Obsah (4)

§ 100§ 108§ 101§ 102

Tsiviilasi nr 2-20-8208 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8208 Tsiv

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist.

§ 100

lg-st 2 tulenevalt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 108

kohaselt Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ela alates 2020. a märtsist enam lastega koos ega osale laste kasvatamises. 2 6.

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 kehtestati alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega on kehtiv elatise miinimumäär 292 eurot kuus. 7.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal kokku XXX alaealist last. Nendest XXX on esitanud kohtule käesolevas asjas hagi elatise väljamõistmiseks ning neli on esitanud kohtule hagi elatise suurendamiseks (tsiviilasi nr XXX). Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Samas ei tähenda see mitme lapse puhul, et vanemal on laste ülalpidamiseks kohustus teenida mitme palga alammäära suurust töötasu (vt Riigikohtu 13.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13). Vaidlust ei ole selles, et kostjal puuduvad hetkel vanglas igasugused sissetulekud, samuti ei kuulu kostjale vara, mille arvel lastele ülalpidamist anda. Samas on antud olukord ajutine ja laste isa on võimeline edaspidi laste heaolu eest hoolitsema. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt iga hageja kasuks välja elatise 100 eurot kuus.
2. Vastavalt

§ 100

lg-le 4 tuleb elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Hagejate taotlusel kuulub elatis tasumisele nende seadusliku esindaja arveldusarvele. 10. Arvestades hagi osalist rahuldamist ning asjaolu, et pooltel hüvitatavad menetluskulud eelduslikult puuduvad, peab kohus põhjendatuks jätta juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 3