rivo Puusta sissetulek aastal 2019 oli 13 193 eurot (tl 46), mis teeb - arvestades kolme ülalpeetava olemasolu - päevasissetulekuks 19,89 eurot. Rivo Puusta esitas täiendava tõendi tema sissetuleku kohta aastal 2020 (tl 23), see on kokku summas 5299 eurot. Tõendist nähtub, et 2020.aasta eest saadud töötasu (kuni novembrini) on pangakontole laekunud summas 4482 eurot, st keskmiselt 498 eurot kuus. Rivo Puusta töötab xxxxxxxxxxxxxv ripplagede paigaldajana. Tööandja on teinud kohtule avalduse (tl 55), nimetades Rivo Puustat eeskujulikuks töötajaks ja paludes säilitada Rivo Puustal juhtimisõigus, kuna juhtimisõiguseta pole Rivo Puustal võimalik selle tööandja juures edasi töötada, töö toimub üle Eesti, isik liigub ja töötab üksi. Rivo Puusta ütluste kohaselt teeb ta võimalusel lisatööd, mis pangakontol ei kajastu, nii et kuus kokku on sissetulek umbes 900 eurot. Vastuseks prokuröri küsimustele selgub, et tema 5 pangakontol ei kajastu ka puhkuseraha, mille palus sularahas maksta, et kohtutäitur ei saaks kinnipidamisi teha, samuti ei kajastu seal riigi poolt tehtud maksed töötasu hüvitamiseks pandeemia tõttu. Rivo Puusta palub temal juhtimisõigust mitte ära võtta. Ta kaotab siis töö ja sissetuleku. Kohus, kaaludes Rivo Puustale karistuse valikul

§ 424

lg 1 järgi ette nähtud võimalikke karistusliike leiab, et Rivo Puusta karistamine muu karistusliigiga kui vangistusega ei ole põhjendatud. Kohus on eespool näidanud, et Rivo Puustal puudub kriitika oma käitumise suhtes. Isiku mõjutamiseks, tema suhtumise ja käitumise muutmiseks on oluline aeg ja mõju saavutamiseks vajalikud tegevused. Rivo Puusta käitumise muutmiseks on sobiv rakendada kriminaalhooldust koos kontrollnõuetega ja lisakohustustega. Rivo Puusta süü toimepandud teos ei ole väike. Ta on alkoholitarvitamist alustanud eelmisel päeval, vaheldumisi on joodud ja sõidetud, nii öö otsa. Ehkki 18.aprilli päeval alkoholi enam ei tarvitanud, oli ta õhtul rooli istudes endalegi äratuntavalt joobes. Mõõdetud joove (1,04 mg liitri kohta väljahingatavas õhus) ei ole väike. Sellistel asjaoludel toime pandud süüteo eest ei ole õigustatud mõista kergeimat liiki karistust ehk rahalist karistust. Kuu pärast käsitletavat süütegu (13.05.

1. a) on toime pandud uus samaliigiline väärtegu. Seetõttu on põhjendatud mõista karistus lühiajalise vangistusena, mis jätta tingimisi kohaldamata ja määrata katseaeg. Kriminaalhoolduse toel ja lisakohustuste abil on võimalik saavutada vajalik tulemus Rivo Puusta mõjutamisel alkoholitarvitamisest hoidumine ja kriitika oma liikluskäitumise suhtes. Kohus peab vajalikuks lisaks üldistele kontrollnõuetele kohustada Rivo Puustat katseajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse on kohus seisukohal, et lisakaristusega taotletav eesmärk on saavutatav ka käitumiskontrolli raames rakendatava lisakohustusega - kohustusega hoiduda alkoholi tarvitamisest. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-18-17 olnud seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub siis, kui põhikaristusega ei ole võimalik vajalikke eripreventiivseid eesmärke saavutada ja isik võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristus teenib ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. See tähendab, et lisakaristuse kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul olla ettepoole vaatav. Kuna kohus paneb Rivo Puustale katseajaks lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi, siis eeldusel, et isik seda täidab, saab saavutatud ka eripreventiivne eesmärk - ühiskonnas ja liikluses on üks alkoholi tarvitav ja seetõttu liiklusohtlik isik vähem. Kohus peab isiku käitumise kontrollimiseks ja kohustuste täitmise ajaks põhjendatuks katseaega 1 aasta 6 kuud. Sellisele põhikaristusele lisaks lisakaristuse kohaldamine ületaks süü suurusega proportsioonis oleva piiri. Rivo Puusta on kahtlustatavana kinni peetud 18.04.
2. a ja vabastatud 19.04.
3. a, seega on ta eelvangistuses olnud 2 päeva, mis

§ 68lg 1 alusel arvatakse kantud karistuse hulka.

Ärakandmisele kuuluv karistus 5 kuud 28 päeva vangistust. Menetluskulude jaotus Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud kogusummas 74,40 eurot (tl 49-52). Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2020.a) määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 876 eurot. Menetluskulud kokku on 1327,20 eurot. 6 KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Rivo Puustalt. Kaitsja on taotlenud KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude jätmist pooles ulatuses riigi kanda arvestades isiku majanduslikku olukorda ja ülalpeetavaid, määrata tasumine ositi. Kohus ei pea seda põhjendatuks. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohtumenetluses on selgunud, et süüdistatav on teinud kõik endast oleneva, et näidata ennast võimalikult halvas majanduslikus olukorras olevana - oluline osa tema sissetulekutest ei liigu läbi pangakonto, suur osa sissetulekutest laekub mitteametlikult eesmärgiga varjata sissetulekuid kohtutäituri eest, vara, millelt ta kasu saab (sõiduk) ei ole vormistatud tema nimele. Seetõttu ei saa kohus asuda seisukohale, et isik ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Käesolevas asjas ei saa teemaks olla ka süüdistatava resotsialiseerumisväljavaated. Rivo Puusta on ühiskonnaliige, kes on hõivatud tööga ja ta on peres lapsevanem. Ta on võtnud krediidiasutuselt laenu pere elamistingimuste parandamiseks ja tasub laenu igakuiselt. Tegemist on sotsiaalselt toimeka kodanikuga, kelle puhul puudub igasugune alus püstitada küsimust tema resotsialiseerumisvajadusest. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele Rivo Puustalt kogu ulatuses, kuid menetluskulude tasumine on õige määrata ositi KrMS § 180 lg 3 viimase lause kohaselt 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Rivo Puustal tuleb igakuiselt tasuda menetluskulude katteks 110,60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 7