Obsah (4)

§ 17§ 13§ 14§ 15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 14.05.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-4217 Kohtuasi XX taotlus e

§ 17

sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada) ning muud õiguskaitsevahendid puuduvad.

§ 13

lg 1 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele.

§ 14

kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.

§ 15

lg-st 1 tulenevalt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.

1. Eeltõendamismenetlus on vajalik muuhulgas selleks, et vältida hagi esitamist ebaõige kostja vastu. TsMS § 244 lg 1 tuleb tõlgendada laiendavalt selliselt, et eeltõendamismenetluse algatamine on lubatav ka selliste tõendite kogumiseks, mis võimaldavad kostja isiku kindlakstegemist, eeldusel, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda.
2. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et eeltõendamismenetluseks puudub ka mõjuv põhjus, kuna taotlejal on võimalik pöörduda õiguste rikkumisele tähelepanu juhtimiseks platvormi pidaja poole kommentaaride kõrvaldamiseks. Arvestades hagiavalduses esitatud nõudeid, ei saa kostjaks olla Facebook Ireland Ltd, kuna Facebook Ireland Ltd ei ole postituse autor.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659, § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning taotlus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
5. TsMS § 244 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kohus algatab isiku taotlusel eeltõendamismenetluse tõendite tagamiseks ka siis, kui isik põhistab, et tema autoriõigusi, autoriõigustega kaasnevaid õigusi 3 2-21-4217 või tööstusomandiõigusi on rikutud või on olemas nende rikkumise oht. TsMS § 244 lg 3 kohaselt, kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks: 1) isiku seisund või eseme seisund või väärtus; 2) kahju või eseme puuduse põhjus; 3) kahju või eseme puuduse kõrvaldamiseks vajalikud kulud või abinõud. TsMS § 244 lg 4 järgi on õiguslik huvi TsMS § 244 lg-s 3 nimetatud juhul olemas, kui tuvastamine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust.
6. Taotlusest nähtuvalt avaldas YY (ingliskeelses verisoonis ”YY”) nimeline isik Facebooki grupi ”Q“ („Q“) konto seinal avaldaja kohta laimavaid kommentaare. Taotleja on püüdnud kommnetaaride autoriga ühendust võtta Facebooki kaudu, kuid see on jäänud tulemusteta. Kehtiv seadusandlus ei luba Facebook Ireland Ltd-l IP-aadresside kui isikuandmete kolmandatele isikutele avaldamist ilma õigusliku aluseta ning elektroonilise side seaduse kohaselt säilitatakse andmeid ainult ühe aasta jooksul. Seega on taotleja põhistanud nii õiguskaitsevajaduse, kui selle, et esineb faktiline oht kostja andmete kohta olemasoleva informatsiooni (tõendite) kaotsiminekuks.
7. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et TsMS § 244 lg 3 p-d 1-3 ei sätesta expressis verbis, et eeltõendamismenetlust saab algatada ka kostja isiku kindlaks tegemiseks. Samas ei tähenda see ringkonnakohtu hinnangul, et kohtul on nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks esitatud taotluse alusel eeltõendamismenetluse algatamisest absoluutne keeldumisõigus.
8. Avaldaja väitel oleks maakohus pidanud taotluse menetlusse võtmisel arvestama, et taotleja on kohtusse abi saamiseks pöördunud oma põhiseadusliku õiguse kaitseks ning muud õiguskaitsevahendid puuduvad. Ringkonnakohus nõustub eeltooduga. 19.

§ 17sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada.

Riigikohus on sisustanud au ja hea nime teotamist nii tõele mittevastava faktiväite kui ebakohase väärtushinnanguga (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.02.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 10). Taotleja on selgitanud, et vajab kostja andmete kindlakstegemist, kuna andmete selgumisel saab esitada hagi kostja vastu ning tal on õigus nõuda nii ebaõigete andmete ümberlükkamist, ebakohaste hinnangute õigusvastasuse tuvastamist kui ka mittevaralise kahju hüvitamist. 20.

§ 13

lg 1 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele.

§ 14

kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.

§ 15

lg 1 tulenevalt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Riigikohus on selgitanud, et põhiseaduse §-des 13, 14 ja 15 ettenähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (Riigikohtu Üldkogu 16.05.2008 otsus asjas nr 3-1-1-88-07, p 41). Samuti on Riigikohus leidnud, et põhiseadus ei anna alust järelduseks, et Eesti õiguskorras on subjektiivseid õigusi, mille kohtulik kaitse on põhimõtteliselt välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-2-02, p 1). Kui kohus leiab, et seadusandja ei ole loonud mingi põhiõiguse kaitsmiseks vajalikku menetluskorda, on kohtul võimalik lahendada kohtuasi, lähtudes menetluskorrast, mille seadusandja oleks kohtu hinnangul pidanud põhiseadusest tulenevalt selliseks olukorraks kehtestama (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrus asjas nr 3-4-1-4-10, p 12).

1. Eelnevast tuleneb ringkonnakohtu hinnangul põhimõte, et juhul, kui menetluskord või menetlusõiguse norm puudub, on kohus pädev tõlgendama kehtivat menetlusõigust põhiõigustega kooskõlas laiendavalt. Tuginedes eeltoodule ning arvestades, et praegusel juhul soovib taotleja kohtu abi rikutud põhiõiguse kaitseks olukorras, milles selge 4 2-21-4217 tsiviilmenetlusõiguslik alus kostja isiku kindlakstegemiseks vajalike andmete ja tõendite kogumiseks puudub, on ringkonnakohus seisukohal, et TsMS § 244 lg 1 tuleb tõlgendada laiendavalt selliselt, et eeltõendamismenetluse algatamine on lubatav ka selliste tõendite kogumiseks, mis võimaldavad kostja isiku kindlakstegemist, eeldusel, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 244 lg 1 vastupidisel tõlgendamisel ei ole konkreetsel juhul kaitstud taotleja põhiseaduslik õigus enda õiguste tõhusale kaitsele, milline olukord ei saa olla õigusriigis lubatav (Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-13636, p 37-39).
2. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning taotlus saata tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks, mille käigus tuleb maakohtul tähelepanu pöörata ka taotluse eesmärgile. Seda esiteks põhjusel, et seaduse mõtte kohaselt kogutakse eeltõendamismenetluse käigus tõendeid järgnevas põhimenetluses esitamiseks. Kohus menetleb TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses ettenähtud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega on kohus seotud ülesandega hinnata hagi menetlusse võtmise otsustamisel selle õiguslikku perspektiivikust. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt on kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel selle perspektiivituse tõttu seotud kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustusega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10). Nimetatud põhimõtted on ringkonnakohtu hinnangul kohaldatavad ka eeltõendamismenetluse algatamise otsustamisel.
3. Täiendavalt on kirjeldatud hindamine vajalik identifitseeritava kostja isiku isikuandmete kaitseks. Kui kohus eeltõendamismenetluse algatamise üle otsustamisel leiab, et avaldajal ei ole taotluse eesmärgina nimetatud nõude esitamiseks potentsiaalse kostja vastu alust, ei ole nõude esitamine ning sellest johtuvalt ka tõendite kogumine kostja isiku kindlakstegemiseks eeltõendamismenetluse käigus ilmselgelt põhjendatud.
4. Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et ei jaga avaldaja veendumust, et Facebook Ireland Ltd-l on avaldaja taotluses nõutud andmed kindlasti olemas. Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal tuleb arvestada, et Facebook Ireland Ltd-l ei pruugi olla olemas avaldaja soovitud informatsiooni ja avaldajal tuleb esitada täiendav taotlus nõudmaks välja IP-aadressi omaniku andmed ka sideettevõtjalt või muult asutuselt, et tagada kindlus, et nõue saab hiljem esitatud õige isiku vastu. Seega isegi kui kohus eeltõendamisemenetluse raames avaldaja taotluse lahendab ja tõendid välja nõuab, puudub olenemata kohtu pingutustest garantii, et vajalikud tõendid õnnestub koguda ja kostja isik välja selgitada. Avaldajal tuleb arvestada menetluskulude kandmisega sõltumata menetluse tulemusest.
5. TsMS § 173 lg 3 tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
6. Käesolev määrus ei ole TsMS § 247 lg 4 tulenevalt edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 5