← Eesti

1-19-6465/20

Obsah (8)§ 179§ 1781§ 1451§ 145§ 178§ 64§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-19-6465 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2021.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 15.04.2021.a) Kriminaalasja number 1-19-646

§ 179

lg 11 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust;

§ 1781

lg 11 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;

§ 1451

lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust;

§ 145

lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust;

§ 178

lg 1 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti Jüri Strelkovile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 1

(3)alusel loeti karistuse kandmise alguseks Jüri Strelkovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg s.o 03.07.
  1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 03.01.
  2. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Jüri Strelkovi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole Jüri Strelkovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud, kuna tema puhul on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Jüri Strelkov avaldas kohtuistungil, et ta soovib enne tähtaega vabaneda, korralikult makse maksta ja tööl käia. Ta on saanud aru, miks ta vanglas on ja kahetseb oma tegusid. Süüdimõistetu selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ja millised on tema plaanid vabaduses. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Jüri Strelkov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta ja see on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Maja omanik on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Jüri Strelkovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Jüri Strelkovi on kriminaalkorras karistatud korduval. Viimased kaks kuritegu on seksuaalkuriteod laste vastu. Kuriteod on aja jooksul muutunud raskemaks. Eelmine seksuaalkuritegu seisnes lapseealise seksuaalses ahvatlemise kõlbmatus katses. Käesolevad seksuaalkuriteod on pandud toime sama 12-aastase poisi suhtes ning tegevus jõudis ka reaalselt seksuaalvahekorda astumiseni. Kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et saab aru, miks ta karistust kannab ja kahetseb oma tegusid. Vangla iseloomustuse kohaselt ei saa süüdimõistetu ikkagi täpselt aru, mille eest talle karistus mõisteti. Jüri Strelkovile tundub toimepandu normaalne ja aktsepteeritav, kuna nii tema kui kannatanu olid nõus. Kinnipeetav on avaldanud, et ta tunneb tõmmet alaealiste poiste suunas, kuna nendega on hea ja lihtne suhelda, suudab samastuda kergemini. Isiku ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks tuleb muuhulgas arvestada ka süüdimõistetu suhtumist toimepandud kuritegudesse ja järeldusi, mida ta on oma varasemast väärast käitumisest teinud. Sõnades on kinnipeetav valmis oma käitumist muutma, kuid kohtul on raske selles veendunud olla. Jüri Strelkov on samalaadse kuriteo eest varem karistada saanud, kuid on vaatamata sellele õigusvastast käitumist jätkanud. Selle põhjal püsib suur risk uute kuritegude toimepanemiseks vabaduses. Karistuse kandmise ajal on Jüri Strelkov osalenud kuriteoriske vähendavates tegevustes. Ta on omandanud puhastusteenindaja eriala, osalenud majandustöödel, täitnud alkoholiprobleemi käsitlevat 2

(3)töövihikut, läbinud sotsiaalprogrammi Uus Suund. Kõik eeltoodu on tunnustamistväärt, kuid ei veena kohut selles, et Jüri Strelkovist tulenev oht lõplikult kadunud oleks. Töövihik oli kinnipeetaval täidetud osaliselt ja pigem napisõnaliselt. Sotsiaalprogrammi tagasisidena on märgitud, et Jüri Strelkovi võime omandada uusi teadmisi ja arutleda sisuliselt sügavamal tasandil on piiratud. Kuigi oli aruteludes oli ta aktiivne ja valdavalt koostöövalmis, siis mõningate töölehtede täitmine oli talle raske, kuna kinnipeetaval on raske jätta asju meelde ja luua seoseid. Seega on kaheldav tema võime viia aruteludes läbivõetut ja planeeritut reaalsesse ellu. Jüri Strelkovi vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on nii elu- kui töökoht. Võlgnevusi tal ei ole ja kõik rahalised kohustused on õigeaegselt tasutud. Hinnanud kõike eeltoodut kogumis, asub kohus seisukohale, et Jüri Strelkovi tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Jüri Strelkovi puhul esineb mõningaid positiivseid asjaolusid, kuid need ei kaalu üles tema isikust, varasemast elukäigust ja toimepandud kuritegudest tulenevaid võimalikke riske. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kohtu arvates ei ole see eeldus praegu täidetud. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab oma käitumist vajalikul määral muuta. Mõningad muutused kinnipeetava suhtumises võivad olla toimunud, kuid need ei ole piisavad, et teda seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel taas vabastada. Samuti on need muutused olnud lühiajalised. Jüri Strelkovil tuleb jätkata karistuse kandmist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.