← Eesti

2-19-10666/10

Obsah (9)§ 367§ 445§ 173§ 162§ 174§ 177§ 138§ 139§ 133

Tsiviilasi nr 2-19-10666 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 18. august 2020, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja numb

§ 367

alusel viivisenõude, taotledes kostjalt nii hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise kui lisanduva viivise väljamõistmist seadusjärgses määras kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude summa. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei taga viivis võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise arvestusele ega suurusele. 7. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2423,79 eurot, millest 2258 eurot on põhinõue ja 165,79 eurot 15.07.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja lisanduva viivise seadusjärgses määras alates 16.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 2092,21 eurot. Kostjal tuleb temalt väljamõistetud summa

§ 445lg 1 alusel kanda hageja näidatud pangakontole.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, jätab kohus menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

9.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 275 eurot.

§ 138

lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv, mida tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv (

§ 139lg 2).

Antud tsiviilasja hind on

§ 133lg-te 1 ja 2 järgi 2604,43 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu 275 eurot.

Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 275 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus määrab eeltoodust tulenevalt hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 275 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(6)kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.