Obsah (10)

§ 163§ 436§ 656§ 2§ 652§ 392§ 442§ 376§ 654§ 232

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse kuupäev 20.10.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-12-37921 Kohtuasi YY (Y) hagi

) § 386 lg-ga 4 tühistas kohus hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis kohus

§ 163lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Hageja apellatsioonkaebus

1. Hageja palus maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus hagi ei rahuldanud, jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja tühistas hagi tagamise abinõu. Tühistatud osas palus hageja teha uus otsus, millega hagi tervikuna rahuldada ja kohustada kostjat tegema tahteavaldus hageja omandisse tühise tehingu alusel saadud kinnistu üleandmiseks, üle andma kinnistu kasutamisega pangalt saadud laenude tagastamata jääk
2. aasta mai seisuga 27 120,64 eurot ning kostjalt välja mõistma varaline kahju
3. mai seisuga 16 447,52 eurot. Veel palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning jätta hagi tagamise abinõu kehtima kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kuivõrd hageja palus kinkeleping tervikuna tühistada ja kohus selle nõude rahuldas, ei saanud kohus leida, et selle lepingu alusel omandi üleandmise asjaõiguslik kokkulepe oli kehtiv. Kinkelepingu tühisuse otsustamisel tuvastatud asjaolud laenevad ja on kohaldatavad võrdsel määral kinkelepingu nii võlaõiguslikule kui asjaõiguslikule osale. Hagi rahuldamine või rahuldamata jätmine ei saanud olla seotud Swedbank AS-i ja kohtutäituri kasuks seatud keelumärkega. Hageja palus kohustada kostjat omandi üleandmiseks tahteavalduse 7 tegemiseks, mitte omandi üleandmiseks. Sellist avaldust võis hageja kasutada pärast omandi üleandmiseks teiste taktistuste äralangemist. Tahteavalduse kohtulahendiga asendamise nõude ekslik lahendamine viis teiste selle nõudega seotud rahaliste nõuete ebaõige lahendamiseni. Veel ei nõustunud hageja kohtuga selles, et kostja poolt kinnistu hüpoteegi all saadud laenu ei saanud käsitleda kingist saadud kasuna. Tegu oli kostja poolt kinnistu käsutusest saadud puhta kasumiga, sest hageja sai pangalt raha kinnistu pandiks pakkumise tulemusena ja ta ei tagastanud laenu, mistõttu toimus laenu tagastamine kinnistu arvel. Maakohus eksis, kui jättis arutamata kostja tahteavalduse tegemiseks kohustamise nõude alternatiivse aluse, mis oli seotud kinkelepingust taganemisega. Kuivõrd kohus jättis tahteavalduse asendamise nõude rahuldamata, pidi kohus arutama hageja alternatiivset nõuet. Kostja vastuapellatsioonkaebus
4. Kostja palus maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tühistatud osas palus kostja teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kui kostja tugineb väidetele, et tehingu tegemisel teda peteti või oli tehing näiline, siis ei saanud kohus samadel asjaoludel tuvastada, et tehing oli tühine hoopis vastuolu tõttu heade kommetega. Tehing ei saanud üheaegselt olla nii heade kommete vastane kui tühine pettuse või näilikkuse tõttu. Tehing ei olnud vastuolus heade kommetega alljärgnevatel põhjustel:
5. kostja ei osalenud kinkelepingu sõlmimiseks hageja mõjutamisel. Arusaamatu oli, kas kohus heitis kostjale ette DD koos tegutsemist või kandis DD käitumise üle kostjale. DD tegevus ei olnud samastatav kostja tegevusega;
6. vaidlusaluse tehingu hindamisel ja kostja tegevuse eesmärkide sisustamisel lähtus kohus nende lepingute sisust, mis olid sõlmitud pärast vaidlusaluse tehingu tegemist. Asjaolu, millele pool tugines, et lepingu tühisust tuvastada, pidi olemas olema lepingu sõlmimisel. Poolte hilisemaid kokkuleppeid või muid õiguslikku tähendust omavaid asjaolusid ei saanud üle kanda tehingu asjaoludeks;
7. kinkelepingu puhul ei saa kohus leida, et see on tehtud ebasoodsatel tingimustel. Kinkeleping ongi teise isiku soodustamine vastuhüve saamata. Maakohus jättis hageja nõudest suurema osa rahuldamata, mistõttu tuli menetluskulu jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Vastused kaebustele
8. Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus ning jätta menetluskulud hageja kanda. rahuldada kostja
9. Hageja palus jätta kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ja rahuldada hageja apellatsioonkaebus ning jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 8
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude saadu hariliku väärtuse hüvitamiseks summas 26 000 eurot. Kuna hagi kuulub osaliselt rahuldamisele, ei ole ringkonnakohtul põhjust muuta menetluskulude jaotust maakohtus, st maakohtus kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja kostja apellatsioonkaebuse jääb rahuldamata. 9. Ringkonnakohus nõustub osaliselt hageja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt

§ 436

lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes osa hageja esitatud väiteid ja tõendeid analüüsimata. Selliselt on menetlusõiguse normi

§ 656

lg 1 p 5 mõttes oluliselt rikutud.

§ 656

lg-st 2 ja § 657 lg 1 p-st 3 tulenevalt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse lahendamisel tühistada esimese astme kohtu otsus menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi vajalikus ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks vaid siis, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Menetlusökonoomia põhimõttest (

§ 2

) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt Riigikohtu 11.04.2018 otsus asjas nr 2-15-8191/82, p 11). Ringkonnakohus leiab, et saab vaatamata menetlusõiguse normi rikkumisele maakohtus, need rikkumised apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohtul on

§ 652

lg 3 kohaselt õigus tuvastada maakohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hinnata kohtuotsuses hindamata tõendeid, samuti

§ 652

lg 5 ja § 653 järgi õigus ümber hinnata maakohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid.

1. Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja nõuetega seonduvat. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja oma nõudeid pidevalt täiendanud, täpsustanud ja muutnud. Selline olukord on muutnud menetluse ebaülevaatlikuks. 2012 alanud menetluse algusest praeguse apellatsioonimenetluseni vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas 18.05.2010 sõlmitud kinnistu kinkeleping on kehtiv või tühine. Hageja on menetluses tuginenud sellele, et kinkeleping on tühine kui näilik tehing või heade kommetega vastuolus olev tehing. Kostja hagejaga ei nõustu. Lisaks on hageja esitanud veel 4 nõuet, millised peale 18.05.2018 täpsustamist on esitatud alternatiivsetena, st kui kohus ei tunnista käsutustehingut kehtetuks ja ei kohusta kostjat andma tahteavaldust kinnistu üleandmiseks hagejale, siis on hagejal kostja vastu rahalised nõuded.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul on kohustus eelmenetluses muu hulgas

§ 392

lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt välja selgitada hageja nõuded ning menetlusosaliste õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. Hagi eseme tuvastamisel tuleb lähtuda mitte niivõrd hageja taotluse täpsest sõnastusest, kuivõrd hageja taotluse eesmärgist ja soovitavatest tagajärgedest kostja suhtes. Maakohus jättis välja selgitamata ja pooltega arutamata millised nõuded hageja esitaks juhul, kui kohus tuvastab, et kinnistu tagastamine talle osutub võimatuks. Ringkonnakohtu istungitel täpsustas hageja oma nõudeid ja kohus määras hageja taotlusel kinnistu turuväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi (IV kd, lk 101-102, 105-120) ja kõrvaldas maakohtu menetlusnormi rikkumised. Hageja täpsustas ringkonnakohtu istungil oma nõuet ja selgitas, et kui kinnistu tagastamine osutub võimatuks, siis palub ta alternatiivnõudena hüvitada temale kinnistu maksumuse 26 000 eurot.

§ 442

lg 8 neljanda lause järgi ei pea kohus alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. See tähendab praeguses menetluses, et ühe alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea kohus teiste alternatiivsete nõuete osas võtma seisukohta. Hageja selgitas 10.09.2020 istungil, et tema nõudeks on kinnistu tagastamine ja selle võimatusel asja asemel rahalise hüvitise 26 000 eurot saamine. Teisi alternatiivseid nõudeid sel juhul hageja arvates apellatsioonikohtul lahendada ei tuleks. 9 Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole nõude muutmisega, sest

§ 376

lg 4 p 3 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumisel hüve nõudmist. Sarnasel seisukohta väljendas Riigikohus lahendis nr 2-17-11516 p-s 27. Riigikohtu selgitusel on tegemist nõude laiendamisega

§ 376

lg 4 p 2 mõttes, mistõttu ei pea see vastama hagiavaldusele esitatud nõuetele ning sellise täienduse võib teha ka suuliselt kohtuistungil. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja muutnud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-113-05 märkinud, et hagi aluse all tuleb mõista neid hageja osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Hagi alusena ei ole vaadeldavad hagiavalduses viidatud materiaalõiguse normid, millele hageja rajab oma nõude ja mille kohaldamist vaidluse lahendamisel hageja kohtult taotleb. Hagi alusena tuleb käsitada nõudega seotud faktilist asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal. 12.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

1. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste väidetele. 13.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus hagi rahuldas ja tuvastas 18.05.2010 sõlmitud kinkelepingu tühisuse ning jättis maakohtus kantud menetluskulud poolte kanda. Ringkonnakohus ei korda

§ 654lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi selles osas ja nõustub nendega.

Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 13.2 Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hageja nõudele tunnistada kinnistu võõrandamislepingu tühisust ja maakohus on otsuse p-des 16-19 käsitlenud piisavalt ja viidanud sealjuures kehtivale kohtupraktikale, milliste tõendite igakülgse hindamise tulemusena jõudis kohus järeldusele, et hagi kuulub vaidlusaluse kinnistu kinkelepingu tühisuse tuvastamise nõude osas rahuldamisele. 14. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 14.1 Hageja on menetluses tuginenud sellele, et kinkeleping on tühine kui näilik tehing või kui heade kommetega vastuolus olev tehing. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse väited osas, mis käsitlevad kinkelepingu tühisust, on õiged osaliselt. Maakohus tuvastas kohustustehingu tühisuse, millega ringkonnakohus nõustub. Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjaolude tuvastamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kuid nõustuda ei saa maakohtu poolt antud õiguslikule hinnangule. Maakohus hindas tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-ga 1 ja tuvastas õigesti, et poolte vahel sõlmitud ja notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingut ei ole alust lugeda heade kommetega vastuolus olevaks. Riigikohus on 28.01.2015 lahendis nr 3-21-141-14, p-s 22 selgitanud, et abstraktsiooniprintsiibist (TsÜS § 6 lg 4) tulenevalt ei olene käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Käsutustehinguna on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne ega saa seetõttu üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. 14.2 Maakohtu seisukoht, et saadu väljaandmine ei ole võimalik, on tuvastatud asjaoludel põhjendatud ja kooskõlas tõenditele antud hinnanguga. Maakohus rikkus aga 10 selgitamiskohustust, kuivõrd tuvastades saadu väljaandmise võimatuse VÕS § 1032 lg 1 mõttes, oleks tulnud selgitada eelmenetluses VÕS § 1032 lg 2 kohaldamise asjaolusid. Ringkonnakohus andis pooltele võimaluse oma nõudeid ja vastuväiteid, lähtudes VÕS § 1032 kohaldamise sisukohtadest rohkem selgitada, st juhul, kui saadu väljaandmine ei ole võimalik, saab üleandja nõuda VÕS § 1032 lg 2 alusel saadu väärtuse hüvitamist. Ringkonnakohtu istungil täpsustas hageja oma alternatiivset nõuet ja palus vastavate asjaolude tuvastamisel välja mõista saadu väärtus 26 000 eurot. See nõue on põhjendatud. Vaidlust ei ole selles, et kostjal ei ole võimalik hagejale tagastada koormatisest vaba kinnisasja, st samal kujul asja, mis oli tühiseks osutud lepingu ese. Seega tuleb kostjal VÕS § 1032 lg 2 järgi tuleb kostjal niisiis hüvitada kinnistu harilik väärtus tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Ringkonnakohus leiab, et kõnealune nõudeõigus tekkis tühise tehingu tegemise ajal, sest TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eksperdi arvamusega on tuvastatud, et kinnistu turuhind 2010. a maikuu seisuga oli 26 000 eurot. TsÜS § 65 järgi tuleb see lugeda kinnistu väärtuseks. Eelneva põhjal peab kostja hagejale hüvitama 26 000 eurot. Hageja täpsustatud rahalise nõude rahuldamise tõttu puudub ringkonnakohtul

§ 442

lg 8 viimase lause mõtte järgi vajadus hinnata hageja teisi alternatiivseid nõudeid. 15. Kokkuvõttes märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsus hagi osalise rahuldamise osas on õige ja maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 1, 2, 4 ja 5 muutmiseks ei ole alust. Rahuldamata jääb hageja nõue kohustada kostjat tagama omandi üleandmine hagejale ja rahuldamisele kuulub hageja nõue saadu väärtuse hüvitamiseks 26 000 euro ulatuses. 16.

§ 654

lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Menetluskulud

1. Kuna hageja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja arvestades hageja rahuldatud nõuete proportsioone ning et kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vaidluse asjaolusid ja menetluse kestust, on õiglane jätta poolte menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus poolte endi kanda.
2. Ringkonnakohtu 21.02.2019 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja hageja vabastati apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1000 eurot tasumisest (IV kd, lk 19-20). Hagejale oli 18.03.2020 määrusega antud menetlusabi ja ta vabastati täielikult ekspertiisikulude kandmise kohustusest (IV kd, lk 99-100). Ekspertiisikulu oli 1350 eurot (arve 9.06.2020 1350 eurot; IV kd, lk 99-100). Ringkonnakohus peab praeguse vaidluse asjaolusid, menetluse keerukust ja ajalist kulugu arvestades võimalikuks rahuldada hageja taotlus ja jätta menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11