KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2021, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-54103 Tsiviilasi P Re pankrotimenetluses täitmata jään

§ 175

lg 1 nimetatud viie aastane tähtaeg kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ja kohus saab võlgniku taotlusel otsustada tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise üle. 11. Vastavalt

§ 175

lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi (võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel) ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12. Kohtute infosüsteemist ei nähtu kohtule võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Seega

§ 175lg 1 punktis 1 tulenevat keeldumise alust ei esine.

13. Järgnevalt kontrollib kohus teist

§ 175

lg 2 sätestatud keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§-st 173 tulenevalt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel: (

1. i)tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; (
2. ii)teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas arvestab kohus konkreetset isikut, sh millised on tema väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust.

§ 173

lg 3 alusel loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole määranud üleantavat protsenti teistsuguses määras (

§ 173

lg 4).

§ 173

lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab (

§ 172lg 6).

14. Võlgniku esitatud aruannetest ja kontoväljavõtetest nähtuvalt on võlgniku sissetulekud menetluse kestel moodustunud valdavas osas erinevatest toetustest ja hüvitistest, millele seadusest tulenevalt (

§ 173

lg 5 ja TMS § 131 lg 1) sissenõuet pöörata ei saa ja mille arvelt ka võlausaldajate nõuete rahuldamist ei saa eeldada ega nõuda. 15. Võlgniku kohustustest vabastamise osas arvamust avaldanud võlausaldajate seisukohad taanduvad kokkuvõttes hinnangule, et võlgnik ei ole piisvalt pingutanud ega teinud kõike endast olenevat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. On õige, et võlgnik ei ole menetluse kestel võlausaldajatele ühtegi väljamakset teinud. Siiski ei ole võlausaldajate kriitika võlgniku suhtumise ja tegevuse suunal kohtu hinnangul põhjendatud. 4

§ 173tulenevaid kohustusi.

Uurides võlgniku tegevust, eluolu, varalist seisundit ja võimet töötamiseks ja seeläbi tulu saamiseks, on kohus toimikus oleva põhjal tuvastanud, et sisuliselt ei saanudki võlgnik (ei olnud võimeline) teenida sellist tulu, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada. XXXXXXXXXXXX s.o vahetult enne kohustustest vabastamise menetluse alustamist xxxxxxx sündis võlgnikul xxxxxxx. On ilmne, et eriti väikelapse kõrvalt ei ole töötamine kui mitte mõeldav, siis vähemalt mõistlikult eeldatav ja oodatav. Võlgnik on asunud tööd otsima alates xxxxx lasteaeda minekust 2 aasta septembris. Jaanuaris 2017 asus võlgnik tööle lihttöödel, mis osutusid füüsiliselt üle jõu käivaks. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub 2017 jaanuari töötasu (ja haigushüvitiste ja puhkuse kompensatsiooni) väljamakse XX OÜ-lt summas 63,70 eurot. Veebruari töötasu on laekunud AS-lt XXX summas 178,50 eurot. Aprillis kajastub kontol palgamakse XXX OÜ-lt summas 29,57 eurot. Samal ajal on võlgnikule olnud määratud XXXXXXXXX, mida kinnitavad ka töövõimetuspensioni/töövõimetoetuse maksed. 2017-2018 omandas võlgnik X XXX eriala. Pärast seda on võlgnik käinud Töötukassa koolitustel ja jätkanud töö otsimist. Mais 2019 on võlgnik asunud tööle osalise tööajaga XXXX XX OÜ-s. Pangakontode väljavõtetelt nähtuvalt on võlgnikule igakuiselt laekunud töötasusid alates 2019 juunist summades, millest suurim on 250 eurot, keskmiselt suurusjärgus 170-180 eurot. Võlgnik töötas kuni

1. aasta veebruarini. Töösuhe XX OÜ-ga lõppes, kuna töö ei olnud võlgnikule tervist arvestades jõukohane. Alates XXXXX on võlgnikule määratud XXXXXXXXXXXX töövõime. Kuigi võlgnik on menetluse kestel kokkuvõttes ca aastase perioodi töötanud, ei ole töötasud küündinud summadeni, mille arvelt saaks ja tuleks võlausaldajatele väljamakseid teha. TMS § 132 lg 1 tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata sissetuleku osale, mis ei ületa ühe kuu eest ette nähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sisuliselt arvestatakse võlausaldajatele töötasust väljamakstav osa järgmiselt: palk miinus töötasu alammäär miinus töötasu alammäärast 1/3 iga alaealise ülalpeetava kasuks. Saadavast summast 75% kuulub võlausaldajatele väljamaksmisele ja 25% jääb võlgnikule. Kõige eelneva juures tuleb arvestada, et võlgniku võimalused ja suutlikkus sissetuleku teenimisel ei ole hinnatavad n-ö tavaskaalal. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Võimeid ja oskusi ja terviseseisundit silmas pidades on võlgniku pingutused erinevate toetuste kõrval ka töise sissetuleku teenimiseks olnud igal juhul PankS § 173 mõttes piisavad.
2. Kohus ei tuvastanud, et võlgniku elustandard ja varaline seis erineks kohustusest vabastamise menetluses kohtule esitatud andmetest. Kohtule esitatud pangakontode väljavõtetest ei nähtu põhjendamatuid väljaminekuid ja tõendite kogumis ei ole viiteid võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusele.
3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puuduvad alused jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastamata. Arvestades ülalkäsitletud asjaolusid ja võlgniku puuduvat töövõimet ei ole kohtu hinnangul põhjust sisuliselt kaaluda ka

§ 175lg 51 kohaldamist ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamist.

Menetluse pikendamine võib olla eesmärgipärane juhul, kui on ette näha kohustuste täitmist arvestatavas ulatuses või vähemalt märgatavat muutust võrreldes senise olukorraga. Praegusel juhul sellist perspektiivi ei esine. 5

§ 175lg 8).

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega lõpeb ka usaldusisiku kohustuste täitmine (

172 lg 4). 19. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankroti-võlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176lg 1).

Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu (

§ 176lg 24).

20. Vastavalt

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 21. Tulenevalt

§ 175lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud jäävad Ts

MS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 6