← Eesti

1-20-1479/16

Obsah (6)§ 233§ 238§ 381§ 180§ 175§ 126

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 16. detsember 2020.a, Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-1479 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Ri

§ 233lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311 ja § 313 alusel kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Renar Ainson Kar

S § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Renar Ainsonile mõistetud karistust 1/3 võrra, so 3 (kolme) kuu võrra ja mõista Renar Ainsonile lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta 6 (kuus) kuud vangistust Renar Ainsoni suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Renar Ainson ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Tsiviilhagi:

§ 381lg 1 p 1, § 310 lg 1 ja Ts

MS § 440 lg 1 ning VÕS §-de 127, 128, 130, 134, 136, 1043, 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista Renar Ainsonilt kannatanu R. A. (isikukood XXX, arveldusarve XXX) kasuks: varalise kahju hüvitis summas 2589,33 (kaks tuhat viissada kaheksakümmend üheksa eurot ja kolmkümmend kolm senti) eurot; mittevaralise kahju hüvitis summas 1500 (üks tuhat viissada) eurot. 3. Menetluskulud:

§ 180lg 3 alusel jätta R.

Ainsoni sundrahast pool, s.o 438 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1; § 189 lg 2 alusel mõista Renar Ainsonilt välja menetluskulud riigieelarvesse järgmiselt: ▪ ▪ kaitsjatasu 324 eurot; sundraha 438 eurot.

§ 180

lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Renar Ainsonil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 762 (seitsesada kuuskümmend kaks) eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 63,50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700057198 ning selgituse “Renar Ainson, otsus nr 1-20-1479, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juures asuv CD plaat pakendis nr HK1, millel on 21.09.2019 häirekeskusesse tehtud kõne salvestis, ja CD-R plaat pakendis nr AT1, millel on 21.09.2019 Tartu linnas XXX asuva ööklubi XXX turvakaamera salvestis, kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus 1. Renar Ainson’it süüdistatakse selles, et tema 21.09.2019 kella 03.15 paiku Tartu linnas XXX asuva ööklubi XXX ees, s.o avalikus kohas, tungis kallale R. A., mille käigus Renar Ainson tõukas kannatanut kätega vastu ülakeha ja seejärel lõi kannatanut kahel korral rusikaga näopiirkonda, misjärel sekkusid sündmuskohal viibinud isikud ja helistasid häirekeskusesse. Renar Ainson põhjustas oma tegevusega R. A. füüsilist valu ja tervisekahjustusi: esihamba murd. Samuti häiris Renar Ainson oma tegevusega XXX tänaval ööklubi XXX juures viibinud ja häirekeskusesse helistanud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet, milline tegevus on 2

(11)vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus Renar Ainson korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellise tegevusega pani Renar Ainson toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 2. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et R. Ainsoni süü KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör palub R. Ainsoni süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistada teda 10-kuulise vangistusega, mida vähendada

§ 233lg 2 järgi 1/3 võrra ja mõista R.

Ainsonile karistuseks 6 kuud ja 20 päeva vangistust. Selle vangistuse palus prokurör jätta KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Kannatanu R. A. mittevaralise kahju nõue on põhjendatud, kuid selle summa jätab prokurör kohtu otsustada. Kannatanu varalise kahju nõue on samuti põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele.

  1. Kannatanu R. A. jäi kohtuistungil tsiviilhagi juurde.
  2. Süüdistatav R. Ainson kinnitas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav. Ta tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi. Tsiviilhagist tunnistab ta hambaravi puudutavat osa mõlemas summas, s.o 1394,33 eurot ja 1195 eurot, kui on kviitungid ette näidata. Ta on ka varasemalt öelnud, et on nõus selle kinni maksma. Moraalse kahju osa ta ei tunnista, kuna tunneb, et ka kannatanu on süüdi.
  3. Kaitsja leidis kohtuvaidluses, et süüdistatava süü on ikka olemas, kuna peale intsidenti kannatanuga, otsustas hiljem neid asju klaarima minna. Rahaline karistus oleks praegu süüdistatavale liiga koormav, seetõttu on kaitsja nõus sellega, et karistuseks peaks mõistma tingimisi vangistuse. Samuti on ta päri 1-aastase katseajaga. Vangistuseks võiks aga olla 6 kuud, millest arvata maha 1/3 ehk siis lõplik 4 kuud vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga. R. Ainson on nõus kannatanu ravikulud hüvitama ja ei vaidle vastu selle suurusele, mis on hagis nende kohta esitatud. Mittevaralise kahju osas palub kaitsja jätta selle välja mõistmata, kuid kui kohus leiab, et mõistliku suurusega hüvitis peaks olema, siis arvestada selles osas asjakohast kohtupraktikat, mitte tsiviilhagisse märgitut. Kuivõrd R. Ainson on osaliselt XXX, palub kaitsja jätta pool menetluskuludest riigi kanda. I KOHTU SEISUKOHT
  4. Vaidlust ei ole, et R. Ainson on pannud toime talle inkrimineeritava kuriteo, s.o et ta tungis eelmise aasta septembrikuus avalikus kohas kallale kannatanule R. A. ja tõukas kannatanut kätega vastu ülakeha ja seejärel lõi kannatanut kahel korral rusikaga näopiirkonda, põhjustades oma tegevusega R. A. füüsilist valu ja tervisekahjustusena esihamba murru.
  5. Lisaks sellele, et eelnevas puudub vaidlus, kinnitavad ka kriminaaltoimikus sisalduvad tõendid R. Ainsonile esitatud süüdistust. Käesolevas otsuses hindab kohus esmalt R. Ainsonile esitatud süüdistuse põhjendatust (I), seejärel mõistab kohus R. Ainsonile karistuse (II), võtab seisukoha tsiviilhagi (III) ja asitõendite osas (IV) ning viimaks otsustab menetluskulude hüvitamise (V). 3

(11)
  1. Süüdistatav R. Ainson, soovides asja lahendamist lühimenetluses, ei soovinud kohtus enda ristküsitlemist. Lisaks sellele, et ta tunnistas kohtuistungil end talle esitatud süüdistuses süüdi, on ta ka kohtueelses menetluses talle esitatud süüdistuse osas ütlusi andnud. Ka neis kinnitas ta talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist. Ütluste kohaselt käis ta septembri lõpus 2019 ööklubis XXX koos T. T., J. M. ja K. T. Seltskonnas oli veel inimesi. T. T. tekkis klubis ühe võõra meesterahvaga konflikt. Ta ise juures ei olnud, aga talle öeldi, et see kannatanu R. tungis T. kallale. Kui ta klubist välja tuli, väljus see sama noormees, kes oli T. rünnanud. Teab, et oli sama, kuna üks tema sõpradest osutas talle. Tema küsis noormehelt, miks ta T. kallale läks, tema aga ei vastanud ja ta (R. Ainson) läks talle kallale. Ta tõukas R. ja lõi kaks korda näopiirkonda. See R. oli üpris ebaadekvaatne. Seejärel tuli R. talle kallale ja lõi teda korduvalt. Ta nägi, et ta lõi R. hamba katki ja talle see asi enam ei meeldinud. Rohkem ta R. vastu ei löönud, ainult kaitses ennast. R. lõi teda põlvega, kui ta hakkas ära jooksma, ta kukkus siis pikali. R. kakkus teda korduvalt, aga tal ei ole meeles, et R. teda löönud oleks, kui ta maas oli. Ta ei tulnud enam maast püsti ja R. läks minema. Tal (R. Ainsonil) oli löömise tagajärjel nägu katki, ta sai vist nina pihta löögi või oli see kukkumise järel saadud vigastus. Tal oli ka parema silma alt katki. Kuskil ta oma vigastusi ei fikseerinud. Samas ei ole see enam oluline, sest ta (R. Ainson) oli ise selles kakluses süüdi.
  2. Toimunud osas on suuremas osas süüdistatava R. Ainsoniga riimuvaid ütlusi andnud ka kannatanu R. A. Tema ütluste kohaselt käis ta 21.09.2019 ööklubis XXX koos oma sõbra G. K. Ta oli keskmises joobes. Klubist väljudes oli klubi ees umbes 5-6 inimest. Ilmselt algatas väljas olnud seltskond sõneluse, ta teab ennast, et ta ei läheks niimoodi norima. Klubis tal kellegagi konflikti ei olnud. Ta mäletab, et teda löödi ühe meesterahva poolt rusikaga näkku ja ta tundis kohe, et tema hammas on kadunud. Ta tundis löögist füüsilist valu. Ta ei tea, kas sai ühe või mitu lööki. Ta kukkus sinna autode vahele pikali. See teine inimene tegi kindlasti esimese löögi. Ju ta sai end tasakaalu ja suutis vastu hakata- tema mäletamist mööda lõi ta külili. Ta ei mäleta seda löömist, aga eeldab, et lõi teda vastu, sest tema meelest oli tema ise pärast seal maas. Mäletab, et ta ründaja oli natukene tüsedam ning tal võis seljas olla kirsipunane särk. Ta ei mäleta ründaja nägu, ei tea, kas ta oli noor või vana. Selle rünnaku tagajärjel jäi ta ilma esihambast. Ta tegi endast ka 21.009.2019 kell 03.56 foto, mille edastas uurijale.
  3. Kannatanu R. A. ütlusi, et tal oli pärast toimunut esihammas puudu, tõendab ka tema poolt menetlejale edastatud foto, kust on näha, et kannatanul puudub üks esimestest hammastest. Lisaks tõendavad seda ka toimikus olevad City Hambakliinik OÜ materjalid, millistest nähtub vigastuse kirjeldusena hambamurd ning ka raviplaan.
  4. Sündmuse toimumist tõendavad kogumis koos eelpool käsitletud tõenditega ka 14.10.
  5. a ja 18.10.
  6. a asitõendi vaatlusprotokollid, e-kirjavahetus ning teenistusleht.
  7. 14.10.
  8. a asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et 21.09.2019 kell 03:14:04 helistati häirekeskusesse ja teatati, et Tartus Ülikooli tänaval ööklubi XXX ees on mingisugune intsident, inimene on pikali ja on kaklus. Teataja arvab, et on vaja appi kutsuda. Kaklejad on teatajale täiesti võõrad isikud, grupis on 5 inimest ja teataja ei oska öelda, kes kakleb. Üks inimene on teataja sõnul pikali ja palju inimesi on ümber. Teataja ei soovi lähemale minna ega tea, kas keegi on ka verine. Kakluses relvi ei kasutatud, arvab, et ainult rusikaid.
  9. Asjas on 18.10.
  10. a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud ka sündmusega seonduvalt Tartu linnas XXX asuva ööklubi XXX turvakaamerate salvestisi. Näha on, et kell 03:16:25 seisavad ööklubi ees vastamisi kaks meesterahvast ja punase pusaga meesterahva 4
(11)parem käsi on suunatud musta pintsakuga meesterahva rinnaku suunas. Kell 03:16:29 on punase pusaga meesterahva parem käsi suunatud musta pintsakuga meesterahva poole ja kell 03:16:33 on musta pintsakuga meesterahva parem jalg suunatud punase pusaga meesterahva poole. Kell 03:17:00 on näha, kuidas punase pusaga meesterahvas hoiab vasaku käega kinni musta pintsakuga meesterahva paremast käest ning kell 03:17:4 on musta pintsakuga meesterahva suupiirkonnas näha verekahtlast määrdumist. Kell 3:17:31 on näha osapoolte vahelise rüseluse jätkumist ning kell 3:23:41 saabus kohale politsei, punase pusaga meesterahvas kükitab keset tänavat. Siinkohal märgib kohus, et videosalvestiselt nähtuv on riimuv ka kannatanu antud ütlustega selle kohta, et tema ründaja oli punases.
  1. Nagu eelnevast nähtub, pole vaidlust selles, et üks ööklubi XXX ees toimunud konflikti osapooltest oli R. Ainson, kuid lisaks kinnitab seda ka toimikus olev e-kirjavahetus, milles PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna uurija on eelnevas punktis käsitletud videosalvestiselt nähtuvas punases dressipluusis meesterahvas tundnud ära süüdistatava R. Ainsoni.
  2. Sündmuse toimumise aega tõendab aga lisaks eelnevale ka toimimikus olev teenistusleht, millest nähtuvalt registreeriti juhtum 21.09.2019 kell 03:19:00 ja sündmuse sisuks on, et Tartus XXX XXXees kakleb 5 meest, 1 mees on pikali.
  3. Kriminaaltoimikus olevad tunnistaja M. M. ütlused ei ole käesolevas asjas tõendina kasutatavad, kuivõrd tunnistaja oli küll R. Ainsonile etteheidetava kuriteo toimepanemise ajal klubi XXX juures, kuid tema ütlused ei ole neist nähtuva osas konkreetselt seostatavad süüdistatava R. Ainsoni ja kannatanu R. A. vahel toimunud konfliktiga. Tunnistaja selgitab ütlustes temal endal tekkinud intsidendi asjaolusid: ta ei tea, millest või kellest konflikt tal algas, kellega ta kakles, kas inimesi oli kaks või oli seal ümber rohkem inimesi, järgmisel hetkel oli ta pikali maas ja mingi jalgadega tagumine käis ning siis oli juba politsei kohal ja tal võeti kratist kinni. Ehk siis, kuivõrd tunnistaja ei selgita midagi R. Ainsoni ja R. A. vahel toimunud intsidendi kohta, tuleb nimetatud ütlused kohtu hinnangul tõendikogumist välja jätta.
  4. Siinkohal märgib kohus, et kuigi süüdistatav R. Ainson viitas kohtueelses menetluses antud ütlustes sellele, et kannatanul R. A. oli klubis tema sõbraga konflikt, mis oli ka põhjuseks, miks tema ja kannatanu vahel konflikt alguse sai, nähtus eelnevast, et kannatanu sellise intsidendi toimumist kinnitanud ei ole. Vastupidi, kannatanu R. A. välistas antud ütlustes klubis sees kellegagi konfliktis olemise. Isegi, kui kannatanu viimati toodud ütlused kõrvale jätta, siis tegelikult ühtegi teist tõendit peale R. Ainsoni ütluste, mis kas kinnitaks või lükkaks ümber kannatanu ja R. Ainsoni sõbra vahel konflikti toimumise, kriminaalasja toimikus ei ole. Süüdistatava R. Ainsoni sellekohaseid ütlusi kohus aga sellise konflikti tõendatuks lugemise osas piisavaks tõendiks ei pea, kuivõrd, nagu süüdistatav märkis, siis tegelikult ta ise sellise konflikti toimumist pealt ei näinud.
  5. Seega, eeltoodu alusel tegi kohus kogutud ja kogumis uuritud tõendite alusel kindlaks, et 21.09.2019 kella 03.15 paiku Tartu linnas XXX asuva ööklubi Maasikas ees tungis R. Ainson kallale R. A., mille käigus tõukas kannatanut ja seejärel lõi kannatanut kahel korral rusikaga näopiirkonda, mille tulemusel kaotas kannatanu ühe oma esihammastest.
  6. KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. KarS § 263 kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi 5
(11)toime avalikus kohas (KorS § 54) ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Avaliku korra raske rikkumise korral peab kindlaks tegema ka mõne KarS § 263 lg 1 p-s 1 või 2 sätestatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse olemasolu (nt vägivalla). Jätkuvalt on vaja tuvastada seegi, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid.1 Nõue, mille kohaselt tuleb KarS § 263 järgi kvalifitseeritud süüdistuses nimetada see juhuslik või asjasse mittepuutuv personifitseeritud füüsiline isik, keda teoga häiriti või ohustati, ei tähenda, et kõnealune isik peaks olema süüdistuse põhjal iga kord nimeliselt tuvastatav. Süüditunnistamise eeldusena KarS § 263 järgi saab pidada piisavaks, kui süüdistuse sisus on näidatud, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või vähem kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal saab tõendite kohaselt tõsikindlalt jaatada.2 Arvestades, et kohus luges tõendatuks, et R. Ainsoni ja R. A. vahel toimus konflikt, mille käigus R. Ainson tõukas ja lõi kannatanut, Tartu linnas XXX tänaval ööklubi XXX ees, on tuvastatud nii kannatanu suhtes vägivalla tarvitamine R. Ainsoni poolt kui ka teo toimepanemine avalikus kohas KorS § 54 mõttes, kuivõrd linnatänava näol on tegemist määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud/määratlemata isikute ringi kasutuses oleva maa-alaga. Tuvastatud on ka süüdistuses toodu selle kohta, et antud teoga häiriti asjasse mittepuutuvaid isikuid, kuivõrd nagu eelnevalt käsitletust nähtus, siis helistati sündmusest teatamiseks häirekeskusesse (käesoleva otsuse punkt 12).
  1. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. Süüteokooseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seadusandja ei ole karistatavuse eeldusena sätestanud, et avaliku korra rikkumine oleks süüdlasele eesmärk omaette, kuid samas ei piisa sellisel juhul ka ainult avalikku korda rikkuva teo objektiivsest avaldumisest. Isikud peavad vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et nende käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu KarS §
  2. peatüki tähenduses ning sellisest teadmisest lähtudes valitakse isikut konflikti lahendamiseks koht ja viis, mis võib kaasata ja kaasabki tahtevastaselt konflikti rohkem või vähem määratletud kõrvaliste isikute ringi.3 Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtul ei ole kahtlust selles, et R. Ainson teadis R. A. näkku löömisel, et ta põhjustab oma tegevusega kannatanule valu ja võib tekitada ka tervisekahjustusi. Arvestades seejuures ka R. Ainsoni poolt kannatanu löömise tugevust, mille tagajärjel kannatanu kaotas ühe esihamba, tegutses R. Ainson kohtu hinnangul vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Seejuures pidi R. Ainson ka pidama vähemalt võimalikuks, et tema selline käitumine linnatänaval võib olulisel määral rikkuda teiste isikute õigusrahu.
  3. Kohus ei ole tuvastanud R. Ainsoni puhul õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. II KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
  4. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust 1 Riigikohtu 13.10.
  5. a otsus nr 1-16-5540, p 23 Riigikohtu 02.06.
  6. a otsus nr 3-1-1-15-17, p 26 3 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 263 komm. 4 2 6
(11)kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.4
  1. KarS § 263 lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on vangistuse mõistmise korral selle keskmiseks määraks 2,5 aastat. Analüüsides R. Ainsoni süü suurust, märgib kohus, et R. Ainsonile heidetakse ette ühe avaliku korra raske rikkumise episoodi toimepanemist eelmise aasta septembrikuus. Seejuures, kuigi see kuidagi R. Ainsoni käitumist ei õigusta, nähtub asjaoludest, et nii süüdistatav kui ka kannatanu R. A. olid sündmuse toimepanemise ajal klubist lahkudes joobeseisundis. Ühtlasi võib asuda seisukohale, et kannatanu R. A. löömine R. Ainsoni poolt oli nende omavahelise suhtluse kulminatsiooniks – nii süüdistatav kui ka R. A. on nentinud, et sellele eelnes nende omavaheline suhtlus, mille iseloomustamiseks kasutas kannatanu sõna „sõnelus“. Samas võtab kohus, märkides eeltoodut, arvesse sedagi, et tuvastatu pinnalt on selge, et kannatanut lõi esimesena süüdistatav R. Ainson, põhjustades kannatanule seejuures tervisekahjustusena esihamba murru. Eelnevast tulenevalt hindab kohus R. Ainsoni süü keskmiseks.
  2. R. Ainsoni puhul esineb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ei ole põhjust kahelda tema poolt kohtuistungil (ja ka kohtueelses menetluses) väljendatud kahetsuse siiruses. Seda enam, et kohtuistungil süüdistatav vabandas kannatanu ees toimepandu pärast. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohtu hinnangul ei esine.
  3. Kriminaalasja toimikus olevate R. Ainsoni karistusregistri väljavõtete (tl 26, 38) kohaselt oli ta talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal nii väär- kui ka kriminaalkorras karistamata isik. Hilisema karistusregistri väljavõtte (tl 42) kohaselt on teda karistatud väärteokorras kahel korral, kuid antud rikkumised ei ole seotud talle käesolevalt süükspandavaga (s.o vägivaldse käitumisega).
  4. Toimikust nähtuvalt oli R. Ainsoni keskmise päevasissetuleku suuruseks
  5. a XXX eurot. Samas selgus kohtuistungil, et käesoleval ajal ei ole R. Ainson tööga hõivatud ja tema ainsaks sissetulekuks on saadav XXX. R. Ainsonil tuleb käesoleva kohtuotsuse alusel hüvitada riigile nii menetluskulud kui ka kannatanule tekitatud kahju. Süüdistatava kaitsja leidis kohtuvaidluses, et rahalise karistuse mõistmine oleks süüdistatavale ülemäära koormav. Ka prokurör oli seisukohal, et rahalist karistust R. Ainsonile karistuseks mõista ei saa. Siinkohal märgib kohus esiteks, et õiguskirjanduse kohaselt peab kohus tõepoolest, kindlustamaks rahalise karistuse täitmisele pööramist, selgitama enne selle mõistmist välja, kas süüdlasel on selle tasumine võimalik. Kui süüdlasel puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks, tuleks selle mõistmisest hoiduda.5 Teiseks on kohus aga seisukohal, et lisaks sellele, et R. Ainsoni võimekus rahalist karistust tasuda on vähene, ei ole tema karistamine, arvestades toimepandu asjaolusid (mistõttu on R. Ainsoni süü keskmine), kergemaliigilise ehk rahalise karistusega ka põhjendatud. R. Ainsonile tuleb mõista karistuseks vangistus. Seejuures on kohus seisukohal, et karistuse eesmärkide saavutamiseks piisab kriminaalkorras karistamata R. Ainsoni karistamisest KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega oluliselt alla keskmise määra. Seetõttu mõistab kohus R. Ainsonile KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistuseks 9-kuulise vangistuse. Kuna kohus lahendab kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku, s.o 3 kuu vangistuse võrra, mõistes R. Ainsonile lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. Kuna kohtu hinnangul ei ole kuriteo 4 5 Riigikohtu 11.06.2018. a otsus nr 1-17-1629, p 28 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 44 komm. 4.1 7

(11)toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades tähtajalise vangistuse ära kandmine R. Ainsoni poolt otstarbekas, jätab kohus mõistetud karistuse KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui R. Ainson ei pane 1-aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. III KOHTU SEISUKOHT TSIVIILHAGI OSAS
  1. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
  2. Kriminaalasjas on R. Ainsoni vastu esitanud tsiviilhagi kannatanu R. A., milles soovib ravikulude katteks kokku 2589,33 euro hüvitamist ning mittevaralise kahju hüvitisena 15 000 euro väljamõistmist süüdistatavalt R. Ainsonilt.
  3. Hagiavaldusele on juurde lisatud nii raviplaan (kogumaksumus 2355 eurot), milles sisalduva hinnakalkulatsiooni osas on märge, et maksumus võib ravi käigus vähesel määral muutuda, kui ka City Hambakliinik OÜ poolt R. A. väljastatud arved ning tšekk apteegist.
  4. Kohtuistungil avaldas kannatanu, et ravi praegu käib. Nüüd on veel pandud suhu alumisele neljale hambale breketid. See summa läheb tegelikult oluliselt suuremaks, kui see, mis välja on toodud. See raviplaan tehti siis, kui ta esimest korda üle vaadati. Tema hinnangul võib ravikulu minna kokku 3000 euro kanti. Raviplaanis peaks olema alles
  5. faas praegu.
  6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 sätestab hüvitatava kahju liigid. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
  7. Nagu eelnevalt nähtus, taotleb R. A. varalise kahju katteks kokku 2589,33 euro hüvitamist seoses R. Ainsoni tegevuse tulemusena kaotatud esihamba raviga. Süüdistatav võttis varalise kahju osas kannatanu esitatud tsiviilhagi kohtuistungil õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus TsMS § 440 lg 1 ning VÕS §-de 127, 128, 130, 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel täielikult kannatanu tsiviilhagi varalise kahju osas ja mõistab R. Ainsonilt kannatanu R. A. kasuks varalise kahju hüvitisena välja 2589,33 eurot.
  8. VÕS 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt, isiku vabaduse võtmisest, isikule 8
(11)kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.
  1. Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
  2. Kohtus on tõendamist leidnud, et süüdistatav R. Ainson põhjustas kannatanule näopiirkonda löömisega lisaks füüsilisele valule ka tervisekahjustusena esihamba murru.
  3. Toimikus oleva raviplaani kohaselt kuulub murdunud esihammas D21 asendamisele implantaadi ja krooniga. Raviplaan on jagatud kolmeks etapiks: I etapp on hamba ja luusegmentide eemaldamine, II etapp on luu siirdamine ja võimalusel implantaadi asendamine, III etapp on 3-5 kuu möödudes kontroll 3D röntgen ja igemeformeeria paigaldamine, ajutise abutmedi ja krooni valmistamine ning IV etapp on jäljendite võtmine lõplikuks proteesiks ja abutment, kroon, proovivisiidid ja proteesi fikseerimine.
  4. Hagiavalduse kohaselt on ravi olnud väga piinarikas. Igemesse jäänud hammas eemaldati lõikusega. Lisaks kunstluu asetamine, implantaadi paigaldus, korduvad õmblemised, valuvaigistite söömine, pidev suu loputamine erinevate desinfitseeritavate vahenditega jne. Hagiavalduse koostamise hetkeks oli ravi kestnud 4 kuud ning pidi kestma veel vähemalt ca 34 kuud. Kõige suurem kannatus on aga olnud emotsionaalne ning vaimne. Ta on isegi pidanud käsimüügi rahusteid sööma, et stressi natukenegi vähendada. Ka unega olid esimestel kuudel suured probleemid. Kõrvaltvaatajale võib see tunduda tühine asi, aga tegelikult on asi väga tõsine. Lisaks on kogu see asi väga piinlik tema perekonna, kõikide sõprade ja tuttavate ning sugulaste ees.
  5. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et ravi kestab ka käesoleval ajal. Lisaks selgitas kannatanu, et ravi on olnud üsna kurnav – operatsioonid, õmblused. Korduvalt on lõigatud, talle on tehtud luu siirdamist, õmmeldud, ta on rohte söönud. Täna käib see edasi ja on eluaegne trauma. Ei ole nii, et kui ta lõpuks õige asja suhtu saab, on kõik korras.
  6. Nagu juba märgitud, tuleb VÕS § 134 lg 2 järgi maksta mittevaralise kahju hüvitamiseks kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati tervisekahjustus. Kuna R. Ainsoni löökide tulemusena tekkis kannatanul R. A. tervisekahjustus – esihamba murd, tuleb R. A. maksta mõistlik rahaline hüvitis, kuna iga tekitatud vigastusega kaasneb ka moraalne kahju. Arvestada tuleb kindlasti ka sellega, et kannatanul ja süüdistataval oli enne R. Ainsoni poolt tehtud lööke sõnavahetus ning ka seda, et asjaoludest nähtuvalt oli R. Ainson aga see, kes kannatanut esimesena lõi. Kohus on seisukohal, arvestades seda, et kannatanu sai terviskahjustuse R. Ainsoni ründe – 2 näopiirkonda tehtud löögi – tulemusena ja et tervisekahjustus on raskemate killast, nõudes korrigeerimiseks (kaotatud esihammas tuleb asendada implantaadi ja krooniga) pikaajalist ravi, milline on juba kannatanule valu ja ebamugavust põhjustanud, on õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks 1500 eurot. Siinkohal märgib kohus, et iseenesest mõistatav on, et kannatanu soovib oma kannatuste eest võimalikult suurt kahjuhüvitist saada, samas ei vasta aga kannatanu palutud kahjuhüvitis 15 000 eurot kohtupraktikas sarnastel asjaoludel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurusele. 9
(11)Senises kohtupraktikas on kannatanud saanud näiteks järgmisi kahjuhüvitisi6: näopiirkonda löömise tõttu tekkinud ninaverejooksu ja ülemise esihamba kahjustuse eest hüvitist 290 eurot; näopiirkonda löömise tõttu tekkinud hematoomi ja ninaluu murru eest 500 eurot; silmakoopa põhja killustunud murru, sarnaluu murru, verevalumi ja ühe näopoole turse eest 800 eurot ning peaga näkku löömise tagajärjel tekkinud ülahuule turse, rebimis-hammustushaava ja kahe esihamba murru eest 1500 eurot. Kõike eelnevat arvestades mõistab kohus TsMS § 438 lg 1 ja VÕS §-de 127, 128, 134, 136, 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel süüdistatavalt R. Ainsonilt kannatanu R. Ainsoni kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 1500 eurot. IV KOHTU SEISUKOHT ASITÕENDITE OSAS 40. Kriminaalasjas on asitõenditeks kriminaalasja juures pakendis nr HK 1 asuv CD plaat, millel on 21.09.2019 häirekeskusesse tehtud kõne salvestis, ja pakendis nr AT1 asuv CD-R plaat, millel on 21.09.2019 Tartu linnas XXX asuva ööklubi XXX turvakaamera salvestis. Kohus on seisukohal, et antud CD ja CD-R plaat tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

V KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS 41. Süüdistatava R. Ainsoni menetluskuluks on määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 324 eurot. Lisaks on

§ 175lg 1 p 9 kohaselt menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates 1. jaanuarist 2020 on kuutasu alammäära 584 eurot). Seega on kõik R. Ainsoni menetluskulud kokku 1200 eurot. 42.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

  1. Süüdistatava kaitsja taotles jätta pool R. Ainsoni menetluskuludest tema XXX tõttu riigi kanda.
  2. R. Ainson avaldas, et ta elatub XXX, mis on XXX euro kandis. Ülalpeetavaid tal ei ole. Tal on kulutusi ravimitele, s.o XXX ja XXX, mis lähevad seljale, kuid seda summat ta öelda ei oska. Ta on ka tööd teinud, aga kuna XXX on läinud koguaeg järjest hullemaks, siis tervis on ikka kõige tähtsam. XXX on ta käinud operatsioonil, seal on XXX mingi probleem, ta läheb esmaspäeval uuesti magnetuuringusse. Operatsioon oli kaks aastat tagasi. Menetluskulude tasumise võimalused on üsna väiksed. Tal ei ole sääste, ta taotleb menetluskulude ajatamist.
  3. Kohus on seisukohal, et kuigi R. Ainsoni XXX ja selle ulatuse kohta ei ole kohtule ühtegi tõendit esitatud ja selle kohta ei sisaldu andmeid ka kriminaaltoimikus, on menetluskulude osaline, küll mitte pooles ulatuse, riigi kanda jätmine põhjendatud, kuivõrd R. Ainsoni sissetulekuks käesoleval ajal on tema sõnul XXX, mis ei ole suur, ning samuti arvestades menetluskulude suurust ning asjaolu, et käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus temalt välja kannatanu kasuks nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitised. Seetõttu jätab Riigikohtu elektroonilisel kodulehel kättesaadav tabel esimese ja teise astme kohtutes välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste kohta aastatel 2014-2016 6 10

(11)kohus

§ 180lg 3 alusel R.

Ainsoni sundrahast poole, s.o 438 eurot riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud kokku 762 eurot tuleb R. Ainsonil

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel ära tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt menetluskulude katteks vähemalt 63,50 eurot kuni nende täieliku hüvitamiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.