1-20-5198 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Pärnu Maakohus 13. november 2020. a, Haapsalu kohtumaja Kärdlas Kriminaalasja number Kohtukoosseis 1-20-5198 (20239000031)

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ketlyn Päll /kd II tl 2-3/ kirjeldas, et 01.10.2019 olid nad Kristi Heilmaniga patrullis ja kella 20.30 paiku said väljakutse Kärdla linna Pae tänavale, kus alustas sõitu väidetav joobes juht, sõidukis pidi olema 3 inimest ja sõiduk pidi olema valge sedaan. Linnumäe külas Selveri juures tuli neile vastu valge Mercedes-Benz Soome numbrimärkidega, mis neid 2 1-20-5198 nähes lisas kiirust. Keeras patrullsõiduki ringi ja lülitas sisse punased-sinised vilkurid ning helisignaali ja asus sõidukit jälitama. Jõudes sõidukile järgi juht ei peatunud. Sõiduk jäi korraks seisma, kuid politseiauto lähenedes lisas kiirust ning sõitis edasi Lõpe külla Hindre tallu Valter Kuldvee elukoha poole. Hindre talu juurde jõudes jäi sõiduk seisma. Läks sõidukist välja Mercedes-Benzi juurde. Juhiistmel ei istunud kedagi, kõrvalistuja kohal istus I V, kellel oli turvavöö kinnitatud. Juhiistme taga istus R K, kellel oli samuti turvavöö kinnitatud. Kõrvalistuja taga istus Valter Kuldvee, kellel oli turvavöö lahti ning kes koheselt tuli autost välja ja oli suhteliselt agressiivselt meelestatud. Küsides V.Kuldveelt, kes oli roolis vastas viimane, et ei räägi midagi, juhti ei olnudki. Kristi Heilman (kd II tl 4-6) kirjeldas samuti, et punase-sinise peatumismärguande peale Mercedes-Benz ei peatunud. Sõiduk peatus Lõpe külas Hindre talu juures, sõiduki uksed olid kinni ja juhi kohapeal kedagi ei istunud. Kõrvalistuja kohal istus I V, kõrvalistuja taga tagaistmel istus Valter Kuldvee ja juhi taga tagaistmel istus R K. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud patrullauto pardakaamera salvestist nimega „2019-09-12-04h00m08s_event.avi“ DVD plaadil /tl 8-9/. Salvestiselt on näha, et politseiauto sõidab järgi ees sõitvale heledale sõiduautole. Video 20.sekundil hele auto ja politseisõiduk peatuvad. Video 30.sekundil liiguvad politseinikud peatunud heleda sõiduauto juurde ja video 39.sekundil väljub auto tagauksest meesterahvas, kes hakkab politseinikega vestlema. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud patrullpolitseinik Ketlyn Pälli vormikaamera salvestist nimega „E28863_E28862_Encrypted_P14773_2019-1001_174900000_374221117.mp4“ DVD plaadil /tl 10-11 II kd/. Salvestiselt on näha, et politseinik avab heleda auto tagumise vasakpoolse ukse ja hakkab isikutega vestlema. Tunnistaja R K /kd II tl 13-15/ rääkis, et kui tema autosse istus, siis juhi kohal istus Valter Kuldvee ja juhi kõrval I V. V.Kuldvee juhtis autot, vilkuritega politseiauto sõitis nende taga, V.Kuldvee peatas auto alles enda elukohas. Kui Valter Kuldvee oli auto peatanud, siis ta puges kahe esiistme vahelt tagaistmele. Tl 35 II kd sõiduki teisaldamise akt näitab, et 01.10.2019 on Lõpe külast teisaldatud sõiduk Mercedes Benz reg. märk XXX. Kohus leiab, et tunnistajate Pälli, Heilmani, K ütlused, patrullauto pardakaamera ja politsei rinnakaamera salvestis, teisaldamise akt tõendavad kokkulangevalt, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis süüdistuses nimetatud mootorsõidukit V.Kuldvee. 1.2.Valter Kuldveed süüdistatakse selles, et tema, olles 15.05.2018 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis 23. veebruaril 2020 kella 19.10-19.14 paiku Hiiu maakonnas, Hiiumaa vallas, Kärdla linnas, Vabaduse 65 juurest Tiigi 8 maja juurde mootorsõidukit Mercedes-Benz ML 280 CDI 4MATIC registreerimisnumbriga XXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 1,17 mg/l +- 0,10 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,07 mg/l, mis on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST. Olles eelnevalt 31.03.2018, 15.05.2019 ja 01.10.2019 juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta, juhtis Valter Kuldvee taas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, pannes sellega toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Sellise tahtliku tegevusega rikkus Valter Kuldvee liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis, samuti liiklusseaduse § 94 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. 3 1-20-5198 Sellise tegevusega pani Valter Kuldvee toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sama tegevusega pani Valter Kuldvee toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s.

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tunnistaja A N /kd II / 146-147/ sõnade kohaselt seisis Kärdla Rimi parklas tema autost paar autot paremal pool Valter Kuldvee kasutuses olev Soome numbrimärkidega XXX must MB maastur, mille roolis istus neoonkollasesse helkurribadega jopesse või pusasse riietatud Valter Kuldvee, kes teda märgates sõiduki juhi kõrvalistmele ronis ja ennast istmel võimalikult madalaks üritas teha. Välja tagurdades märkas ta tulede kumas, et auto tagaistme keskel istub veel üks isik, keda tänu tumedale klaasile polnud võimalik ära tunda. Tuunistaja P Ri /kd II tl 143-145/ ütluste kohaselt teatas A N välijuhile 23.02.2020, et Kärdla Rimi parklas seisab Soome registreerimismärgiga must Mercedes-Benz ja juhi kohal istub Valter Kuldvee ning sõiduki tagaistmel istuvad veel kaks inimest. Reageeriti koheselt, kuna oli teada, et Valter Kuldveel puudub juhtimisõigus. Vabaduse tänav 65 maja juures möödus neist must sõiduk Soome registreerimismärgiga XXX ja roolis oli meesterahvas, kellel oli peas müts ja keskel oli hele triip. Seljas oli meesterahval hele jope, millel olid helkivad triibud. Auto peatus Tiigi 8 maja ees ja kui läks auto juurde, siis nägi, et juhiistme taga istus Valter Kuldvee ja tema kõrval A A. Sõidukis kedagi ees ei istunud. Valter Kuldveel oli seljas kollane tööjope, millel olid helkurtriibud ja peas must müts, mille keskel oli kirje. Samasuguse välimusega meesterahvas juhtis sõidukit, kui sõiduk temast möödus. Valter Kuldvee puhus indikaatorvahendisse ja selle näit oli 1,565 mg/l kohta ja tõendusliku alkomeetri näit oli 1,07 mg/l. Valter Kuldvee ütles, et tema ei ole selle sõidukiga sõitnud ja juht oli sõidukist välja jooksnud korterisse. Valter Kuldvee ja A A viitasid, et sõidukit juhtis I V. Süüdistatav Valter Kuldvee kahtlustatava ülekuulamise protokolli lisaks on fototabel /tl 173 II kd/, kus on näha, et Valter Kuldveel on seljas neoonkollane jope, mille peal on helkurid ja peas must müts, millel on heledaga tähed. Tunnistaja I Vi /kd II tl 153-155/ sõnade kohaselt oli tema 23.02.2020 alguses üksi kodus, siis tuli külla A A, kellega joodi Gini ja viina ning siis läks ta külla M Kle. Peale külastust tuli ta üksi koju tagasi ja läks magama. Sellel päeval ta Valter Kuldveed ei näinud. 25.02.2020 kui läks ta Valter Kuldveele külla, kes ütles, et ta võtaks selle sõidu enda peale, kuid ta ütles, et ei võta. Kui ta 23.10.2020 M K juures käis, siis tal oli seljas pruun valgete ruutudega jope ja tal ei olnud mütsi peas. 27.02.2020 ülekuulamise protokolli juures olevast fototabelist /II kd tl 156-157/ on näha, et I Vil on seljas pruun valgete ruutudega jope. Tunnistaja M K /kd II 158-160/ sõnade kohaselt oli ta 23.02.2020 kodus Pae tänaval, kui tema juurde tuli õhtul umbes 17.30 või 18.00 ajal I V. Külas oli ka tema vend A P. Mingi hetk tahtis I V helistada Valter Kuldveele ja Valter Kuldvee vastas siis telefonis, et ta on politsei bussis. Umbes kella 20.00 ajal läks I V ära. Tl 137 II kd sõiduki teisaldamise akt näitab, et 23.02.2020 on Tiigi 8 Kärdla linnast teisaldatud sõiduk Mercedes Benz reg. märk XXX. Kohus leiab, et tunnistajate A.N, P.Ri, I.Vi, M.K ütlused, fototabel V.Kuldveest ja sõiduki teisaldamise akt kinnitavad, et V.Kuldvee oli isikuks, kes süüdistuses märgitud ajal ja kohas süüdistuses nimetatud mootorsõidukit juhtis. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /kd II tl 130-131/ näitab, et 23.02.2020 kell 19.14 on Valter Kuldvee suhtes kasutatud indikaatorvahendit, mille näit oli positiivne ning joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt oli Valter Kuldvee kõne segane ja aeglane, aja-, isiku ja kohatajus esines häireid, viimase 24-tunni sündmusi ta eriti ei mäleta ja suust on tunda alkoholi lõhna. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli /kd II tl 4 1-20-5198 133-134/ alusel mõõdeti 23.02.2020 kell 19.32 Valter Kuldveel väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks 1,17 mg/l +- 0,10 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,07 mg/l. Kohus leiab, et tõendid kinnitavad, et V.Kuldvee oli mootorsõidukit juhtides alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. 1.3.Valter Kuldveed süüdistatakse selles, et juhtis 19.06.2020 kella 14.30-14.51 ajal Hiiu maakonnas, Hiiumaa vallas, Kassari külas, Tagukülast Sääretirbi tee esimese kilomeetrini mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga YYY alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,16 mg/l +- 0,10 mg/l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,06 mg/l. Olles eelnevalt 31.03.2018, 15.05.2019, 01.10.2019 ja 23.02.2020 juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta, juhtis Valter Kuldvee taas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, pannes sellega toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Sellise tahtliku tegevusega rikkus Valter Kuldvee liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis, samuti liiklusseaduse § 94 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega pani Valter Kuldvee toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sama tegevusega pani Valter Kuldvee toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s.

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud Häirekeskusesse tehtud kõnede salvestisi nimedega „2020069_133443_+000358406673736.mp3“ ja „20200619_142437_05250856“ CD plaadil /tl 18 I kd/. Häirekeskusesse teatakse Audist, mis sõidab suunaga Käina poole, vingerdab teel, ületab kiirust ja ei näita suunda. Kassaris sõitis mööda Audi, mille kiirus oli üle 100 km/h ja auto ujus. Teataja ütleb, et numbrimärk oli YYY. Tunnistaja Juta Lepvalts /kd II tl 10-12/ sõnade kohaselt tuli 19.06.2020 kella 13.40 juhtimiskeskusest väljakutse, et Kärdlast Käina poole sõidab hall Audi A8 numbrimärgiga YYY, mis sõidab ebaühtlaselt, ei näita suunda ja ületab kiirust. Nähes kirjeldatud autot andis siniste ja punaste vilkuritega peatumismärguande, aga sõiduk lisas kiirust ja sõitis edasi. Nägi, et sõidukis oli kaks inimest, kes istusid esiistmetel. Vahetult enne Vaemla –Kassari – Luguse teega ristumist jäi sõiduk keset teed seisma ja tagaklaasist oli näha, et sõidukijuht hüppas juhi kohalt tagumisele istmele, kaassõitja seljataha. Nad tulid koos patrullkaaslasega patrullautost välja ja läksid peatunud sõiduki juurde. Tagaistmel istus Valter Kuldvee ja ees kõrvalistuja kohal M K. Valter Kuldveel ei olnud tagaistmel turvavööd kinnitatud. Valter Kuldveel tuli suust alkoholilõhna ja kui ta autost välja tuli kõndis vaarudes, kõne oli aeglane, reaktsioonikiirus häiritud. Kontrolli käigus politsei andmebaasist selgus, et tal pole juhtimisõigust. Piret Rehe kontrollis Valter Kuldvee joovet indikaatorvahendiga, mille tulemuseks oli 1,21 mg/l ja tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 7110 EST näitas lõplikuks lugemiks 1,6 mg/l ja arvestades laiendmääramatust oli seega lõplik tulemus 1,06 mg /l. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud Juta Lepvaltsi vormikaamera salvestist nimedega „E124533_E124532_:BCU_P14773_2020-06-19_115106000_-632688092.mp4“ DVD plaadil /tl 19/. Vormikaamera salvestiselt on näha, et politseinik jookseb peatunud Audi A8 juurde ja juhiistmel ei istu kedagi, kõrvalistmel istub M K. 5 1-20-5198 Tunnistaja M K /kd II tl 13-15/ rääkis, et 19.06.2020 tarvitas ta koos Valter Kuldveega viimase kodus alkoholi. Mingi hetk Valter läks ja istus mingi Audi rooli ja tema läks istus kõrvalistmele. Valter pani auto käima ja hakkas sõitma. Valter sõitis imelikult, polnud normaalne sujuv sõidustiil. Nad sõitsid Kassarisse, kuhugi Sääretirbile ja käisid seal ujumas. Siis nad tahtsid vist tagasi sõita ja Valter istus jälle Audi rooli, tema kõvalistmele ning hakkasid rannast ära sõitma ja 1-2 kilomeetri pärast kuulsid sireene. Valter jäi autoga seisma ja nii kui ta auto peatas hüppas ta tagaistmele. Valteril oli turvavöö ka peal, kuid ta tegi selle eelnevalt lahti. Politseinikud tulid kohe auto juurde, kuid siis oli Valter juba tagaistmel. Tl 20 I kd olev väljavõte liiklusregistrist näitab, et Audi A8 reg.nr YYY kasutaja on Valter Kuldvee. Kohus leiab, et tunnistajate Lepvalts ja K ütlused, kõned häirekeskusesse ja politsei vormikaamera salvestis kinnitavad kokkulangevalt, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis süüdistuses märgitud mootorsõidukit Valter Kuldvee. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /kd I tl 2/ näitab, et Valter Kuldvee suhtes on 19.06.2020 kell 14.54 kasutatud indikaatorvahendit, mille näit oli positiivne. Joobeseisundi kontrollimise protokolli /I kd tl 3/ kohaselt Valter Kuldvee reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne aeglane, aja-, isiku ja kohatajus esineb häireid, koordinatsioonis on kerged häired ja suust on tunda alkoholi lõhna. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll /kd I tl 5-6/ näitab, et 19.06.2020 kell 15.08 mõõdeti Valter Kuldveel väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 1,16 mg/l +- 0,10 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,06 mg/l. Kohus leiab, et tõendid kinnitavad, et V.Kuldvee oli mootorsõidukit juhtides alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. 1.4.Mootorsõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta - punktid 1.1, 1.2, 1.3 V.Kuldveele arvatakse süüks 01.10.2019, 23.02.2020 ja 19.06.2020 mootorsõiduki süstemaatilist juhtimist juhtimisõiguseta isiku poolt. Kohus eespool tuvastas, et nimetatud kuupäevadel V.Kuldvee juhtis mootorsõidukit. Liiklusregistri väljatrükk politsei andmebaasist /kd I tl 21/ näitab, et Valter Kuldveel puudub juhtimisõigus. Karistusregistri väljavõte /kd I tl 74-75/, PPA Põhja prefektuuri väärteootsus /kd II tl 187/ ja 15.05.2018 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-4108 näitavad, et Valter Kuldvee 15.05.2019 juhtis juhtimisõiguseta mootorsõidukit, teda karistati LS § 201 lg 2 järgi ning 31.03.2018 juhtis samuti juhtimisõigust omamata mootorsõidukit. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad, et V.Kuldvee oli enne 01.10.2019 kahel korral juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta ja seega on isikuks, kes 01.10.2019, 23.02.2020 ja 19.06.2020 süstemaatiliselt juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta. 1.

1. Mootorsõiduki korduv joobeseisundis juhtimine – punktid 1.2, 1.3 15.05.2018 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-4108 näitab, et Valter Kuldvee on karistatud KarS § 424 lg 2 järgi selle eest, et ta 31.03.2018 juhtis korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, mis näitab, et V.Kuldvee oli nii 23.02.2020 kui ka 19.06.2020 isikuks, kes juhtis korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis. 1.
2. Tegude objektiivne koosseis Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et V.Kuldvee 01.10.2019, 23.02.2020 ja 19.06.2020 pani toime süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isikuna. V.Kuldvee 01.10.2019, 23.02.2020 ja 19.06.2020 teod täidavad KarS § 423-1 sätestatud teo objektiivse kooseisu. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et V.Kuldvee 23.02.2020 ja 19.06.2020 pani korduvalt toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. 6 1-20-5198 V.Kuldvee 23.02.2020 ja 19.06.2020 teod täidavad KarS § 424 lg 2 sätestatud teo objektiivse koosseisu. 1.7.Tegude subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et V.Kuldvee pani teod toime otsese tahtlusega. V.Kuldvee teadis, et tal pole juhtimisõigust, teda oli juhtimisõiguseta juhtimise eest eelnevalt korduvalt karistatud. Sellest hoolimata juhtis ta jälle kolmel korral mootorsõidukit. Neist kahel korral juhtis V.Kuldvee mootorsõidukit ka alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. 19.06.2020 sündmuse kohta on tunnistaja avaldanud, et tarvitasid V.Kuldveega koos alkoholi enne seda kui V.Kuldvee asus autot juhtima. Kohus leiab, et joobeseisundi kirjeldamise protokollides kirjeldatu näitab, et V.Kuldveel esinesid mõlemal korral ka välised joobe tunnused. Alkoholisisalduse määr väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 1,07 mg/l kohta ja 1,06 mg/l kohta. Kohus leiab, et V.Kuldvee veres tuvastatud alkoholi sisaldus oli selline, mille puhul ta ilmselgelt pidi aru saama, et on seisundis, millises ei tohi mootorsõidukit juhtida, kuid sellest hoolimata asus ta mootorsõidukit juhtima. 1.8.Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. 1.9.Süüküsimus KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
3. peatükis
4. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks V.Kuldvee süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises. 1.10 Kokkuvõte Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanemine V.Kuldvee poolt. V.Kuldvee 01.10.2019 toime pandud tegu täidab KarS § 423-1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja V.Kuldvee on selle toimepanemises süüdi. V.Kuldvee poolt 23.02.2020 ja 19.06.2020 toime pandud teod täidavad KarS § 423-1, § 424 lg 2 sätestatud teokoosseisud, on õigusvastased ja V.Kuldvee on nende toimepanemises süüdi.
5. SÜÜDISTUS KarS § 274 lg 1 JÄRGI 2.1.Valter Kuldveed süüdistatakse selles, et tema lõi 01.10.2019 kella 20.50 paiku Hiiu maakonnas, Hiiumaa vallas, Lõpe külas, Hindre talu sissesõidu tee otsas, Paadimehe kinnistul ametikohustusi täitnud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna koerajuhile Ketlyn Pällile mõlema käega rinna ja näo piirkonda. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas Valter Kuldvee Ketlyn Pällile füüsilist valu ja hetkelise tasakaalu kaotuse. Sellise tegevusega pani Valter Kuldvee toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu, s.

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanu Ketlyn Pälli /kd II tl 2-3/ ja tunnistaja K Hi /kd II tl 4-6/ ütlused kinnitavad kokkulangevalt, et kui Ketlyn Päll hakkas autos istuva R Kega rääkima, tuli Valter Kuldvee, kes lõi sõiduki ukse pauguga kinni, ähvardas kõiki maha lüüa ja seejärel lõi Ketlyn Pälli ühe korra kahe käega rinna ja näo piirkonda. Löögi järel kukkus maha vormikaamera. K.Päll on avaldanud, et löök tekitas näo piirkonda valu ja hetkelise tasakaalu kaotuse. 7 1-20-5198 Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud patrullauto pardakaamera salvestist nimega „Mittepeatumine ja rünne.avi“ DVD plaadil /tl 8-9 II kd/. Salvestiselt on näha, et

1. minuti
2. sekundil seisab lühem naispolitseinik heleda auto tagumise vasakpoolse ukse juures, mis on avatud ja vestleb autos olijatega. Seejärel tuleb auto juurde meesterahvas, lööb kahe käega auto ukse kinni ja lööb kahe käega lühemale naispolitseinikule rinna ja/või pea piirkonda. Löögi tagajärjel teeb naispolitseiniku pea äkilise jõnksu ja on näha, et midagi kukub maha. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud patrullpolitseinik Ketlyn Pälli vormikaamera salvestist nimega „E28863_E28862_Encrypted_P14773_2019-1001_174900000_374221117.mp4“ DVD plaadil /tl 10-11 II kd/. Salvestiselt on näha, et 20:49:16 tuleb auto juurde meesterahvas, kes lööb käega auto ukse kinni. Seejärel ei ole täpselt aru saada, mis toimub, kuna kaader liigub nii kiirest, kuid järgmisel hetkel on vormikaamera maas kruusal. Meesterahvas lubab mõlemad maha lüüa. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistaja ütlused ning salvestised kinnitavad kokkulangevalt, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas Valter Kuldvee lõi ametikohustusi täitnud politseinikule K.Pällile mõlema käega näo- ja rinnapiirkonda. K.Päll on tunnistanud, et sai löömisest valu. Kohus leiab, et V.Kuldvee poolt K.Pälli kahe käega löömise tagajärjel kaotas K.Päll ka tasakaalu, rinnas olnud vormikaamera kukkus maha. Kohus leiab, et eelnev näitab, et V.Kuldvee löök oli tugev ja sellise tegevuse tagajärjel valu saamine on usutav. 2.
3. Teo objektiivne koosseis V.Kuldvee tegu täidab KarS § 274 lg 1 sätestatud teo objektiivse kooseisu. 2.3.Teo subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et V.Kuldvee pani teo toime otsese tahtlusega. V.Kuldvee lõi K.Pälli, kellel oli seljas politsei ametivorm ja kes selgitas politseiauto eest ära põgenenud auto (mida juhtis V.Kuldvee) juures asjaolusid. Seega oli üheselt arusaadav, et K.Päll täitis politseinikuna ametikohustusi. Kuna V.Kuldvee lõi K.Pälli kahe käega, siis löögijõud oli tugevam kui ühe käega lüües. Eelkirjeldatud viisil näo piirkonda löömisel saab ka keskmine kõrvaltvaataja aru, et selline tegevus tekitab valu. 2.4.Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. 2.
4. Süüküsimus KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
5. peatükis
6. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks V.Kuldvee süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises. 2.
7. Kokkuvõte Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine V.Kuldvee poolt, mis täidab KarS § 274 lg 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja V.Kuldvee on selle toimepanemises süüdi.
8. SÜÜDISTUS KarS § 263 lg 1 p 1 JÄRGI Valter Kuldveed süüdistatakse selles, et tema lõi 20.10.2019 kella 17.30 paiku Hiiu maakonnas, Hiiumaa vallas, Lõpe külas, Lõpe poe juures ühel korral rusikas käega J Pile vastu vasakut kõrva ning seejärel üritas lüüa parema kõrva pihta, kuid J Pil õnnestus käsi 8 1-20-5198 ette panna ning löök ei tabanud. Oma tahtliku tegevusega põhjustas Valter Kuldvee J Pile füüsilist valu ning häiris läheduses viibivaid isikuid, kes sündmust pealt nägid ja löömisele vahele läksid - M L, A P, J S ja K Li. Sellise tegevusega rikkus Valter Kuldvee korrakaitseseaduse §-ga 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellise tegevusega pani Valter Kuldvee vägivallaga toime avaliku korra raske rikkumise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Kannatanu J Pi /kd II tl 61-63/ ütluste kohaselt helistati talle 20.10.2019 kella 17.20 ajal ja öeldi, et „I“, kes on A sõber, soovib temaga kokku saada Lõpe külapoes. Kui ta jõudis külapoe juurde, siis sõitis katlamaja otsa valge Mercedes-Benz, kust tuli välja meesterahvas, kellel oli lõua otsas habe ja hakkas varastatud asju tagasi nõudma. Peale seda tuli autost teine mees, kellel oli nahkjope seljas ja lõi teda käega vasaku kõrva juurde. Siis lõi see mees teda vastu paremat kõrva, aga jõudis käe ette panna ja löök ainult riivas, see ei olnud valus. Tal oli valus, kuid teda vastu vasakut kõrva löödi. Edasisi sündmusi täpselt ei näinud, sest oli kõrvavalust häiritud. J Pile esitati äratundmiseks /kd II tl 67-72/ 3 isikut ja äratundmiseks esitamise protokollide alusel tundis ta ära I Vi ja Valter Kuldvee. I V oli J Pi sõnade kohaselt esimene mees, kes autost välja tuli ja kes teda vaid tõukas. Valter Kuldvee oli tema sõnade kohaselt see, kes 20.10.2019 Lõpe küla poe juures tuli teisena autost välja ja lõi teda. Tunnistaja M L /kd II tl 73-76/ sõnade kohaselt viibis tema Lõpe külapoe ees, kui äkki tuli nurga tagant heledates riietes meesterahvas, kes läks J Pi juurde ja hakkas röökima ning süüdistama. Siis tuli nurga tagant teine mees, kellel oli seljas must üleriie ja ta lõi J Pi pea piirkonda, kuid mitte päris näkku. J P tõmbas pea löögi järel alla. Äratundmiseks esitamise protokollide /kd II tl 77-82/ alusel tundis M L ära Valter Kuldvee kui meesterahva, kes lõi J Pi pea piirkonda. Tunnistaja A Pi /kd II tl 85-87/ sõnade kohaselt nägi ta, et Mercedes-Benz sõitis poe ette ja jäi seisma. Välja tuli heledamate riietega meesterahvas ja süüdistas J Pi. Koheselt tuli autost ka teine meesterahvas, kelle oli seljas mingi tumedam asi, kas jope või tagi. Ta ei oska öelda, kes meestest J Pi esimesena lõi, aga J sai löögi vastu kõrva ja see läks punaseks. Tema meelest löödi käega ja mõlemad mehed lõid. Kähmluse käigus riivas kellegi käsi ka tema parempoolset põske, kuid valu ta ei tundnud ning tõukas kedagi ka ise enesekaitseks. Peale seda läks ta poodi ja palus politseisse helistada. Tunnistaja J Si /kd II tl 88-90/ sõnade järgi oli tema Palade katlamaja ees, kui pole otsa sõitis auto ja sealt tulid välja kõige ees I V ja tema järel Kuldvee. I V hakkas poe ees seisvate J Pi ja kahe teise meie peale räuskama ja siis jõudis nende juurde Kuldvee, kes samuti karjuma hakkas. Tema konkreetselt ei näinud, kas Kuldvee kedagi lõi, kuid ta oli väga agressiivne ja kuri ning vehkis kätega. Tunnistaja K L /kd II tl 93-95/ rääkis, et ta nägi oma rõdult, kuidas valge Mercedes Soome numbrimärgiga sõitis Lõpe küla poe poole. Ta teadis, et see Mercedes kuulub Kuldveele kellel pole juhilube. Auto jäi seisma poe läheduses ja sealt tulid välja Kuldvee ja V ja läksid poe ette J ja A Pi juurde ning hakkasid ülbitsema. Kohus leiab, et kannatanu, tunnistajate M.L, A.Pi, J.Si, K.Li ütlustega ning äratundmiseks esitamise protokollidega on tõendatud, et V.Kuldvee lõi J.Pi süüdistuses märgitud ajal ja kohas rusikaga vastu kõrva. J.P on tunnistanud, et sai löömisest valu. Kohus leiab, et rusikaga vastu kõrva löömisel on tavapäraseks tagajärjeks valu saamine, sest rusikaga löök on selgelt tugevam kui näiteks lahtise käega löömine. Pea piirkond, mh ka kõrva juurest on õrn, millele valu tekitamiseks piisab ka lahtise käega löömisest. Seega pani V.Kuldvee J.Pi 9 1-20-5198 suhtes toime vägivallateo. V.Kuldveele on süüks arvatud, et ta häiris avalikus kohas oma tegevusega ka läheduses viibivaid teisi isikuid. Tunnistajad on kirjeldanud sündmust järgnevalt: M.L on avaldanud, et kumbagi meest, kes J.Pi ründasid, ei tundnud. Mõlemad mehed olid „härga täis“ ja koos süüdistamisega kohe ka rünnati Jit. Läksid Jile appi, et tundmatu ründaja maha viia. Ka kõrvalasuvast töökojast jooksid mehed appi. Ründajad põgenesid; A.P on avaldanud, et mehed tulid autost välja, neid ei tundnud, tundusid mõlemad purjus olevat, olid agressiivsed ja suht kohe läks löömaks. Läks vahele, et J kaitsta. Palus poemüüjal politsei kutsuda; J.S on avaldanud, et Kuldvee ja Vi käitumine oli väga häiriv, nad olid alkoholijoobes ja ründasid poe ees rahulikult seisvaid meesterahvaid. Kuldvee oli väga agressiivne ja kuri, vehkis kätega, räuskas ja sõimas. Siis tuli kortermajast turskem mees ja läks ka konfliktile vahele, on kindel, et kui tema poleks tulnud, oleks Kuldvee ja V veel poe ees olevatele meestele kallale läinud ja peksa andnud. Läks katlamajja ja kutsus oma sõbrad õue; K.L on avaldanud, et nägi oma korteri rõdult, et Kuldvee ja V tulid ja hakkasid poe juures olnud meestega ülbitsema. Jooksis toast õue vaatama, mis toimub, Kuldvee ja V olid endiselt meeste juures, karjusid ja vehkisid kätega. Kui küsis mehed mis teete siin, siis V ja Kuldvee ründasid teda, tema kaitses ennast. V ja Kuldvee jooksid ära ja sõitsid autoga minema. Kõigepealt märgib kohus, et V.Kuldvee lõi J.Pi poe ees, mis on avalik koht. Seal J.Pi lüües rikkus V.Kuldvee korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud käitumise üldnõudeid, mis muuhulgas keelab avalikus kohas teist isikut lüüa. Kohus leiab, et M.L, A.P, J.S ja K.L olid tekkinud konflikti mõttes kõrvalised isikud ja nad ei olnud ka omavahel seotud. V.Kuldvee ja temaga kaasas olnud I.Vi käitumine häiris neid kõiki sedavõrd, et nad leidsid, et peavad minema J.Pile abiks konflikti lahendama, kartes, et muidu V.Kuldvee ja I.Vi rünnak jätkub. Kohus leiab, et V.Kuldvee lõi J.Pi avalikus kohas, J.P sai löömisest valu. V.Kuldvee rikkus avalikus kohas käitumise üldreegleid ja tema tegevus häiris sündmust pealt näinud kõrvalisi isikuid. Seega on kohtule esitatud tõenditega kinnitust leidnud, et V.Kuldvee pani toime talle süüdistuses süüks arvatud teo. 3.
9. Teo objektiivne koosseis V.Kuldvee tegu täidab KarS § 263 lg 1 p 1 sätestatud teo objektiivse kooseisu. 3.3.Teo subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et V.Kuldvee pani teo toime otsese tahtlusega. V.Kuldvee lõi avalikus kohas J.Pi rusikaga, millega põhjustas J.Pile valu. Rusikaga vastu kõrva löömine on tegevus, mille puhul saab ka keskmine kõrvaltvaataja aru, et selline tegevus tekitab valu. V.Kuldvee käitumine juba enne J.Pi löömist oli sedavõrd väljakutsuv, et äratas konfliktis mitte osalevate isikute tähelepanu, kes tundsid end V.Kuldvee käitumisest häirituna ja leidsid, et V.Kuldvee ei lõpeta oma tegevust ilma nendepoolse sekkumiseta. Kohus leiab, et V.Kuldvee räuskava käitumise põhjal võib öelda, et ta teadis, et tema käitumine avalikus kohas häirib teisi inimesi. 3.4.Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. 3.5.Süüküsimus KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
10. peatükis
11. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et 10 1-20-5198 kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks V.Kuldvee süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises. 3.
12. Kokkuvõte Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine V.Kuldvee poolt, mis täidab KarS § 263 lg 1 p 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja V.Kuldvee on selle toimepanemises süüdi. 4.KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb Valter Kuldveed karistada. V.Kuldvee on toime pannud seitse teise astme kuritegu neljal erineval päeval üheksa kuu jooksul. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest. Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. V.Kuldvee on kõik teod toime pannud otsese tahtlusega. V.Kuldveel ei ole juhtimisõigust, ta on eelnevalt korduvalt karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest, millised karistused ei ole teda ilmselgelt mõjutanud, sest ta on taas asunud kolmel korral mootorsõidukit juhtima. Neist kahel korral juhtis ta mootorsõidukit ka joobeseisundis ja tema joove oli oluliselt suurem kui joobe määr, millest algab kriminaalvastutus. Kohus leiab, et süstemaatilise juhtimisõiguse juhtimise ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise puhul on V.Kuldvee süü keskmisest suurem, ta on neid kuritegusid toime pannud korduvalt. Avaliku korra rikkumise puhul lõi V.Kuldvee kannatanut ühel korral, kannatanu sai valu, tervisekahjustust ei põhjustanud. V.Kuldvee häiriva tegevuse lõpetamiseks pidi konflikti sekkuma mitu inimest. Kohus leiab, et avaliku korra rikkumise puhul V.Kuldvee süü on keskmisest väiksem. V.Kuldvee lõi oma ametikohustusi täitnud politseiametnikku ühel korral, millega põhjustas valu. Löömise tagajärjel tervisekahjustust ei tekkinud. Ka selle kuriteo puhul on V.Kuldvee süü keskmisest väiksem. V.Kuldvee tunnistas end kohtus kõikide kuritegude toimepanemises süüdi, mis on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri teatis näitab, et V.Kuldvee on kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 15.05.
13. a otsusega nr 1-18-4108 KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 1 kuu, mis KarS § 69 alusel asendati ÜKT-ga 388 tundi, millise karistuse V.Kuldvee sai kantud 16.10.
14. Seega 01.10.2019 pani V.Kuldvee toime 2 uut kuritegu ajal, mil tal eelmine karistus oli kandmata. Eelmise kohtuotsusega oli V.Kuldvee süüdi mõistetud KarS § 424 lg 2 järgi ja ka käesolevas kriminaalasjas arvatakse talle süüks kahel korral mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis ilma juhtimisõiguseta. Kohus leiab, et see näitab, et kuigi eelmine kriminaalkaristus on V.Kuldvee poolt kantud, ei ole see avaldanud V.Kuldveele mõju ja ta on jätkanud juba eelmise karistuse kandmise ajal ja ka ajal, mil see oli kantud, kuritegude toimepanemist. Kaitsja leidis, et V.Kuldvee suurim probleem on alkoholisõltuvus ja ta on sellest ise aru saanud, paigaldab kohe alkoholivastase ravimi kui vanglast välja saab. Kaitsja sõnul V.Kuldveel on nn ampull olnud ja see on toiminud (aastal 2014). Kohus märgib, et V.Kuldveele oli 2018.a kohtuotsusega määratud karistuse kandmise ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest /tl 208-209 II kd/ nähtub, et V.Kuldvee rikkus ÜKT tegemise ajal nimetatud kohutust 11 1-20-5198 korduvalt, kriminaalhooldusametnik tuvastas Kuldveel joobe 12.06.
15. Kaitsja kinnitusel on V.Kuldvee kõik kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Viimane kuritegu käesolevas kriminaalasjas on toime pandud 19.06.2020, seega ei ole V.Kuldvee vabaduses viibides alkoholiprobleemiga tegelnud vähemalt aasta jooksul. Eelnev näitab, et kuigi V.Kuldvee oli eelmise karistuse kandmise ajal kriminaalhooldusametniku järelevalve all, pidi täitma kontrollnõudeid ja tal oli kohustus mitte tarvitada alkoholi, siis see karistus ei saavutanud eesmärki mõjutada V.Kuldveed edaspidi õiguskuulekalt käituma. V.Kuldveel oli ajaperioodil, mil ta kuritegusid toime pani, pere ja ka töökoht, seega vabaduses viibides oli võimalus pere eest hoolitseda. V.Kuldvee on olnud enne vahistamist seoses kuritegude toimepanemisega peale igat kuriteosündmust (s.o neljal korral) kahtlustatavana kinni peetud 2-3 päeva. Ka need kinnipidamised ei ole mõjutanud V.Kuldveed oma käitumist muutma. Seega olukorras, kus ta jätkas alkoholi tarvitamist ning järjepidevalt pani toime uusi liikluskuritegusid ja vägivalla tarvitamisega seotud kuritegusid, tegi ta oma valiku vabaduses pere juures viibimise ja vabaduse kaotuse vahel. Kriminaalhooldaja on esitanud V.Kuldvee suhtes kohtueelse ettekande /tl 208-209 II kd/, milles on leidnud – kuna varasemad karistusliigid ei ole andnud loodetud tulemusi ning V.Kuldvee on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, peab kriminaalhooldusametnik sobivaks karistusliigiks vangistusliku karistuse kohaldamist. Kohus leiab, et ka karistuse üldpreventiivne eesmärk omab V.Kuldveele karistuse mõistmisel tähtsust. V.Kuldvee on kuritegude toimepanemisega rünnanud nii teiste liiklejate turvatunnet kui ka näidanud oma üleolevat suhtumist õiguskorda kaitsvasse politseiametnikusse. Samuti häiris tema avaliku korra vastane rünne kaaskodanike usku, et avalikus ruumis on turvaline. Karistus peab andma selge signaali, et selline käitumine on lubamatu, kuritegudele järgneb karistus, selline teadmine tugevdab inimeste usaldust õiguskorra vastu. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud näitavad, et V.Kuldveed tuleb karistada kõikide toimepandud süütegude eest vangistusega. 23.02.2020 ja 19.06.2020 pani V.Kuldvee ühe teo, mis vastas KarS § 424 lg 2 ja KarS § 423-1 süüteokoosseisudele ja nende tegude eest tuleb V.Kuldveed karistada KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 lg 2 järgi, sest see seadusesäte näeb ette raskeima karistuse. Kohus mõistab V.Kuldveele KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse, suurendades üksikkaristustest raskeimat karistust. Kuna kriminaalasi lahendati kohtus lühimenetluse korras, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel V.Kuldveele mõistetavat liitkaristust vähendada ⅓ võrra.
16. TÕKEND V.Kuldvee on kahtlustatavana kinni peetud 01-03.10.2019 /tl 43- 45 II kd/, 20-22.10.2019 /tl 96-98 II kd/, 23-24.02.2020 /tl 168- 170 II kd/, 19-21.06.2020 /tl 22-23 I kd/, s.o 11 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Pärnu Maakohtu 02.07.2020 määrusega nr 1-20-4642 on kohus andnud loa V.Kuldvee vahistamiseks kuni kaheks kuuks, s.o kuni 02.09.2020 /tl 60-68 I kd/, mille alusel V.Kuldvee on 02.07.2020 kinni peetud /tl 73 I kd/. Pärnu Maakohus 28.08.2020 määrusega 1-20-5198 jättis V.Kuldvee suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata /tl 39-40 III kd/. Kohus leiab, et V.Kuldvee vahistamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud, endiselt esineb põhjendatud kahtlus, et ta vabaduses viibides võib jätkata kuritegude toimepanemist. Seega jätab kohus V.Kuldvee suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata. Tõkend vahistamine tuleb tühistada kui V.Kuldvee asub jõusutnud kohtuotsuse alusel vangistust kandma. V.Kuldvee vangistuse kandmise alguseks loeb kohus V.Kuldvee kinnipidamise vahistamismääruse alusel, s.o 02.07.
17. 12 1-20-5198 6.TSIVIILHAGI ei ole esitatud. 7.ASITÕENDID Asitõendina on vaadeldud: - CD-R plaadile salvestatud kahte Häirekeskusesse tehtud kõnet /tl 18 I kd/. Plaat asub I kd tagakaane küljes; - DVD-R plaadil olevat politseinik J.Lepvaltsi 19.06.2020 vormikaamera salvestist /tl 19 I kd/. Plaat asub I kd tagakaane küljes; - 01.10.2019 politsei patrullauto pardakaamera salvestust /tl 8- 9 II kd/, mis asub DVD plaadil Plaat asub II kd tagakaane küljes; - DVD plaadil olevat politseinik JK.Pälli 01.10.2020 vormikaamera salvestist /tl 10-11 II kd/. Plaat asub II kd tagakaane küljes; - K.Kuldvee 29.05.2020 salvestist, mis asub DVD plaadil /tl 166-167 II kd/. Plaat asub II kd tagakaane küljes. Plaadid salvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. 8.MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb Valter Kuldveelt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas 876 eurot, s.o 1,5*584 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see V.Kuldvee kaitsmise eest kaitsjale advokaat P.Rajaverele makstud tasu ja kulud 109,12 eurot /tl 33-38 I kd/, 109,12 eurot /tl 46-50 I kd/, 115,12 eurot /tl 55-58 II kd/, 32,40 eurot /tl 102-104 II kd/, 85,70 eurot /tl 178-181 II kd/, 114 eurot /tl 216-219 II kd/ ning kaitsjale advokaat M.Viirale makstud tasu ja kulud 390,40 eurot /tl 69-72 I kd/, 194,40 eurot /tl 211-212 II kd/, 207,80 eurot /tl 213-215 II kd/, 136,80 eurot /tl 41-42 III kd/, 426 eurot /tl 43-44 III kd/, 141,60 eurot /tl 52-53 II kd/. Riigi õigusabi tasud ja kulud kokku 2062,46 eurot. Menetluskulud kokku: sundraha 876 eurot + riigi õigusabi tasu ja kulud 2062,46 eurot = 2938,46 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel V.Kuldveelt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 13