← Eesti

2-19-19192/57

Obsah (5)§ 187§ 430§ 459§ 230§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-19

) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

  1. 06.12.2019 maakohtule esitatud hagiavalduses ja selle täpsustustes palusid XX (hageja I) ja YY (hageja II) välja mõista QQ-lt (kostja) alates hagi esitamisest (06.12.2019) kummagi hageja kasuks elatise 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni vastavalt hagejate täisealiseks saamiseni, samuti elatise võlgnevus perioodi eest 06.12.2018-04.12.2019 kummagi hageja kasuks 3010 euro ulatuses või alternatiivselt 2572,49 euro ulatuses. Hagejad palusid määrata elatise maksmise hagejate seadusliku esindaja (ema) arveldusarvele.
  2. Hagejad tõid esile järgmised asjaolud: - kostja on hagejate isa; - hagejate vanemad sõlmisid 23.11.2017 tsiviilasjas 2-17-11529 kompromissi, milles lepiti kokku laste ja kostja suhtlemiskord ning lastega seotud kulude kandmine; - kompromissi kohaselt pidid lapsed viibima kostja vahetul ülalpidamisel, kuid kostja kompromissilepingut ei täida, lastega ei suhtle ja laste ülalpidamises ei osale, kuigi on kinnitanud vastavat võimekust. 2

(8)KOSTJA VASTUVÄITED
  1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - samade hagejate sama nõue on tsiviilasjas 2-17-11529 kinnitatud kompromissiga juba lahendatud ja seda ei saa uuesti menetleda; - hagejate ema ei lase kostjal lastega kohtuda ja seeläbi ülalpidamises osaleda; - kostja töötasu on 600 eurot kuus, mistõttu hagi rahuldamisel ei saaks ta oma noorimat last ülal pidada; - kostjal noorim laps on beebieas ja tema kulud on suuremad kui hagejatel nende vanuses; - mitme lapse koos kasvatamisel tuleb arvesse võtta mastaabisäästu; - kostja on pikalt ja intensiivselt töötanud ehitajana, tema põlved ja selg ei võimalda kostjal teha niipalju tööd kui ta sooviks; - hagejate emaga koos elamise ajal ehitas kostja töökoormusele vastavat tasu saamata viimasele külalistemaja, millest saadava tulu arvelt on hagejaid ülal peetud. MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja kummagi hageja kasuks elatise ühekordse summana 4015 eurot, alates 01.12.
  3. a 292 eurot kuus, kuid mitte vähem seaduse alusel ettenähtud elatise miinimummäärast kuus, kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva elatise nõue jäi rahuldamata. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Hagejate nõude aluseks on PKS § 101 lg 2 ja §
  4. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - hagejad elavad koos emaga ning kostja neile ülalpidamist alates jaanuarist 2019 ei anna; - alates 24.11.2017 on kostja maksnud laste huviringide kulude katteks 420 eurot ning on maksnud laste ema kaudu elatist kokku 1485 eurot; - tsiviilasjas 2-17-11529 leppisid vanemad kokku, et ei esita teineteise vastu elatisnõuet, mis lähtus kokkulepitud suhtluskorra täitmisega kaasneva vahetu ülalpidamise andmise eeldusest; - alates 22.07.2019 on kostja teinud kulutusi hagejate ülalpidamiseks 1250 euro ulatuses. PKS § 109 kohaselt on ülalpidamiskohustust piiravad või välistavad kokkulepped tühised. Seega ei saa hagejate vanemate vahel sõlmitud eelnimetatud kokkuleppest tuleneda õiguslikke takistusi hagejate poolt käesolevas menetluses esitatud elatise väljamõistmise nõude menetlemiseks. Kostja ei ole käesolevas menetluses väitnud ega tõendanud, et hagejate ülalpidamiseks tegelikult vajalikud kulud ei õigusta elatise väljamõistmist seadusega ettenähtud miinimummääras. Kostja pole tõendanud PKS § 102 lg-s 2 ettenähtud aluste esinemist kostjale langeva ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. Kostja tuginemine 600-eurosele töötasule on vastuoluline, sest kostja on samas teatanud võimekusest hagejate ülalpidamiseks kompromissilepinguga ettenähtud korras. Kompromissilepingust järeldub, et kostja pidi andma hagejatele vahetult ülalpidamist hagejate emaga vähemalt samaväärses ulatuses. Esimene kohtule teadaolev hagejate kohtuväline nõue kostjalt elatise saamiseks on esitatud 22.07.
  5. Sellest ajast alates pidi kostjale olema selge, et temalt nõutakse ülalpidamiskohustuse täitmist rahas. Varasema perioodi osas hagi rahuldamine oleks kostjale ootamatu ja ebaõiglane. 3
(8)Perioodi 23-31.07.2019 eest mõistis kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja 78 eurot (270/31 x 9), perioodi 01.08-31.12.2020 eest 1350 eurot (5 x 270) eurot, perioodi 01.0130.11.2020 eest 2587 eurot (11x292 – 1250/2), kokku kummalegi hagejale 4015 eurot. Elatis on muutunud sissenõutavaks kogu 2020 aasta novembrikuu eest, kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. 01.12.2020 algava perioodi eest mõistis kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja 292 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem seadusega sätestatud elatise miinimummäärast. Hageja taotluse alusel määras kohus, et elatis tuleb maksta hagejate ema kontole või muule tema poolt teatatud kontole iga arvestuse aluseks oleva kuu
  1. kuupäevaks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. HAGEJATE APELLATSIOONKAEBUS
  2. Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus menetluskulude osas, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluse alustamine hagejate poolt oli põhjendatud. Kohus rahuldas hagi edasiulatava elatise osas täielikult ning olulises osas ka tagasiulatuvalt. Menetluskulude apellantide enda kanda jätmine on rahuldamisele kuulunud hagi ulatust ning menetlustoimingute mahtu arvestades apellantide suhtes äärmiselt ebaõiglane. Apellantide menetlustoimingute maht ja ulatus oli tingitud kostja positsioonist menetluses ja pahatahtlikust käitumisest. Maakohus ei ole põhjendanud menetluskulude jaotuse osas diskretsiooni kohaldamist. Otsusega rahuldati tagasiulatuva elatise võlgnevus 47,44% ulatuses ja edasiulatuva elatise nõue 100% ulatuses. Rahuldati hagi 47,44 + 100% / 2 = 73,72% ulatuses. Minimaalselt peaksid apellantide menetluskulud jääma kostja kanda sellises proportsioonis. Kohus pidanuks arvestama hagejate viidatud õiguskantsleri arvamusega. KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
  3. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus hagi rahuldavas osas. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda. Kostja kordab maakohtus esitatud väiteid seoses tsiviilasjas nr 2-17-11529 menetluses olnud vaidlusega, mistõttu pidanuks maakohus hagi menetlemisest praeguses asjas keelduma. Maakohus on vääralt kohaldanud PKS §
  4. Sätte kohaselt on tühine kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult. 24.11.2017 kohtulahendiga ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus ega piiratud ülalpidamiskohustust ebamõistlikult. Lisaks saab vastavalt

§ 430

lg-le 8 kompromissi tühisusele tugineda üksnes hagiga täitmise lubamatuks tunnistamise menetluses. Sellisel juhul oleks kompromissi võimaliku tühisuse tagajärjeks menetluse jätkumine tsiviilasjas nr 2-17-

  1. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ka PKS §
  2. Viidatud sätte kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad esitasid elatishagi kostja vastu 06.12.2019 (kaebuses ilmselt ekslikult märgitud 01.08.2017), mistõttu elatise nõudmine kostjalt alates 23.07.2019 PKS § 108 alusel ei ole õiguslikult võimalik. 4

(8)Maakohus on jätnud arvestamata kostja kolmanda 19.07.2019 sündinud lapsega ja tema huvidega. Kostja on menetluses selgitanud, et tema töötasu on 600 eurot kuus, millest ei piisa kõigi kolme lapse ülalpidamiseks hagejate nõutaval määral, mistõttu hagejate nõuete rahuldamisel osutuks noorim laps hagejatest varaliselt vähem kindlustatuks. Vastused apellatsioonkaebustele
  1. Pooled vaidlevad vastastikku apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
  2. Ringkonnakohus andis 28.01.2021 kirjaga kostjale tähtaja küsimustele vastamiseks ning tõendite esitamiseks, hagejatele omakorda võimaluse vastata kostja seisukohtadele. Mõlemad pooled esitasid tähtaegselt oma seisukohad ja tõendid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis välja kostjalt kummagi hageja kasuks ühekordse elatisesumma 2337,73 eurot ületavas osas ja alates 01.12.2020 igakuise elatise 240,10 eurot ületavas osas. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kostja oma kuulub osalisele rahuldamisele.
  4. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - hagejad elavad koos emaga ning kostja neile vahetult ülalpidamist alates jaanuarist 2019 ei anna; - tsiviilasjas 2-17-11529 kohtu poolt kinnitatud kompromissiga leppisid hagejate vanemad kokku, et ei esita teineteise vastu elatisnõuet, mis lähtus kokkulepitud suhtluskorra täitmisega kaasneva vahetu ülalpidamise andmise eeldusest; - 22.07.2019 alates on kostja teinud kulutusi hagejate ülalpidamiseks 1250 euro ulatuses.
  5. Vaidlusalusest kompromissist järeldub kolleegiumi hinnangul, et kostja pidi osalema vahetult hagejate ülalpidamises ja tal ei tulnud seetõttu tasuda täiendavalt hagejatele elatisraha nende ülalpidamiseks ehk kohustus kostja tasuma hagejatele 0 eurot igakuist elatist. Ei ole sisulist vahet, kas käsitada kompromissilepingus kokkulepitut kokkuleppena, et kostja maksab hagejatele 0 eurot kuus elatist, kuid peab neid vahetult ülal või käsitada seda hagejate poolse elatisrahast loobumisena samadel tingimustel (nagu seda leidis maakohus). Kui asjaolud kompromissi kinnitamise määruse tegemise ajaga võrreldes muutusid, oli hagejatel õigus nõuda kostjalt elatist alates hagi esitamisest. Muutunud asjaoluks saab olla ka see, et kostja ei anna (olenemata põhjustest) lastele vahetut ülalpidamist. 12.

§ 459

lg 2 kohaselt saab korduvate kohustuste täitmise otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, v.a kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ja tagasiulatuvalt. Perekonnaseadus sellist võimalust ette ei näe. Seega on põhjendatud kostja apellatsioonkaebuses väljendatud seisukoht, et kohus tõlgendas PKS §-s 108 sätestatut ebaõigesti. Hagi on võimalik rahuldada üksnes alates selle esitamisest ehk alates 06.12.2019. 13. Maakohus on õigesti leidnud, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. 5

(8)14. Kuigi maakohus on kostjale tõendamiskoormuse selgitamisel viidanud PKS § 102 lg-s 2 toodud asjaolude tõendamise vajadusele, ei ole kohus siiski asja ammendavalt arutanud ega kostjat tema enda varandusliku seisundi ja kolmanda lapse ülalpidamisvajaduse kohta küsitlenud. Lapse huve puudutavas vaidluses annab selleks kohtule õiguse

§ 230

lg 3, mille kohaselt võib kohus tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Praegusel juhul võivad asjaolude välja selgitamata jätmisel saada kahjustada kostja kolmanda lapse huvid. Eeltoodud menetlusliku minetuse on ringkonnakohus kõrvaldanud. Ringkonnakohus võtab asja juurde kostja apellatsioonimenetluses esitatud tööandja kinnituse ja konto väljavõtte ning hagejate esitatud väljavõtted veebilehtedelt palgad.ee ja Inforegister. 14.

  1. Kostja selgitas apellatsioonimenetluses, et tal on keskeriharidus Tallinna Ehituskoolist, ta on erialalt puit- ja kiviehitiste restauraator ja töötab ehitajana Z OÜ-s. Kostja netopalk oli perioodil hagi esitamisest kuni 31.05.2020 600 eurot ja alates 01.06.2020 on see 700 eurot. Nimetatu tõendamiseks esitas kostja tööandja kinnituse ja konto väljavõtte. Kostja märgitud asjaolud nähtuvad esitatud tõenditelt. 14.
  2. Hagejad on leidnud, et kostja väited enda sissetulekute kohta ei ole usutavad ega vastavuses tööturul pakutavaga. Hagejad esitasid maakohtu menetluses 15.09.2020 menetlusdokumendiga kohtule tõendi, mille kohaselt otsis kostja tööandja endale kuulutusega üldehitajat, kelle kuupalgaks lubati 1600 – 2000 eurot (netopalk oleks 1289,48 eurot – 1553,51 eurot), kandideerimise tähtaeg oli 20.08.
  3. Samuti tuginevad hagejad asjaolule, et veebilehe palgad.ee andmetel Eesti Vabariigis ehitus ja kinnisvara valdkonnas töötava inimese neto palgavahemik jääb tüüpiliselt 913,00 euro (minimaalne tasu) ja 2044,00 euro vahele. Z OÜ keskmine brutopalk 2020.a IV kvartalis oli 1315 eurot, mis teeb netopalgaks 1101,35 eurot. Hagejate märgitud asjaolud nähtuvad esitatud tõenditelt. 14.
  4. Ringkonnakohus toetub kostja töötasu hindamisel täiendavalt Statistikaameti kodulehelt nähtuvatele andmetele, mille kohaselt oli Harjumaal ehitus- ja remonditöölise mediaanpalk 2020 IV kvartalis 1026 eurot (kättesaadav aadressil: https://ametipalk.stat.ee/). Nimetatu teeb netopalgaks palgakalkulaatori andmetel 891,25 eurot (kättesaadav aadressil: https://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator). 14.
  5. Tõenditest nende kogumis nähtuvate asjaolude pinnalt saab väita, et kostjale makstav töötasu peab olema suurem kui temale kokkuleppel tööandjaga arveldusarvele laekuv summa. Kostja ei ole selgitanud, miks temale laekuv töötasu jääb tema kvalifikatsiooni ja töökogemust arvestades alla tema tööandja poolt töökuulutuses pakutud keskmisest töötasust üldehitajale või Eesti keskmisele ehitaja palgale. Kostja väited, et ta ei suuda oma tervise tõttu soovitud mahus töötada, on tõendamata. Eelnevast tulenevalt loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kostja keskmine sissetulek alates hagi esitamisest kuni maakohtu poolt novembris 2020 otsuse tegemiseni oli vähemalt 1026 eurot (bruto).
  6. Kostja tõi esile, et temaga koos elava 1,5-aastase lapse V kulud on hinnanguliselt 300 eurot kuus ja selgitas ka seda, millest kulud koosnevad: toit, riided, hügieenitarbed, eluasemekulud, mänguasjad jm väikelapsetarbed, beebikool. Ringkonnakohtul puudub mõistlik alus kahelda, et 1,5-aastase lapse kulud kuus on 300 eurot. Arvestades asjaolu, et vanematel on võrdne kohustus last ülal pidada ja seda peab tegema ka lapse ema, on kostja osa vastavalt 150 eurot.
  7. Kostja on selgitanud, et tema enese vältimatud püsikulutused on 300-400 eurot kuus. Kostja elab koos abikaasa ja noorima lapsega väikeses korteris, mille kostja abikaasa on laenuga ostnud enne abielu ning korteri laenutagasimaksed ja kommunaalkulud lähevad kostja abikaasa 6

(8)kontolt. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele annab kostja oma abikaasale igakuiselt umbes 150-200 eurot kommunaalkulude ja pere ühiste toidu- ja majapidamiskulude katteks. Hagejate emaga ühiselt Swedbankist võetud laenu makseid tasub vastavalt poolte kokkuleppele hagejate ema, kuigi panga ees on kohustatud isikuks seni ka kostja. Nimetatu tõendamiseks on kostja esitanud väljavõtte Swedbanki kodulehelt, mille kohaselt on kostja kaaslaenusaaja koos hageja emaga pangaga sõlmitud lepingus, millega on laenatud 106 993 eurot tagasimakse tähtajaga 11.07.
  1. Eeltoodud asjaoludest ja tõenditest saab teha järelduse, et kostja keskmised kulutused endale on 350 eurot kuus, mis sisaldab ka toidu- ja kommunaalkulusid, muud eluasemekulud kostjad ilmselt puuduvad. Ringkonnakohus ei arvesta laenukohustusega, kuna kostja seda enda kinnitusel ei kanna. Kui vastavad asjaolud muutuvad ja kostjal tekib vajadus laenukohustust täita, on see alus elatise suuruse muutmiseks.
  2. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis (vt RKTKo 3-2-1-35-17, p 21.4). Maakohus ei ole vastava printsiibiga arvestanud. 17.
  3. Arvestades ringkonnakohtu poolt tuvastatut, mille kohaselt on kostja keskmine sissetulek minimaalselt 891,25 eurot, kostja enda vältimatud püsikulud on keskmiselt 350 eurot, kostjaga elava lapse vajalike kulude kostjale langev osa on 150 eurot, hagi saab rahuldada alates 06.12.2019 ja kummagi hageja ülalpidamisvajadus on kuni 31.12.2020 270 eurot, alates 01.01.2020 292 eurot, on vajalike kulutuste proportsioon kuni 31.12.2020 vastavalt kostja/ kostjaga elav laps/ hageja I/hageja II järgmine: - alates 06.12.2019 - 31.12.2020 33,65%/14,42%/25,96%/25,96% ja summaliselt on kummalegi hagejale langev osa kostja sissetulekust 231,37 eurot. alates 01.01.2021 32,29%/13,84%/26,94%/26,94% ja summaliselt on kummalegi hagejale langev osa kostja sissetulekust 240,10 eurot. 17.
  4. Seega peaks kostja andma kummalegi hagejale ülalpidamist alla seaduses ettenähtud miinimummäära alates hagi esitamisest - 31.12.2020 231,37 eurot kuus ja alates 01.01.2021 240,10 eurot kuus. 17.
  5. Kolleegium ei pea õigeks arvestada täiendavalt hagejate ühes peres kasvamisest tuleneva mastaabisäästuga, kuna tegemist on kolmeteist- ja kümneaastase eri soost lapsega. Lastel on tõenäoliselt erinev riietus, mänguasjad ja hobivahendid, mida teine laps kanda või kasutada ei saa. Vähemalt ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid, millest võiks teha järelduse mastaabisäästust.
  6. Arvestades, et kostja on tasunud lastele 1250 eurot ja elatis tuleb välja mõista alates 06.12.2019, tuleb kostjal tasuda kummagi hageja kasuks perioodi eest 06.12.-31.12.2019 eest 186,29 eurot (231,37/31x25) eurot, perioodi 01.01-30.12.2020 eest 2151,44 eurot (12x231,37 – 1250/2), kokku kummalegi hagejale 2337,73 eurot. Alates 01.12.2020 tuleb kostjal tasuda kummagi hageja kasuks 240,10 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni. 7
(8)
  1. Arvestades tagasiulatuva elatise 100% ulatuses rahuldamata jätmist ja edasiulatuva elatise ligikaudu 16,5% ulatuses rahuldamata jätmist, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks käsitada apellatsioonkaebuse väiteid, mis lähtuvad asjaolust, et tagasiulatuv elatise nõue rahuldati olulises ulatuses ja edasiulatuv elatise nõue täielikult, sest sellist olukorda enam ei esine. Hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  2. Elatise nõude lahendamisel ei saa ringkonnaohus arvestada vanemate võimalike omavaheliste rahaliste nõuetega üksteise vastu, seetõttu ei oma tähendust, mis on kostja kui hagejate emaga kaaslaenaja laenatud rahaga tehtud, kui palju on hagejate emale kuuluv firma selle arvelt säästnud ja mis oli laenamise kaugem eesmärk. Seetõttu ei võta ringkonnakohus asja juurde kostja esitatud väljavõtet internetipangast kostja laenu kohta ja hagejate ema peetud blogist ega hagejate esitatud Luminor panga laenulepingut.
  3. Seoses hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega ja kostja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda (

§ 171lg 1).

Seoses sellega puudub vajadus poolte menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks vastaspoolelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.