← Eesti

2-20-14962/10

Obsah (9)§ 367§ 173§ 162§ 174§ 177§ 138§ 144§ 175§ 218

Tsiviilasi nr 2-20-14962 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 8. märts 2021, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

) § 231 lõigete 2 ja 4 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, ei ole vaidluse all järgmised asjaolud: - pooled sõlmisid 01.01.2019 laenulepingu; - hageja kandis laenusumma 8000 eurot kostja pangakontole 27.12.2018; - kostja kohustus tagastama laenu hiljemalt 01.01.2020; - kostja kohustus laenusummalt tasuma intressi 8% (640 eurot) kuus ehk 7680 eurot aastas (12 × 640); - kostja täitis oma lepingulisi kohustusi osaliselt, tasudes 10 intressimakset kogusummas 6200 eurot ja jättes laenusumma 01.01.2020 üldse tagastamata; - hageja nõue muutus sissenõutavaks 02.01.2020; - 03.08.2020 ja 24.08.2020 elektronkirjas on kostja kinnitanud võlgnevuse olemasolu ja lubanud oma kohustuse täita. 2

(5)
  1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
  2. Hageja on esitanud kohtule 01.01.2019 sõlmitud laenulepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
  3. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 12.10.2020 seisuga tagastamata laenusummana 8000 eurot. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel (VÕS § 103 lg 1). Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 8000 eurot tagastamata laenusumma (põhinõue) katteks.
  4. Hageja nõuab kostjalt intressi 1480 eurot väljamõistmist. Tulenevalt VÕS § 397 lõikest 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu p 2.3 kohaselt on pooled leppinud kokku laenusummalt makstavas intressimääras 8% kuus. Kohus märgib, et laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja laenusaajana on lepingut sõlmides sellise määraga nõustunud. Hagiavaldusest ja hageja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on kostja intressivõlgnevus 1480 eurot (7680 – 6200). Hageja on kostja poolt makstud summad laenulepingu p 2.6.1 alusel arvestanud intressi katteks. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi korrektselt, on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja 1480 eurot intresside katteks.
  5. Hageja nõuab laenusumma mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt seadusjärgses määras viivist. Viiviseraporti kohaselt on viivist arvestatud perioodil 02.01.2020 kuni 12.10.2020 ja lähtutud on viivisemäärast 8% aastas. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd kostja on olnud viivituses oma rahalise kohustuse täitmisega, on hageja õigustatud viivist nõudma. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määrale ega arvestusele, olles nõustunud hageja esitatud viivisenõudega. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 498,36 eurot perioodi 02.01.2020 kuni 12.10.2020 eest.
  6. Hageja on esitanud kohtule ka lisanduva viivise nõude ja palunud kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni 3

(5)põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka lisanduv viivis seadusjärgses määras põhinõudelt 8000 eurot alates 13.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni. 9. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus M. S. hagi ning mõistab M. K. M. S. kasuks välja 9978,36 eurot, millest 8000 eurot on põhinõue, 1480 eurot intress ja 498,36 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 12.10.2020 seisuga. Lisaks mõistab kohus välja ka viivise protsendina põhinõudelt 8000 eurot alates 13.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lõikele 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt

§ 162lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagiavalduse, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. 11.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuludeks riigilõiv 600 eurot ja lepingulise esindaja kulu 660 eurot koos käibemaksuga. 11.1. Kuna hageja poolt haginõudelt tasutud riigilõiv 600 eurot on kohtukulu

§ 138

lg 2 järgi, mis vastab tsiviilasja hinnale, on riigilõivu tasutud seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu 600 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. 11.2. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks

§ 144

p 1 järgi.

§ 175

lõikes 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade esitamise puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 4

(5)Antud tsiviilasjas on hagejat esindanud XXX jurist R. K, olles hageja lepinguliseks esindajaks

§ 218lg 1 p 2 mõttes.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud 660 eurot koos käibemaksuga (hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada). Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga. Viidatud tunnihind on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Õigusabiteenus on seisnenud kliendi konsulteerimises, materjalide läbitöötamises, hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises (ajakulu kokku 5 tundi) ning menetluskulude nimekirja koostamises (ajakulu kokku 30 minutit). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Kuna kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule, loeb kohus kliendiga konsulteerimise ja materjalide läbitöötamise hõlmatuks menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega (eeskätt hagiavalduse koostamine). Kohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et hageja esindaja on hagi aluseks olevate asjaoludega olnud kursis juba 03.08.2020 nõudekirja koostades, mistõttu ei ole menetlusdokumendi (hagi) koostamine esindajale olnud õiguslikult keerukas. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (laenulepingu rikkumine), hageja nõude olemust (täitmisnõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja -mahukas, kostja hagile ei vastanud), esindaja tunnitasu hinda ning hageja menetlusdokumendis esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud, mis on seotud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamisega on põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 mõttes summas 480 eurot (4 tundi × 120 eurot).

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1080 eurot (600 + 480), mis menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 12. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskuludelt 1080 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.