Obsah (5)

§ 1037§ 78§ 1018§ 1023§ 1042

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2021, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-18-10686 Tsiviilasi I. l hagi M.

§ 1037lg 1 tähenduses.

KOSTJATE VASTUVÄITED

1. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta rahuldamata; hagi rahuldamise korral taotlevad tasaarvestada hageja nõude kostjate protsessuaalse tasaarvestamise nõudega hageja vastu summas 11 727,22 eurot. 3 V. H. omandas vaidlusaluse kinnistu
2. aastal ning hooldas seda kuni oma surmani XXX. aastal. Asjaolu, et hageja on enda väitel jätkanud XXX kinnistu territooriumi hooldamist ka pärast V. H. surma, ei saa olla aluseks nõude esitamiseks kostjate vastu, kuna hageja kasutab kinnistut õigusliku aluseta oma elukohana ja on tegutsenud üksnes enda huvides. Eeltoodust tulenevalt puuduvad hagejal V. H. vastu rahalised nõuded, mida ta saaks esitada kostjate kui V. H. pärijate vastu. Juhul, kui hagejal oleksid olnud V. H. vastu rahalised nõuded, oleks ta need esitanud üleskutsemenetluses. Inventuuri käigus koostati pärandvara nimekiri, milles hageja nõue puudub. Hageja väide, nagu oleks E. S. olnud V. H. vastu nõue summas 35 000 eurot, on tõendamata. Pärimistunnistuse märkusel väidetava rahalise nõude kohta puudub igasugune õiguslik tähendus. Hageja väide, et ehitusmaterjalide ja teostatud tööde eest tasus E. S., on tõendamata. Tõendamata on ka ehitusmaterjalide maksumus. Enamik hageja esitatud dokumente on loetamatud. Samuti ei ole 2018 hinnapakkumistega võimalik tõendada väidetavalt 20102012 ostetud ehitusmaterjalide maksumust. Hageja esitas 27.12.2018 menetlusdokumendi lisana õiendi, mille kohaselt maksid väidetavalt töötasu hageja ja E. S. Kuigi õiendil on P. T. allkiri, andis P. T. 06.02.2019 istungil tunnistajana ütluse, et tema seda dokumenti ei koostanud. Asjaolu, et kinnistu väärtus on hoonete renoveerimise tõttu suurenenud, on samuti tõendamata. Kostjad leiavad, et hageja poolt esitatud koondarvutused ei vasta AS Swedbank ja Swedbank XXX kontori poolt kohtule esitatud E. S. pangakonto väljavõtetel olevatele andmetele. Kostja arvutuste järgi oli 2010 aastal E. S. kõigilt pangakontodelt kasutatud rahaga võimalik kasutada ehitustöödeks maksimaalselt 14 142.59 eurot ja sedagi juhul, kui kogu väljavõetud sularaha oleks kasutatud ehitusele. Arvutuste kohaselt on kõikidelt E. S. pangakontodelt tehtud hüpoteetiline ehitusega seotud (perioodil 2009 kuni 2013 kasutatud raha kohta) kaardimaksete ja väljavõetud sularaha kogusumma kokku 30 359.09 eurot. Seega isegi juhul, kui kogu väljavõetud sularaha oleks kasutatud ehituskuludeks (mis ei ole tõenäoline), ei oleks E. S. olnud võimalik kulutada ehitusele üle 30 359.09 euro. Tegelikkuses olid aga võimalikud kulud veelgi väiksemad. Pärast 2010 aastat olid ehituskulud hageja poolt hagiavalduse lisa 3 kohaselt perioodil 2011-2013 kõrvalhoonete (keldri, sauna, kaevu ja kuur-garaaži) ehitusele/renoveerimisele kokku 8 213.34 eurot. Seetõttu isegi juhul, kui kõik perioodil 2011-2013 kõrvalhoonete ehitusele tehtud kulud oleks kandnud E. S., oleks tema AS Swedbank ja Swedbank XXX kontori arvetel rahaliste vahendite kasutamisel ehituseks saanud maksimaalne võimalik summa 22 355.93 eurot (14 142.59 + 8
3. 34). Kostjad vaidlevad vastu hageja väitele, et ehituse tarbeks ja ehitusmaterjalide veoks kulus aastatel 2010-2013 diislikütust kogusummas 1 888.25 eurot (633.14 eurot + 1 255.12). Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et E. S. oleks tasunud väidetavate ehituskulude eest XXX panga kontolt. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et E. S. oli säilinud sularaha, mida kasutada. Arvestades asjaolu, et enamik hageja poolt esitatud kuludokumente on loetamatud, on hageja nõue tõendamata. Samuti on tõendamata E. S. kontolt väljavõetud sularaha kasutamine ehitustööde eest tasumiseks, kuna hageja on esitanud selle asjaolu osas vastuolulisi väiteid ja tõendeid.
4. Kostjad on seisukohal, et hageja väide, nagu tal oleks õigus elada XXX kinnistu aidamajas ja kasutada kõrvalhooneid kuni V. H. talle kantud kulutused hüvitab, on tõendamata. Kostjad vaidlevad sellele väitele vastu. Hageja on kasutanud ja kasutab ka käesoleval ajal kinnistut ilma õigusliku aluseta. Kostjad esitasid protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite. Hageja on võtnud hagiavalduses omaks, et ta on saanud perioodil 2010 lõpust kuni hagi esitamiseni 2018 juulis (7,5 aasta 4 eest) kasutuseelist summas 8 581 eurot. Seega on hageja arvestanud oma kasutuseelise väärtuseks 1 144.13 eurot aastas (8581:7,5=1144.23) ja 95.34 eurot kuus (1144,13:12=95,34). Hageja on jätkanud kinnistu kasutamist ka pärast hagi esitamist ning elab seal käesoleva ajani. Seetõttu perioodil juuli 2018 kuni märts 2021 on lisandunud kasutuseelis 33 kuu eest so 3 146.22 eurot (95,34x33=3146,22). Kokku on hageja kasutuseelis kinnistu kasutamisest seisuga märts 2021 summas 11 727.22 eurot (8581 + 3146,22). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjate protsessuaalne tasaarvestusnõue tuleb samuti rahuldada osaliselt.
6. Hageja nõude aluseks on väide, et E. S. maksis V. H. tellimisel/nõusolekul viimasele kuuluval kinnistul tehtud tööde ja vajalike materjalide eest 35 000 eurot ning hageja on vastu võtnud E. S. pärandi. Kostjad on V. H. pärijad. Kohus asus 26.02.2019 vaheotsuses, mis jõustus 16.12.2019, seisukohale, et E. S. ja V. H. vahel puudus lepinguline suhe. Juhul, kui E. S. maksis V. H. tellimisel/nõusolekul tehtud tööde ja vajalike materjalide eest 35 000 eurot, täitis ta V. H. kohustuse

§ 78lg 1 järgi.

Alusetu rikastumise sätted käesolevalt ei kohaldu, kuivõrd V. H. rikastus

§ 1018alusel.

Pooled ei ole pärast vaheotsuse tegemist esitanud täiendavaid tõendeid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et E. S. ja V. H. vahel oli lepinguline võlasuhe või mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe. 9. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele

§ 1018lg 1 ja § 1023 lg 1 alusel.

Poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe

§ 1018

tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused: • üks isik teeb midagi teise isiku kasuks ehk ajab võõrast asja; • isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1); • isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2); • täidetud on mõni

§ 1018

lg 1 p-des 1-3 ettenähtud tingimustest (soodustatu kas kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigel ajal täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või kui asjaajamisele asumine on muul põhjusel avalikes huvides oluline).

1. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja E. S. asusid
2. aastal elama V. H. kinnistule XXX vallas, hageja elab seal siiani ning V. H., kes elas kinnistul oma surmani, olles aidamaja ja teiste kõrvalhoonete remontimisest teadlik.
3. Esmalt hindab kohus, kas käsundita asjaajamise tingimused on täidetud. 11.1.

§ 1018

mõttes võib käsundita asjaajamiseks mh olla teise isiku esemele kulutuste tegemine või teise isiku kohustuse täitmine (vt ka Riigikohtu 15.05.2013 otsus nr 3-2-1-57-13, p 12; 04.05.2016 otsus nr 3-2-1-23-16, p 12).

§ 1018

jj kohaldamist ei välista iseenesest see, kui hageja tegutses kulutuste kandmisel ka enda huvides (vt Riigikohtu 08.10.2014 otsus nr 3-2-1-61-14, p 29). Piisab, kui kantud kulutused kuuluvad vähemalt osaliselt kostja huvisfääri (vt nt Riigikohtu 18.10.2017 otsus nr 2-1461664/48, p 26; Riigikohtu 31.10.2017 otsus nr 2-15-1663 p 20). Selleks, et hinnata, kas aetakse ainult enda või ka teise isiku asja, tuleb esmalt tuvastada, milliste parenduste ja muudatuste tegemise eest kulutuste hüvitamist nõutakse. Alles seejärel on võimalik 5 hinnata, kas asjaajaja ajas ka võõrast asja või mitte (vt Riigikohtu 15.01.2015 otsus nr 3-21-118-14 p 16). Hageja nõue 35 000 eurot sisaldab E. S. poolt V. H. asemel töömeestele makstud töötasu tagasinõuet ning ehituspoest vajalike materjalide ostmisele kulunud kulutuste hüvitamise nõuet. Kohtu hinnangul asjaolu, et hageja ja E. S. asusid ise pärast aidamaja renoveerimist sinna 2010. aasta lõpus elama, ning teisi kõrvalhooneid kasutati V. H. ühiselt, ei välista V. H. kasuks tegutsemist. Tunnistaja P. T. ütluste kohaselt kutsus V. H. tunnistajat renoveerima XXX kinnistul asuvat aidamaja. Töö tellis V. H., raha maksis E. [S.]. V. H. lepiti kokku tööde maht ja hind ning tema vaatas ka valmis töö üle. Raha V. H. ise tunnistajale kunagi ei maksnud, alati maksis E. S. Sama kinnitas tunnistaja P. K: tööde eest maksis E., sest ei I. ega V. ei olnud selleks raha. Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt pakkus remonditööde tegemise välja V. ja maksis remonditööde eest E., kes oli XXX oma firma maha müünud ja oli nõus saadud raha paigutama XXX talusse. Kohus leiab, et E. S. täitis V. H. tellitud tööde eest töömeestele raha maksmisega V. H. kohustuse

§ 78lg 1 tähenduses.

Tunnistaja P. T. ütluste kohaselt tõid kinnistule materjalid I. ja E.. E. S. pangakonto väljavõtetest nähtub, et E. S. sooritas perioodil 2010-2013 oste erinevates ehituspoodides, mida võidi kasutada vaidlusalusel kinnistul asuvate aidamaja ja teiste kõrvalhoonete renoveerimiseks. Kohus on seisukohal, et E. S. ostes ehituspoest V. H. kinnistul asuvate hoonete renoveerimiseks vajalikke materjale tegi kulutusi ehk tegutses V. H. kasuks. 11.

1. Isikul puudub õigus või kohustus tegu teha. E. S. puudus tehingust või seadusest tulenev alus tegutsemiseks. Kohtule ei ole esitatud või tõendatud V. H. ja E. S. kokkulepet töövõtu vms kohta. Samuti polnud E. S. seadusest tulenevat alust teha enda kulul aastate jooksul parendusi V. H. kinnistul. 11.
2. Isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut. Tahe soodustada teist isikut sisaldab teadmist sellest, et tegemist on võõra asjaga ning teene osutamise soovi. Tahe ajada teise isiku asja esineb ka siis, kui asjaajaja ajab osaliselt ka oma asja. Kohtu hinnangul tegutses E. S. töömeestele V. H. asemel tasu maksmisel ja ehitusmaterjalide ostmisel osaliselt enda huvides, st ta tegutses eesmärgiga muuta enda ja hageja jaoks elamiskõlbulikuks aidamaja ja kasutuskõlbulikeks teised kõrvalhooned. Kuid vähemalt osas, milles E. S. koos hagejaga tehtud parendusi kinnistul elamise kestel ei oleks ära tarbinud, esines E. S. tahe tegutseda V. H. kasuks (vt Riigikohtu 15.01.2015 otsus asjas nr 3-2-1-118-14, p 17). Vastupidist ei ole tõendatud. 11.
3. Selleks, et hageja saaks kulukomponentide hüvitamist kostjalt nõuda, peavad kulutuste kandmised vastama vähemalt ühele

§ 1018lg 1 punktides 1-3 ettenähtud tingimusele.

Tunnistaja P. T. ütluste kohaselt kutsus teda kinnistul asuvat aidamaja renoveerima V. H. ning lõpliku sõna ütles V., I. [hageja] ja E. olid ka nõupidamise juures, mida teha. Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt pakkus remonditööde tegemise välja V. H. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlustega tõendatud, et E. S. tegutsemine ehk V. H. asemel töömeestele töötasu maksmine vastas V. H. avaldatud ja tegelikule tahtele ning huvile

§ 1018lg 1 p 2 mõttes.

Olukorras, kus kohus tuvastab, et asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tegelikule tahtele, puudub Riigikohtu hinnangul vajadus käsitleda soodustatu eeldatavat tahet või heakskiitu asjaajamisele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11814 p 18). 6 Asjas ei vaielda selle üle, et V. H. teadis, et E. S. teeb kinnistul asuvatele kõrvalhoonetele parendusi. Käsundita asjaajamist saab

§ 1018lg 1 p 1 mõttes heaks kiita mh kaudse tahteavaldusega Ts

ÜS § 68 lg 3 mõttes (vt Riigikohtu 03.10.2012 otsus nr 3-2-1-102-12, p 14; 05.11.2014 otsus nr 3-2-1-110-14 p 13). Ehitusmaterjalid olid aidamaja ja teiste kõrvalhoonete renoveerimiseks vajalikud ning V. H. oli renoveerimistöödest teadlik. Eelnevast tulenevalt kiitis kohtu hinnangul V. H. vähemalt kaudse tahteavaldusega E. S. asjaajamise heaks

§ 1018lg 1 p 1 mõttes.

12. Eeltoodust tulenevalt on käsundita asjaajamise eeldused täidetud ning hüvitise suurus tuleb määrata

§ 1023lg 1 järgi.

Nõudeid

§ 1018

lg 1 ning § 1023 lg-te 1 ja 2 järgi ei ole, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist (

§ 1023lg 3).

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et E. S. puudus kavatsus nõuda V. H. kantud kulutuste hüvitamist. 13. Käsundita asjaajaja võib

§ 1023

lg 1 järgi nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist pidada mõistlikult vajalikuks. Seega tuleb kulutuste hüvitamisel võtta aluseks kulutuste tegemise aeg. Olukorras, kus asjaajaja ajas nii enda kui ka võõrast asja, tuleks mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt asjaajaja kulutuste nõuet vähendada ulatuses, mis ta ise asja kasutades on ära tarbinud. Hüvitise suuruse määramisel on analoogia alusel võimalik lähtuda

§ 1042

lg-s 1 sätestatust (vt Riigikohtu 15.01.2015 otsus nr 3-2-1-118-14, p 19; 21.12.2016 otsus nr 3-2-1-129-16, p 31).

1. Hageja on esitanud nõude aluseks olevate kulutuste nimekirja (hagiavalduse lisad 2 ja 3), mille kohaselt aidamaja remontimise kulud (materjal koos ehitusmeeste töötasuga) aastatel 2009-2013 on 33 720.68 eurot, keldri remontimise kulud aastal 2012 on 256 eurot, sauna remontimise kulud 2010-2013 aastatel on 4951.84 eurot, kaevu remontimise kulud aastal 2012 on 223 eurot, kuur-garaaži remontimise kulud aastatel 2011-2012 on 2 782.50 eurot, kasvuhoone ehitus 300 eurot ja kütuse kulu 2010 aprill-2013 oktoober on 1 347.
2. Kõik kulud kokku 43 581.38 eurot. Hageja on menetluse kestel kütuse kulu korrigeerinud ning avaldanud summasid 633.14 eurot ja 1 255.12 eurot (pangakontode väljavõtetest lähtuvalt), kokku 1 888.26 eurot. 06.02.2019 istungil avaldas hageja, et töömeestele tasuti kokku 11 932 eurot. 14.
3. Töötasu maksmine töömeestele. Hageja nõude aluseks olev kulutuste nimekiri ei ole jälgitav ning kulu kirjeldusest ei ole võimalik alati üheselt aru saada, kas tegemist on materjali kuluga või töömeestele makstud tasuga. Hageja esitas 06.02.2019 kohtuistungil ehitajate P. T. ja A. I. poolt 03.12.2018(!) allkirjastatud õiendi (teostatud tööde kohta XXX kinnistu aidamaja, kuuri, sauna, keldri ehitusperioodil 2010 aprill-2012 oktoober), mille kohaselt saadi töötasu kokku summas 11 932.80 eurot. Hageja esindaja teatas 06.02.2019 istungil, et hagiavalduse loetelus võib olla midagi viltu ning lähtuda tuleks ehitajate märkmetest. Kohtuistungil avaldas A. T., et tema nimetatud dokumenti koostanud ei ole, selle sai ta I. [hageja] käest. Kostja vaidles esitatud dokumendile vastu. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud õiend objektiivne tõend, sest selle on koostanud aastaid hiljem hageja ise, tegemist ei ole ehitajate märkmetega. Tunnistaja P. T. ütluste kohaselt „Parandasin katuseharja aidamajal. Siis oli jutt, et hakkaks renoveerima aita. Aita sooviti elamiskõlblikuks teha. Alustati katusega. Töö tellis V. Kelle materjal, ei mäleta. Tasu maksis E.. V. vaatas töö üle, raha tuli E. Palju töid sai tehtud. Sisetöödena muld välja, ahjualuse vundamendi valamine, seinte teostamine, osade palkide väljavahetamine. Põrandaaluse soojustamine, kõik tööd. Välisvooder, akende paigaldus. V. 7 oli igapäevaselt kohal. V. vaatas töö üle, raha maksis E.. V. ei andnud oma käega mingit raha. Summa leppisime V. kokku. […] Kuurile ja garaažile sai uus katus. See oli vist ka V. teema.“. Hagiavalduse lisades 2 ja 3 on märgitud, et aidamaja (sh kanalisatsiooni) ehituseks väljamakstud töötasu töömeestele oli kogusummas 7 388.78 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on mõistliku ja põhjendatud tasuga lagunenud aidamaja elamiskõlbulikuks ümberehitamise eest nö vundamendist katuseni koos kanalisatsiooni rajamisega. Kuur-garaaži remondi/katuse vahetamise põhjendatud töötasukulud ehitusmeestele on kohtu hinnangul 1 306.50 eurot, vastavalt hagiavalduse lisas 3 esitatule. Tegemist on põhjendatud suuruses töötasuga, mida tunnistaja P. T. ütluse kohaselt maksis V. H. tellitud töö eest E. S. Kuuri uste vahetamine V. H. teadmisel ja vastava tasu suurusest kinnistuomaniku informeerimine ei ole kohtule tõendatud. Muude tööde tegemise töötasude hüvitamise nõue käsundita asjaajamise alusel jääb rahuldamata. Kohtule ei ole tõendatud keldri remontimise kulud 256 eurot, sauna remontimise kulud 4 951.84 eurot, kaevu remontimise kulud 223 eurot kulutustena, mille tegemisest ja kulutuste suurusest oleks V. H. informeeritud ning kulutuste hüvitamine E. S. rahaliste vahendite arvelt V. H. poolt heaks kiidetud. 14.
4. Ehitusmaterjalide ostmise kulu Kuivõrd kohtule on tõendatud V. H. teadmine E. S. poolt tehtavatest kulutustest ainult aiamaja ja kuur-garaaži osas, aktsepteerib kohus vaid nimetatud hoonete remontimiseks soetatud materjali kulu. Hageja esitas kohtule suurel hulgal ostutšekke, mis ei ole loetavad. Kohtutoimikus on E. S. Swedbank Eesti ja XXX pangakaartide väljavõtted. Kohtu hinnangul ei ole võimalik hagiavalduse lisas 2 ja 3 välja toodud ehitusmaterjalide ostu tõendada loetamatute tšekkide ja pangakonto väljavõtetega, kust ei nähtu, mida konkreetselt osteti. Ehituspoodides müüakse väga suures valikus tooted (toidukaupadest muruniidukite ja muu tehnikani), mistõttu asjaolu, et E. S. on ostnud midagi ehituspoest ei võimalda automaatselt järeldada, et sooritatud ost oli seotud aidamaja ning kuur-garaaži renoveerimistöödega. Hageja esitas 27.12.2018 menetlusdokumendiga hinnapakkumised (kahe lõõriga korstna ehituseks, soojamüüri ja pliidi ehituseks ning elektritööde tegemiseks, Bauhof Group AS ehitusmaterjalide hinnapakkumised), mis on koostatud
5. aastal. Hageja on märkinud, et nimetatud dokumentidega soovib ta tõendada teostatud tööde maksumust käesoleval [menetlusdokumendi esitamise] ajal. Kuna kulutuste hüvitamisel tuleb aluseks võtta kulutuste tegemise aeg, ei ole esitatud hinnapakkumised asjakohased. Kuna soodustatu ei pea asjaajajale hüvitama kasu, mida ta sai kulutuste tegemise tõttu (nt parendatud asja väärtuse tõus), ei ole asjakohane ka hageja poolt esitatud kirjavahetus kinnistu võimaliku turuväärtuse kohta (13.07.2018 hagiavalduse lisa 5). Hageja esitatud piltidelt hoonete kohta on näha parendustööde tegemist, kuid nende põhjal ei ole võimalik kindlaks määrata tehtud kulutuste suurust. Esitatud ostutšekkidest on loetavad 4 tšekki - pliiditarvikute 07.05.2010 sularahaarve summale 7497 krooni e. 479,15 eurot; A. V. 04.05.2010 arve summale 1899,20 krooni e. 121,40 eurot (tasutud pangakaardiga); E. S. OÜ 06.06.2010 arve summale 281,70 krooni e. 18 eurot (makstud sularahas); E. S. O. 03.06.3010 sularahaarve summale 28,20 krooni e. 1,80 eurot, kokku 620.35 eurot. Kohus loeb tõendatuks kulu pakettakendele summas 7000 krooni ehk 447,38 eurot (kulukirjas aidamaja ehitus algusega 2010 (kviitungid puuduvad) kuluna nr 7; aidamaja 8 katuse eterniidi kulu summas 1 948.82 eurot (kulu kirjas aidamaja ehitus algusega 2010 (kviitungid puuduvad) kuluna nr 8; K. A. O. 03.04.2011 arve nr 5 summas 1984,82 eurot); kuuri plekkkatuse ja harjapleki kulu summas 378.10 eurot (kulu kirjas kuur + garaaž 20112012.a kuluna; R. P. O. 29.05.2013 arve summas 378,10 eurot). Hagiavalduse lisa 2 ja 3 kohaselt oli aidamaja ehituseks ostetud ehitusmaterjali maksumus 8 697.39 eurot, mis võib vastata tõele. Loetelu ei sisalda pakettakende ja eterniidi maksumust, mis on toodud millegipärast järgmises loendis. Hageja on esitanud hulgaliselt loetamatuid tšekke, mis on loetamatuks muutunud mitte hageja süül, vaid kassakviitungite tuhmumise tõttu. Samas sisaldab ehitusmaterjalide loetelu lisas 2 ja 3 ka sisekujunduseks vajalikke tapeete, värve, pintsleid ning nt dušinurka, dušikabiini ja „duši asju“. Kohus on seisukohal, et V. H. poolt heakskiidu saanud ehitustöö aidamajas sisaldab ka heakskiitu aidamaja kapitaalseks remontimiseks (kuid mitte sisekujunduseks) kulutatud ehitusmaterjalidele. Kohus loeb põhjendatuks hagiavalduse lisas märgitud kuludest 8 697.39 eurot poole, so 4 350 eurot, lisanduvad tõendatud kulutused pakettakende ja katuseeterniidi soetamiseks. Seega on kohtu hinnangul tõendatud või põhjendatud aidamaja ja kuur-garaaži remondimaterjalide kulud summas 7 744.65 eurot. Arvestades pangakontodel olevaid ning kontodelt välja võetud sularaha summasid, on usutav, et need võidi tasuda E. S. arvelt. Asjaolu, et arvetel on märgitud tellijaks hageja, ei pea kohus käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades oluliseks. 14.
6. Kohus ei pea põhjendatuks nõuet kasvuhoone ehituse eest summas 300 eurot. Kohtule ei ole esitatud andmed, kelle huvides kasvuhoone ehitati ja kes seda kasutas. 14.
7. Kohus on seisukohal, et hageja kütusekulu nõue ei ole põhjendatud. E. S. pangakonto väljavõtete kohaselt käidi nii ehitus- kui toidupoodides ehk ei ole võimalik hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kütusekulud seotud vaid ehitustöödega. 14.
8. Eelnevast tulenevalt määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitatavate kulutuste suuruseks 16 439.93 eurot (7 388.78+1 306.50+7 744.65).
9. Arvestades asjaolu, et E. S. tegutses käsundita asjaajamisel ka enda huvides, tuleks hageja hüvitamisnõuet vähendada osas, mis E. S. ja ta ise asja kasutades on ära tarbinud. Kuna vaidlus puudutab kahe surnud isiku pärijate omavahelist vaidlust ning kulude tõendamine on hageja seisukohalt äärmiselt keeruline, peab kohus vajalikuks mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt kindlaks tehtud kulutusi mitte vähendada ja lugeda E. S. ja hageja poolt ära tarbitud kuludeks kõik ülejäänud kulud, mida ei õnnestunud hagejal tõendada.
10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 16 439.93 eurot käsundita asjaajamise alusel kantud kulutuste hüvitamiseks.
11. Kostjad on esitanud hageja vastu protsessuaalse tasaarvestusnõude 11727,22 euro ulatuses perioodi 2010 a lõpust kuni märtsini 2021 juhuks, kui kohus hageja nõude rahuldab. Kostjate nõue on esitatud

§ 1037

lg 1 alusel, mille kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Kasutuseelisele tuginev nõue saab tekkida aja eest, mil asja omaniku tahte vastaselt omandit rikutakse. Eelmärgitu saab tekkida hetkest, mil isik saab teada asjade kasutamise õigusliku aluse puudumisest. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et hageja oleks kasutanud 9 kinnistut V. H. nõusolekuta tema eluajal, samuti ei ole tõendatud tasu maksmise kokkulepet või V. H. vastavasisulise nõude olemasolu. Kuigi kostjad on vaidlusaluse kinnisasja omanikud alates 22.06.2017, teatasid kostjad kohtutoimiku andmetel kasutuseelise nõudest hagejale alles 17.02.2020 menetlusdokumendis. Nõude esitamisele eelneva ajavahemiku eest saadud kasutuseelise nõudmine on kohtu hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega, kui hageja võis mõistlikult võttes kostjate käitumisest aru saada, et kinnisasja kasutamise eest hüvitist ei nõuta. Kostjate nõue on põhjendatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 85 lg 1 ja

§ 1037alusel.

AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja omaniku ees asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest

§-de 1037−1040 kohaselt. Kasuna AÕS § 85 lg 1 ja TsÜS § 62 tähenduses saavad olla asja viljad ja kasutuseelised. Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (vt nt Riigikohtu 22.10.2014 otsus nr 3-2-1-65-14, p 16; 19.05.2009 otsus nr 3-2-1-46-09, p 15). Kohus on seisukohal, et kostjatel on õigus nõuda hagejalt kasutuseelist perioodi eest veebruarist 2020 kuni märtsini 2021 summas 1 239.42 eurot (13 kuud x 95,34 eurot). Kasutuseelise arvestus põhineb hageja poolt hagiavalduses esitatud kuutasul. Tasaarvestades vastastikused nõuded, kuulub kostjatelt hageja kasuks kulude hüvitamiseks välja mõistmisele 15 200.51 eurot (16 439.93-1 239.42). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab hagi ja tasaarvestuse nõude osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda ning seetõttu menetluskulude rahalist suurust käesolevas menetluses kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10