Tsiviilasi nr 2-20-8207 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8207 Tsiv

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist.

§ 100

lg-st 2 tulenevalt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ela alates 2020. a märtsist enam lastega koos ega osale laste kasvatamises.

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad 2 asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
2. Elatise suuruse muutmise aluseks saavad olla ka õiguslikud muudatused, sh miinimumelatise muutumine (vt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 12). Kompromissi kohaselt kohustus kostja tasuma iga hageja ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus, mis on rohkem kui tollal kehtinud elatise miinimummäär. Käesolevaks ajaks on elatise miinimummäär suurenenud 292 euroni. Hagejad taotlevad elatise suurendamist kehtiva miinimummäärani. 9.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal kokku XXX alaealist last. Nendest XXX on esitanud kohtule hagi elatise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr XXX) ning neli nõuavad käesolevas asjas elatise suurendamist. Kohus märgib, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Samas ei tähenda see mitme lapse puhul, et vanemal on laste ülalpidamiseks kohustus teenida mitme palga alammäära suurust töötasu (vt Riigikohtu 13.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13). Vaidlust ei ole selles, et kostjal puuduvad hetkel igasugused sissetulekud, samuti ei kuulu kostjale vara, mille arvel lastele ülalpidamist anda. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et elatise suurendamine ei ole põhjendatud ning jätab hagi rahuldamata.
2. Arvestades hagi rahuldamata jäämist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad. Kohtunik 3