) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2). 2-20-6406 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 p 6 alusel täitemenetluse lõpetama ning
Võlgniku täiendav likvideerimine on õiguslikult küsitav. Pankrotimenetlus saab raugeda ainult vara puudumise tõttu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1), kuid täiendav likvideerimine eeldab vara olemasolu (äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2). 5. Kuna kohtutäitur pöördumistele ei vastanud (sh pärast 02.03.2020 meeldetuletust), esitas AS LHV Pank 12.03.2020 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus lõpetada võlgniku suhtes toimuvad täitemenetlused, vabastada sõidukid keelumärgetest või mis tahes muudest arestidest ning edastada liiklusregistri pidajale avaldus keelumärgete kustutamiseks, samuti edastada AS-le LHV Pank avalduse ärakiri või informatsioon avalduse esitamise kohta. Kuna liiklusregistrisse on kantud keelumärked avaldaja kui liisinguandja omandis oleva vara kohta, siis on avaldaja
lg 1 tähenduses muu isik, kelle õigusi täitemenetlused puudutavad, ja seega täitemenetluste osaline. 6. Kohtutäitur jättis 20.04.2020 otsusega avaldaja 12.03.2020 kaebuse rahuldamata ning otsustas lahendada AS LHV Pank omandis olevatelt sõidukitelt keelumärgete või mis tahes muude arestide kustutamise pärast avaldajalt järgmise täiendava teabe saamist: 1) millisel põhjusel ei antud võlgnikule üle liisitud sõidukite omandiõigust (teadaolevalt oli nt Volvo S80 tasumata liisinglepingu järgne võla jääk 21.11.2019 seisuga vaid 8,93 eurot, mis sai eelduslikult tasutud); 2) kas võlgnikul oli õigus saada AS-lt LHV Pank väljamakseid ning kui jah, siis millises ulatuses; 3) kas võlgnik täitis liisingulepingutest tulenevad kohustused nõuetekohaselt ja esitas liisinguandjale korralduse liisitud sõiduki omandi üleandmiseks võlgnikule või kolmandale isikule; 2
lg 1 p 6 alusel lõpetama, olenemata sellest, kuidas või kellelt ta sellest teada saab. Kohtutäitur on avaldajale järelepärimist esitades teinud õigusvastaselt uue täitetoimingu. Kohtutäituri viidatud kohtupraktika ei ole asjakohane, sest avaldaja ei ole täitemenetlustes sissenõudja ega taotle nende lõpetamist võlgnikule ajutise pankrotihalduri nimetamise tõttu. 8. Kohtutäitur palus 26.05.2020 vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes oma 20.04.2020 otsuses toodud seisukohtade juurde. Avaldajal ei ole õigust nõuda täitemenetluste lõpetamist ja täitemenetluste lõpetamist ei tingi ka pelgalt võlgniku äriregistrist kustutamine (vt Riigikohtu 10.11.2010 otsus nr 3-2-1-88-10). Täitemenetluse lõpetamine on põhjendatud, kui juriidilisest isikust võlgnik on lõppenud varatuna, kuid äriregistrist kustutamine ei tähenda tingimata vara puudumist. Ekslik on seisukoht, et pankrotimenetlus saab raugemise tõttu lõppeda üksnes vara puudumise korral (vt PankrS § 29 lg-d 1 ja 2). Kohtult ei saa taotleda kohtutäituri kohustamist lõpetada täitemenetlused. Kaebuses kirjeldatud olukord on tekkinud põhjusel, et avaldaja ei ole kohtutäiturile õigeaegselt esitanud olulist teavet. Kohtutäiturile ei ole senini esitatud 20.04.2020 otsuses nõutud teavet, mistõttu puudub kohtutäituril võimalus kujundada lõplik seisukoht arestitud nõuete olemasolu ja nende täitmise võimalikkuse kohta. Keelumärgete kustutamiseks 3
lg 1 tähenduses muu isik, kelle õigusi (omandiõigust) täitemenetlus puudutab ja kes saab seetõttu
Juriidilisest isikust võlgniku äriregistrist kustutamisel pärast pankrotimenetluse raugemist ei saa esineda õigusjärglust. Kohtutäitur leiab ekslikult, et kolmas isik ei saa nõuda täitemenetluse lõpetamist.
lg 1 p 6 on imperatiivne norm, mis kohustab kohtutäiturit võlgniku lõppemise korral täitemenetluse lõpetama ega jäta kohtutäiturile mingit diskretsiooni. Seetõttu on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse lõpetama juba ainuüksi siis, kui ta saab teada võlgniku lõppemisest ilma õigusjärgluseta, olenemata sellest, kuidas või kellelt kohtutäitur nimetatud asjaolust teada sai. Võlgniku äriregistrist kustutamisega tekkis kohtutäituril kohustus lõpetada võlgniku suhtes toimuvad täitemenetlused, mistõttu on täitemenetlusi jätkatud õigusvastaselt. Võlgnik kustutati äriregistrist 11.02.2020 ja ükski võlausaldaja ei ole senini taotlenud kohtult ÄS § 218 lg-te 2 ja 3 alusel täiendava likvideerimismenetluse korraldamist. Ükski sissenõudja ei ole esitanud oma seisukohta AS LHV Pank kaebuse suhtes, millest võib järeldada, et neil puudub huvi täitemenetluste jätkamise vastu ja seega ei saa täitemenetluste lõpetamine rikkuda nende õigusi. Kohtutäituri viited kohtupraktikale on asjakohatud ja eksitavad. Kuna võlgniku lõppemise korral tuli täitemenetlus
lg 1 p 6 alusel lõpetada, siis tuleb kohtutäituril
lg 1 kohaselt täitemenetluste lõpetamisel 15.10.2018 arestitud nõuded viivitamata aresti alt vabastada ja esitada registripidajale avaldus keelumärgete kustutamiseks.
Täitemenetluste lõpetamiseks peab kohtutäitur tegema eelnevalt kindlaks, et AS-l LHV Pank ei ole jäänud võlgniku ees rahalisi kohustusi, mille arvelt oleks võimalik rahuldada täitmisel olevaid nõudeid. Õiguspärane ei ole lõpetada täitemenetlusi juhul, kui võlgnikul võib olla vara, millele saab sissenõuet pöörata, olenemata sellest, kas võlgnik on registris või sealt kustutatud. Vara olemasolul on vajaduse korral võimalik võlgnik registrisse ennistada (ÄS § 218). Maakohtu etteheited, et kohtutäituri viited kohtupraktikale on eksitavad, on meelevaldsed. Kohtutäitur on asjakohaselt viidanud, et 4
lg 1 p 6 alusel täitemenetlused lõpetada, kuna võlgnik on õigusjärgluseta lõppenud ning sellise äriühingu, kelle pankrotimenetlus on vara puudumise tõttu raugenud, täiendava likvideerimise korraldamine on äärmiselt küsitav, sest see eeldab ÄS § 218 lg 2 kohaselt vara olemasolu. Avaldaja oli sunnitud esitama kaebuse, kuna kohtutäitur ei täida seadust ja arestide tõttu puudub avaldajal võimalus temale kuuluvat vara müüa, mis tekitab talle jätkuvalt kahju. Arestide kustutamiseks ei ole avaldajal olnud muud võimalust peale kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise. Kui pangal puuduks kaebeõigus, rikuks see põhiseaduse §-s 15 sätestatud põhiõigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Alusetu on hoida võlgnikuks mitte oleva isiku vara kohtutäituri aresti all eesmärgiga sundida kedagi, keda enam ei eksisteeri, tasuma täitemenetluses sissenõutavat võlga. 13. Circle K Eesti AS palub seisukohas määruskaebus rahuldada, nõustudes kohtutäituri seisukohtadega. Lahendi nr 3-2-1-66-17 (p-d 13.1–13.2) on igati asjakohane. Avaldaja eesmärk on vabastada vara aresti alt selleks, et avaldaja ei peaks rahuldama puudutatud isikute nõudeid. Kuna PankrS § 29 lg 1 järgi on täitemenetluste peatamise alus ära langenud, siis täitemenetlused jätkuvad ning sissenõudjatel on
lg 1 alusel tekkinud arestitud varale arestipandiõigus (vt lahend nr 3-2-1-38-08, p-d 10–11). Kohtutäituri 15.10.2018 arestimisakte ei ole vaidlustatud ja need kehtivad. Olukorras, kus avaldaja ei anna kohtutäituri korduvatele nõuetele vaatamata teavet, kui suur on liisingulepingutest tulenevate nõuete jääk, siis võib tekkida olukord, kus arestide tühistamise korral müüakse sõidukid ilma puudutatud isikute nõudeid / arestimisakte täitmata. Auto24.ee kuulutuste järgi on odavaim Peugeot 2008 (vla 2014) müügis hinnaga 5990 euro ja Volvo S80 (vla 2007) hinnaga 3400 eurot. Kui avaldaja saavutab sõidukite aresti alt vabastamise ja sõidukid müüakse viidatud hindadega, rikastub avaldaja liisingulepingute jääke arvestades võlgniku vara arvelt alusetult ca 5000 euro ulatuses, millest oleks tulnud rahuldada puudutatud isikute nõudeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 15. Vaidlust ei ole selles, et 11.02.2020 toimunud registrist kustutamisega lõppes võlgnik õigusjärglaseta. Menetlusosalised on eri meelt selles, kas nimetatud asjaolu toob kohtutäiturile automaatselt kaasa kohustuse täitemenetlused
lg 1 p 6 alusel lõpetada ja vara
lg 1 alusel aresti alt vabastada ning kas avaldajal kui kolmandal isikul on
§-de 217 ja 218 alusel õigus nõuda kohtutäiturilt täitemenetluste lõpetamist ning koos sellega vara aresti alt vabastamist ja sõidukitele seatud keelumärgete kustutamist. 5
Kohtutäitur ei ole jätnud 20.04.2020 otsusega AS LHV Pank 12.03.2020 kaebust läbi vaatamata põhjendusega, et avaldaja ei ole üldse täitemenetluse osaline, kellel oleks
Samuti ei ole maakohus jätnud avaldaja
Nii kohtutäitur kui ka maakohus on lahendanud avaldaja kaebused sisuliselt. 17. Kohtutäitur on 15.10.2018 aktidega arestinud nii liisingulepingutest tulenevad võlgniku varalised nõuded (s.o sõidukite valduse ja omandiõiguse üleandmise nõuded –
) kui ka võimalikud rahalised nõuded (s.o vara finantseerimise lepingutest tulenevad võimalikud võlgnikule välja maksmisele kuuluvad summad). Tegemist on tulevaste nõuete arestimisega (
). Arestitud nõuete täitmise tagamiseks on kohtutäituri avalduse alusel 14.08.2019 kantud sõidukite kohta liiklusregistrisse (eel)keelumärked (
18.
lg 1 p-st 6 tulenevalt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse muu hulgas juhul, kui juriidilisest isikust võlgnik on lõppenud õigusjärglaseta. Nimetatud säte paneb kohtutäiturile kohustuse lõpetada täitemenetlus, mille jätkamine ei saa võlgniku puudumise tõttu olla enam eesmärgipärane. Norm ei jäta kohtutäiturile küll kaalutlusõigust, kuid kohtutäitur on õigesti rõhutanud, et täitemenetluse lõpetamine ei kaasne võlgniku lõppemisega ka automaatselt, vaid selle otsustab kohtutäitur (
lg 1), kellel on seejuures kohustus enne täitemenetluse lõpetamist selgitada välja, kas ei esine olukorda, kus sissenõudjad võiksid nõuda ÄS § 218 lg 2 alusel kohtult võlgniku täiendavat likvideerimist (st võlgnikul jäi alles või võib tekkida jaotamata vara). Olenemata sellest, et ajutine haldur märkis 11.10.2019 arvamuses (lk 6), et võlgnikul on mh kaks lõpetamata kapitalirendilepingut, mille täitmiseks tal vahendid puuduvad, ning Harju Maakohtu 29.10.2019 määrusest nr 2-19-14591 nähtuvalt ei olnud võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks (sh puudus vara isegi ajutise halduri tasu väljamaksmiseks), on kohtutäitur 20.04.2020 otsuses mõistlikult põhjendanud, et liisingulepingutest tekkinud nõuete olemasolu ei saa välistada, kuid selle lõplikuks hindamiseks puudub kohtutäituril piisav teave. Kohtutäituril on
lg 3 alusel õigus nõuda krediidiasutuselt (sh avaldajalt) andmeid mh võlgnikule pakutavate teenuste kasutamise kohta. 19. Ringkonnakohus jagab ka kohtutäituri seda seisukohta, et avaldajal puudub subjektiivne õigus nõuda täitemenetluste lõpetamist, sest tema õigusi saavad puudutada üksnes arestitud nõuete täitmise tagamiseks sõidukitele seatud keelumärked, mitte täitemenetluste jätkamine iseenesest. Kohtutäitur peab
lg 1 kohaselt täitemenetluste lõpetamise korral küll vabastama võlgniku vara viivitamata aresti alt ja esitama registripidajale avalduse keelumärgete kustutamiseks, kuid sellest ei järeldu, et vara aresti alt vabastamine ja keelumärgete kustutamine eeldaks tingimata täitemenetluste lõpetamist. Seega ei eelda keelumärgete kustutamise nõude lahendamine täitemenetluste lõpetamist ja kohtutäitur jättis selle taotluse 20.04.2020 otsusega õigesti rahuldamata. Arestitud tulevased või tingimuslikud nõuded tuleks aresti alt vabastada ja sõidukitele seatud keelumärked kustutada ka siis, kui kohtutäitur tuvastab, et võlgnikul siiski liisingulepingutest mingeid nõudeid avaldaja vastu ei tekkinud. Kuna kohtutäituril puudus selle asjaolu tuvastamiseks vajalik teave, jättis kohtutäitur 20.04.2020 otsusega (eel)keelumärgete või mis tahes muude arestide kustutamise nõude lahendamiseks pärast avaldajalt täiendava teabe saamist. Selline lähenemine on ringkonnakohtu hinnangul igati põhjendatud ning tagab sissenõudjate huvide tõhusa kaitse. Avaldaja ei ole väitnud, et 20.04.2020 otsusega nõutud teabe andmine oleks tema jaoks võimatu või ebamõistlikult koormav, samuti puuduvad väited, et küsitud teave poleks kohtutäituri märgitud asjaolude tuvastamiseks asjakohane või vajalik. 6
21.
järgi kohaldatakse varalistele õigustele sissenõude pööramisel vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui
7. ptk-st ei tulene teisiti. Nõudele sissenõude pööramiseks arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ühtlasi võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda (
).
lg-d 1 ja 2 näevad ette, et arestimise ajast tekib sissenõudjal arestipandiõigus arestitud asjale ning see annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud või seaduse alusel tekkinud pandiõigus, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg-d 1 ja 2 sätestavad täiendavalt, et võlgnikule kuuluva vallasasja valduse või omandiõiguse üleandmise nõude arestimise puhul tuleb asi välja anda kohtutäiturile ning sellest tekib sissenõudja kasuks arestipandiõigus asjale. Kohtutäituri poolt võlgniku varaliste nõuete (sh sõidukite valduse ja omandiõiguse üleandmise nõuete) arestimisega tekkinud arestipandiõigus tagab sissenõudjate nõudeid võlgniku vastu, olenemata võlgniku õigusvõime lõppemisest ning kui ühe või mõlema sõiduki omandiõigus on läinud üle võlgnikule, saab kohtutäitur need sissenõudjate nõuete rahuldamiseks
-s sätestatud korda järgides müüa. Ka juhul, kui ühe või mõlema sõiduki omandiõigus ei ole võlgnikule üle läinud, kuid võlgnikul on tekkinud avaldaja vastu kapitalirendilepingute alusel mingeid nõudeid, saavad sissenõudjad
lg 1 alusel nõuda avaldajalt kohustuse täitmist enda kasuks (sh esitada avaldaja vastu hagi). Nii kaua kui arestipandiõigused kehtivad, ei ole täitemenetluste lõpetamiseks alust. Selleks, et otsustada nõuete aresti alt vabastamine ja sõidukitele seatud keelumärgete kustutamine, on kohtutäituril vajalik eelnevalt tuvastada, kas arestitud tulevased nõuded tegelikult tekkisid või mitte ja selleks tuleb avaldajal esitada kohtutäiturile 20.04.2020 otsusega nõutud teave.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.