Obsah (7)

§ 635§ 637§ 646§ 186§ 116§ 101§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-4985 Kohtuas

) § 195 lg-te 1 ja 2, § 196 lg 2, § 116, § 29 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 alusel, et ülesütlemine oli kehtiv ja poolte leping lõppes 08.11.

1. Hagejal puudus täitmise nõue pärast nimetatud kuupäeva. Kostja ütles kokkuleppe üles põhjusel, et hageja ei täitnud seda vastavalt kokkulepitule. Lepingu p 4.
2. andis tellijale õiguse leping ennetähtaegselt mõjuval põhjusel üles öelda igal ajal, tasudes töövõtjale faktiliselt tehtud tööde eest. Tellijal oli õigus olulise rikkumise korral teha ülesütlemine ka etteteatamistähtaega järgimata vastavalt p-le 4.
3. Pooled sätestasid p-s 1.1., et töövõtja teostab enda omandis või kasutuses olevate tehniliste vahendite ja inimressursi toel Vändra alevi, Tootsi aleviku ja endise Vändra valla külade territooriumil tänavavalgustusvõrgu hoolduse- ja remonditöid ning käidukorraldust vastavalt lepingus sätestatule, arvestades tellija huve ja ettepanekuid ning korraldab eelpoolmärgitud piirkondades tänavavalgustuse häireteta funktsioneerimise kogu lepinguperioodi jooksul. Riigihanke kirjelduse p-s 2.
4. nähtus samasisuline kokkulepe. Pooled leppisid kokku p-s 2.2., et töökorras peavad olema pidevalt 3 vähemalt 95% valgustuspunktidest ning töövõtja peab kindlustama, et need pimedal ajal põleksid. Hageja väide, et astrokellade regulatsioon pidi eraldi nähtuma hanke tehnilisest kirjeldusest, oli paljasõnaline ega polnud kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Hageja ettevõtjana kinnitas hankemenetluses enda vastavust kvalifitseerimistingimustele ja osales hankes majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna. Hiljemalt lepingu sõlmimisel oleks töövõtja pidanud p-s 2.
5. sätestatud kokkulepet, kas täpsustama või keelduma selle sõlmimisest, kui töövõtja hinnangul ei vastanud see hanketingimustele. Töövõtja, kui eriteadmistega isik, kandis lepingu mittenõuetekohase täitmise riisikot, kui ta ei selgitanud välja tellija poolt silmaspeetud eesmärki. Arvestades RHS § 8 lg-t 2,

§ 635

lg-t 1 ja § 641 lg-t 2 leidis kohus, et kuna hageja ei olnud nõus astrokellasid seadistama ning tänavavalgustus pimeduse saabumisel ei hakanud tööle (hakkas tööle viitega), siis hageja poolt osutatav teenus ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Lepingu kehtivuse ajal esitas töövõtja kaks arvet - nr 180765-00 (oktoobrikuu arve) 779,76 eurot ja nr 180845-00 (novembrikuu arve) 389,20 eurot. Mõlemad arved olid põhjendamatud. Oktoobrikuu arve osas leidis kohus, et

§ 637lg 3 ja p 3.1.

kohaselt kohustus kostja tasuma tingimustele vastava töö eest töö valmimisest. Vallavalitsus teavitas töövõtjat astrokellade seadistamise vajadusest hiljemalt 11.09.2018 ja 31.10.2018 esitas vastava nõude. Hageja ei olnud nõus neid seadistama. Seega jättis töövõtja selles osas töö vastavalt kokkulepitud tingimustele teostamata. Tellijal oli õigus lasta see töö teostada teisel isikul ning nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (

§ 646lg 5).

Faktiliselt tasaarvestas kostja enda nõude hageja nõudega ja hagejal lõppes kohustus tasuda arve (

§ 186p 2).

Novembrikuu arvet ei pidanud kostja tasuma, kuna lepingu p 4.

1. ja p 3.
2. kohaselt oli kostjal õigus pärast lepingu ennetähtaegset ülesütlemist tasuda töövõtjale faktiliselt tehtud tööde eest. Töövõtja ei esitanud vallavalitsusele perioodil 01.11.2018-07.11.2018 teostatud tööde loetelu ning seega töövõtja ei saanud esitada pärast lepingu ülesütlemist tasunõuet. Apellatsioonkaebus
3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kõik menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Maakohus tõlgendas ebaõigesti lepingut ning kohaldas vääralt

-st tulenevat regulatsiooni tava ja praktika kohta. Kaebaja tugines menetluses väitele, et kui hankijad soovisid astrokellade reguleerimist, tuli selline soov vastavalt tavale esitada osana hanke tehnilisest kirjeldusest. Kaebaja sellekohased väited ja tõendid jäid maakohtus analüüsimata. Samuti jättis kohus kaebaja väited tähelepanuta selle kohta, et hanke eesmärgiks oli hooldusteenuse pakkumine, mitte käidu korraldamine. Hageja kokkulepitud tingimusi ei rikkunud ja selle ülesütlemine oli tühine. Tegemist polnud olulise rikkumisega (

§ 116

). Kostja käitumine ei võimaldanud hagejal lepingut täita (dokumentatsioon esitamata) ja seega võis kostja õigus kasutada õiguskaitsevahendeid olla välistatud/piiratud (

§ 101lg 3).

Hankelepingu esemeks ei saanud olla käidu korraldamine, kuna tellija kinnitas, et käidupäevikut pole ja liitumispunktid olid kuni 100 amprit. Samuti polnud kostjalt elektriskeeme vanade võrkude kohta. Hankija avaldas hankemenetluse käigus vääralt, et elektripaigaldis oli seaduslik. Hageja poleks saanud muuta hankemenetluses lepingu sisu ning selle sõlmimise keeldumisel oleks pidanud hageja hüvitama kostjale kahju. Tellijal puudus õigus nõuda töövõtjalt loetelu faktiliselt teostatud töödest. Töövõtja esitas arveid vastavalt lepingule ning kostjal oli kohustus arveid tasuda. 4 Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Pooled vaidlesid selle üle, kas lepingu ülesütlemine (I kd lk 11) oli tühine. Hageja oli seisukohal, et maakohus tuvastas ebaõigesti kostjapoolse lepingu ülesütlemise, kuna hageja lepingut ei rikkunud. Hageja kohustus oli hoida korras ja hooldada tänavavalgustust, mitte reguleerida astrokellasid. Maakohus tuvastas õigesti, et töövõtja lepingujärgseks kohustuseks oli töövõtulepingu p 1.
3. alusel käidu korraldamine (I kd lk 8). Hankedokumendi kirjelduse p 2.
4. kohaselt oli hankelepingu esemeks samuti käidu korraldamine lisaks hooldus-ja remonttöödele (I kd lk 92). Majandus- ja taristuministri määruse 26.06.2015 nr 74 "Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded" § 2 p 2 näeb ette, et käit on tegevus elektripaigaldise talitluses ja nõutavas seisukorras hoidmiseks, mis hõlmab eelkõige lülitamist, juhtimist, kontrollimist, hooldamist ja nii elektritöid kui ka mitteelektritöid. Pooled ei vaielnud selle üle, et astrokellade seadistamine kujutab endas programmeerimist, millal valgustus lülitub sisse ja millal välja. Sellest tuleneb, et astrokellade seadistamine on tänavavalgustussüsteemi juhtimise osa ja lülitusega kaasnev tegevus. Selline tegevus kuulub käidu korraldamise alla. Lepingu p.2.2 leppisid pooled kokku, et töökorras peavad olema pidevalt vähemalt 95 % valgustuspunktidest ning töövõtja peab kindlustama, et need pimedal ajal põleksid (I kd lk 8 pöördel). Seega nähtub, et töövõtja lepingujärgseks kohustuseks oli korraldada kogu elektripaigaldise käitu, sh astrokellade reguleerimist selliselt, et tagatud oleks valgustuse põlemine pimedal ajal. Sellise tegevuseta ei oleks võimalik tagada lepingu täitmist. Kohus nõustub kostja selgitustega, et tänavavalgustuse mõte on loodusliku valgustuse puudumisel teid ja tänavaid valgustada inimsilmale piisavas ulatuses. Lepingu eesmärgist tulenevalt oligi hageja kohustus selline tulemus tagada. Hageja ei tõendanud, et valgustus läks pimeduse saabumisel põlema. Maakohus tuvastas õigesti, et kuna astrokellad ei lülitunud sisse õigel ajal, siis oli tegemist sellise lepingu rikkumisega, mis andis aluse selle ülesütlemiseks. Hageja väide, et valdkonnas kehtiva tava kohaselt tuli astrokellade reguleerimise soov tuua välja hanke tehnilises kirjelduses, on põhjendamatu. Astrokellade seadistamine kuulub käidu korraldamise alla. Isegi kui teistes hankelepingutes olid töövõtja kohustused (sh astrokellade seadistamine) eraldi välja toodud, ei muuda see elektripaigaldise käidu sisu. Praegusel juhul puudub alus arvata, et käidu mõistet tuleks sisustada erinevalt määrusest. Kui pooled soovisid käidu korraldamise mõisted sisustada erinevalt määruse nr 74 toodust, siis oleks tulnud selles lepingus kokku leppida. Hankelepingu eseme määratlemine on hankemenetluse üks kõige olulisemaid küsimusi – see määratletakse hankeprotsessi alguses ja seda ei saa hiljem muuta. Hankelepingu eseme sisustamisel tuli lähtuda lepingu sisust, mitte selle pealkirjast/koodist. Pakkujal oli hankemenetluses õigus pöörduda hankija poole selgituste saamiseks (I kd lk 96), kui pakkujale ei olnud selge, mis oli lepingu esemeks. Hageja polnud hankemenetluse raames 5 hankija poole pöördunud selle küsimuse väljaselgitamiseks (hankemenetluses tehtud pöördumised I kd lk 106, 132-133). Määruse nr 74 § 5 lg 1 p 5, millele hageja viitas, ei ole käesoleval juhul vaidluse lahendamise seisukohalt asjakohane. Nimetatud säte näeb ette, et elektripaigaldise ohutu käidu tagamiseks tuleb elektripaigaldise eest vastutaval isikul määrata elektripaigaldise kasutamise nõuete täitmist korraldav isik (kasutamise järelevaataja), kui elektripaigaldis on madalpingepaigaldis, mille peakaitsme nimivool on üle 100 ampri. Nimetatud norm reguleerib kostja kohustusi järelvaataja määramiseks, mitte hageja kohustusi/õigusi. Kostjale ei tulenenud ka mingisugust keeldu sellest sättest. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (

§ 8

lg 2) ja määruse nr 74 § 5 lg 1 p-st 5 ei saa tuletada töövõtja alust lepinguga võetud kohustuste mittetäitmiseks. Lepingu järgi ei seadnud pooled käidu korraldamist sõltuvusse peakaitsme nimivoolu suurusest. Seega puudub alus selle sätte kohaldamiseks. Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et lepingu sai öelda üles vaid selle olulise rikkumise tõttu. Kostja vaidles vastu sellele väitele, kuna hageja esitas selle esmakordselt apellatsioonkaebuses. Apellatsioonimenetluses on uute asjaolude esitamine piiratud. Hageja ei põhjendanud, miks ta seda väidet maakohtus esitada ei saanud. Kohus jätab selle väite TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Hageja tugines apellatsioonkaebuses ka

§ 101

lg-le 3, mille kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Tellija ütles töövõtjaga lepingu üles, kuna töövõtja keeldus astrokellade seadistamisest. Selle normi kohaldamiseks oleks töövõtja pidanud esile tooma ja tõendama, millega ja kuidas tellija põhjustas astrokellade reguleerimise kohustuse rikkumist. Hageja väitis, et kostja ei esitanud vajalikku dokumentatsiooni ja ei vastanud töövõtja kirjale. Sellest aga ei piisa

§ 101lg 3 kohaldamiseks.

Hageja põhiväide käesolevas vaidluses oli, et astrokellade seadistamine polnud tema lepingujärgne kohustus ja sellise kohustuse täitmist ei saanud hagejalt nõuda. Seega dokumentide esitamata jätmine ei olnud seotud astrokellade reguleerimise kohustusega ega saanud mõjutada tellija õigust kasutada õiguskaitsevahendeid sellisel lepingu rikkumisel. Kaebaja leidis, et novembrikuu arve osas asus maakohus ebaõigesti seisukohale, et hagejal oli kohustus esitada tellijale loetelu tehtud töödest. Sellist kohustust töövõtjal lepingu järgi ei olnud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping.

§ 637lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Pooled olid ka lepingu p-s 3.

1. leppinud kokku, et tasu makstakse töö nõuetekohase täitmise eest (I kd lk 8 pöördel). Olukorras, kus pooltevahel on vaidlus töö nõuetekohase valmimise üle (kostja etteheited I kd lk 62-64), pidi töövõtja tasu saamiseks tõendama, et tööd olid valmis ja nõuetekohased ning tellija keeldus alusetult töid vastu võtmas. Hageja seda ei teinud. Seega leidis maakohus õigesti, et puudus alus hagi rahuldamiseks novembrikuu arve osas.
2. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus menetluskulude jaotuse muutmiseks esimeses kohtuastmes. Tulenevalt TsMS § 171 lg-s 1 sätestatust jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse rahuldamata jäämise tõttu hageja kanda. Kostja avaldas kohtuistungil, et tal menetluskulud puuduvad. Seega määrab kohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad (TsMS § 174 lg-st 1). (allkirjastatud digitaalselt) 6