← Eesti

3-21-779/7

Obsah (4)§ 249§ 120§ 121§ 252

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2021, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-21-779 Haldusasi T. S., H. T., T. S., L.L., K. V. ni

§ 249

lg 1 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (nõndanimetatud pöördumatud tagajärjed). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

  1. Esialgse õiguskaitse taotluses soovisid kaebajad peatada Tallinna Linnavalitsuse korralduse „Liikluspinnale kohanime määramine ja leviala täpsustamine Nõmme Linnaosas“ eelnõu vastuvõtmise. Vastustaja on aga esitanud 23.04.2021 küllalt põhjaliku seisukoha ning selgitanud tänavanimede korrastamisega seonduvaid asjaolusid. Kohus nõustub üldjoontes vastustaja põhjendustega ning ei pea vajalikuks kõike üle korrata. Kohtul ei ole põhjust praeguses menetlusjärgus kohaliku omavalitsuse eelnimetatud vastusest ning seisukohtadest mitte lähtuda.
  2. Esialgse õiguskaitse taotlusest ega ka Tallinna linna vastusest ei nähtu mingisuguseid koheselt asetleidvaid ulatuslikke toiminguid. Selles tähenduses õiguskaitse vajadus kaebajatel tegelikult puudub. Nähtuvalt haldusasja materjalist ei saa kaebajate jaoks lähiajal ka raskeid või pöördumatuid tagajärgi tekkida. Vastustaja on selgitanud, et ühegi tänavanime muutmise või määramise otsust ei tehta kiirelt. Samuti seda, et tegelikkuses ei ole eelnõu linnavalitsuse istungi päevakorras kordagi olnudki, vaid see on olnud avalikustatud Tallinna linna kodulehel ametliku teatena. Lähtuvalt eeltoodust jääb õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest õiguskaitse kohaldamise eelduslikud tingimused ei ole täidetud. Tingimused ei ole täidetud ka selles mõttes, et taolisel kaebusel ei ole praegu arvestatavaid eduväljavaateid. 11.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt

§ 121lg 2 p 1 võib kaebuse tagastada kui kaebajatel puudub 3

(4)ilmselgelt kaebeõigus ehk kui kaebus on ennatlik või muudel põhjustel ilmselgelt perspektiivitu. Mis puutub keelamiskaebustesse üldisemalt, siis võib neid esitada üksnes juhul kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebajate õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1). Antud juhul taolise olukorraga tegemist ei ole ning seega peab kohus põhjendatuks kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel koheselt tagastada.

See on nii menetlusökonoomia huvides kui ka menetlusosaliste endi huvides. Ilmselt ei ole võimalik leida varasemast kohtupraktikast taolisi lahendeid, kus oleks n-ö etteulatuvalt keelatud teatavate õigusaktide eelnõude kavandamine, väljatöötamine või menetlemine. Taolised kavatsused elanike õigusi rikkuda ei saa. Mis puutub hiljem vastuvõetavatesse haldusaktidesse, kui need vastu võetakse, siis saab neid selleks ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustada ning olenevalt võimaliku õiguste riive intensiivsusest vajaduse korral ka esialgset õiguskaitset taotleda. Praegu on aga kaebus selgelt perspektiivitu ja ennatlik. 12.

§ 252

lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Lähtuvalt

§ 121lõikest 4 on võimalik esitada määruskaebus ka selles osas, mis puudutab kaebuse tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.