Obsah (4)

§ 230§ 162§174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 1.veebruar 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-19105 Hagi ese K. S. hagi Wanareval OÜ

) § 5 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. TvLS § 58 lg 5 kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. TvLS § 59 lg 1 teise lause järgi jõustub töövaidluskomisjoni otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Seega menetleb kohus hageja nõudeid osas, milles töövaidluskomisjon need rahuldas. Arvestades eeltoodut menetleb kohus hageja nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu XXX eurot (bruto) ja tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus.
2. Poolte vahel on vaidlus selles, kas leping on sõlmitud või mitte. Kuigi TLS § 4 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb tööleping sõlmida kirjalikult, loetakse sama sätte teise lause kohaselt tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Hageja on töölepingu sõlmimise tõendamiseks tuginenud töötamise registri kandele, mille kohaselt töötas hageja kostja juures töölepingu alusel perioodil 02.04.
3. a - 15.06.
4. a, fotodele ehitusobjektist ning XXX juhatuse liikme R. K. kirjalikule selgitusele, mille kohaselt hageja tegi XXX tervisekeskuse ehitusobjektil fassaaditöid. Kohtu hinnangul piisab nendest tõenditest selleks, et tuvastada hageja töötamine kostja juures XXX ehitusobjektil perioodil 02.04.
5. a – 15.06.
6. a. Seega tuleb lugeda TLS § 4 lg 2 teise lause järgi tuvastatuks poolte vahel töölepingulise suhte olemasolu.
7. Vaidlust ei ole selles, et kostja teostas töid XXX ehitusobjektil. Asjaolu, et ka hageja töötas samal objektil, on selgelt kinnitanud R. K. ning et hageja tegi objektil tööd kostja kasuks tõendab töötamise registri kanne. Töötamise registris teeb kandeid tööandja. Kostja selgitused töötamise registri kande tegemise kohta on ebaselged. Kostja on asunud seisukohale, et pooled ei ole töölepingut sõlminud ja on vaid läbirääkimisi pidanud, kuid pole osanud põhjendada, miks on tehtud hageja kohta kanne kostja juures töötamise kohta perioodil 02.04.
8. a – 15.06.
9. a. Viide kande tegemisele õigusteadmiste puudumise tõttu ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Eeltoodut arvestades ei ole kostja selgitused usutavad ning töötamise registri kanne kogumis teiste tõenditega näitab, et hageja töötas kostja heaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tuvastatud hageja töötamine kostja juures perioodil 02.04.
10. a - 15.06.
11. a. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töötasu. Tõendeid kokkulepitud töötasu suuruse kohta kohtule esitatud ei ole, pooled ei ole pooled tuginenud ka sellele, et nendevahelisele töösuhtele kohaldus kollektiivleping. Seetõttu saab TLS § 29 lg 2 kohaselt lugeda töötasu suuruseks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Hageja on nimetatud asjaolu tõendamiseks esitanud statistikaameti andmebaasi väljavõtte, mille kohaselt oli ehitussektoris keskmine brutotöötasu
12. a II kvartalis XXX eurot kuus. Kuivõrd hageja tegi ehitustöid, saab kohtu hinnangul lugeda nimetatud tõendi alusel tuvastatuks hageja brutotöötasu suuruse vastavalt TLS § 29 lg 2 sätestatule XXX eurot kuus. Hageja esitanud töötasu nõude kahe kuu eest, XXX eurot kuus. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks hagejale töötasu maksnud. Seega tuleb hageja nõue töötasu saamiseks rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu brutosummas 2400 eurot.
13. Hageja on palunud tuvastada ka töölepingu ülesütlemise tühisus. Samas nähtub kohtule esitatud asjaoludest, et tegelikult ei ole kostja hagejale ülesütlemisavaldust esitanudki ning tegi vaid töötamise registrisse kande töösuhte lõppemise kohta. Sellises olukorras ei ole kohane rääkida ülesütlemise tühisusest, sest töölepingut ei ole tegelikult üles öeldud. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole teisele poolele suunatud tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest ning ülesütlemisavaldus tuleb edastada teisele lepingupoolele. Kui ülesütlemisavaldust ei ole tehtud, ei saa olla leping ülesütlemisega ka lõppenud. Samas on hageja kohtumenetluses esitanud taotluse, et kohus töölepingu TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetaks. Riigikohus on 07.12.
14. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11 leidnud, et TLS § 107 alusel lõpetab kohus töölepingu ka juhul, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse nõude lahendamisel. Seega tuleb tööleping TLS § 107 lg 2 kohaselt alates 15.06.
15. a lõpetada.
16. Riigikohtu 14.05.
17. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13 on selgitatud, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist. Käesolevas vaidluses on hageja esitanud hüvitise saamise nõude. Seega tuleb töölepingu lõpetamise tõttu hagejale hüvitis välja mõista sõltumata sellest, et töövaidluskomisjon seda teinud ei ole. Hageja soovib hüvitist brutosummas 3600 eurot. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejale ei ole töötasu makstud, saab kohtu hinnangul hüvitise suuruse määramisel lähtuda eelnevalt tuvastatud TLS § 29 lg 2 järgsest tasust. Hageja nõutud hüvitise suurus ei ületa kolmekordset eelnevalt tuvastatud kuu töötasumäära. Kostja ei ole välja toonud ka asjaolusid, mis võiksid olla hüvitise vähendamise aluseks. Seetõttu mõistab kohus TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3600 eurot (bruto). III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulu jätta

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Hageja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse käesolevas otsuses kindlaks määramata.

§174

lg 4 esimene lause sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määratakse menetluskulude suurus kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Seega on hagejal võimalik taotleda menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik