KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 13. aprill 2021, Tallinn 3-20-767 Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavat

“) §-iga 1361 ei arutata taotlust kohtuistungil ning isik, kelle suhtes maksuhaldur toimingu sooritamiseks luba taotleb, ei osale menetluses. Isikule, kelle vara suhtes kohus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa annab, on tagatud vastuväidete esitamise õigus edasikaebemenetluses (vt. Riigikohtu määrus haldusasjas 3-3-1-7-13). 4.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele

-i ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130lg 1 p 3), mis hõlmab ka maksuhalduri hallatava ettemaksukonto arestimist.

5.

§ 1361

lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Samuti peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leian et taotlus vastab

§ 1136 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud.

Maksuhaldur on kinnitanud, et viib läbi puudutatud isiku maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli. Taotluses esitatud andmete ja taotlusele lisatud tõendite pinnalt on vähemalt tõenäoline, et käimasolev kontrollimenetlus päädib puudutatud isiku maksukohustust suurendava maksuotsuse tegemisega. Maksuhaldur on piisavalt põhistanud seisukohta, et puudutatud isiku poolt seni esitatud raamatupidamisdokumentide ja seadusliku esindaja antud seletuste pinnalt on tõenäoline, et puudutatud isik on kontrollitavate maksustamisperioodide käibemaksudeklaratsioonides esitanud valeandmeid. Ühelt poolt ei ole puudutatud isik esitanud kaupade ja teenuste müügiarvetel kajastatud tehingute tegelikke asjaolusid kinnitavaid tõendeid, mistõttu on põhjendatud järeldus, et tegemist võib olla maksustatava käibega, mida puudutatud isik deklareerinud ei ole. Teisalt ei ole puudutatud isik esitanud veenvaid andmeid ja dokumente, mille pinnalt võiks järeldada, et sisendkäibemaksu arvestamise aluseks olevatel arvetel kajastatud teenuseid ja kaupu on puudutatud tegelikult kasutanud maksustatava käibe tarbeks. Taotluses ja seal osutatud dokumentides kajastatud teave suhtluse kohta puudutatud isiku seadusliku esindajaga viitavad veenvalt sellele, et puudutatud isik ei ole huvitatud kaasaaitamiskohustuse nõuetekohasest täitmisest ning tõenäoline on, et puudutatud isiku raamatupidamisarvestus ei kajasta adekvaatselt ettevõtte tegelikku majandustegevust. Õige on maksuhalduri järeldus, et kontrolli esemeks oleva käibemaksuarvestuse õigsuses veendumiseks on vaja tuvastada kaebaja poolt kaupade müümise ja teenuste osutamisega seotud asjaolud, sh teise liikmesriiki kauba müügi korral kauba liikumine teise liikmesriiki, ning teenuste osutamise korral selle täpsed asjaolud, et oleks võimalik veenduda, kas ja millise sisuga teenuseid tegelikult osutati. Väljakujunenud kohtupraktikas on rõhutatud, et maksustamise aluseks on tehingute tegelik majanduslik sisu, mitte pelgalt seda kajastavad dokumendid. Käesoleval juhul on võimalik, et puudutatud isikul on olemas kontrollitavate tehingute tegelikke asjaolusid tõendavad dokumendid ja teave, ent ilmne on et maksuhaldurile esitatud teave on puudulik. Maksuhalduri järeldus, et olemasoleva teabe pinnalt saab asuda seisukohale, et kaebaja müügitehingud kuuluvad 20%-lise käibemaksuga maksustamisele, on vähemalt võimalik. Seega kokkuvõttes on maksuhaldur põhistanud oma seisukohta, et käimasolev kontrollimenetlus lõpeb puudutatud isiku maksukohustuse suurendamisega. 2

1. Maksuhaldur on piisavalt põhistanud ka järeldust, et maksukohustuse kindlaks määramisel võib selle sisse nõudmine maksukohustuslase tegevusest tingituna võimatuks osutuda. Esitatud andmetest nähtuvalt ei ole puudutatud isikul kinnis- ega registervara, mille arvelt oleks võimalik tulevase maksukohustuse täitmine. Nõustun maksuhalduri järeldusega, et puudutatud isiku raamatupidamisarvestuses kajastatud loomade reaalse olemasolu või nende asukoha kohta pole andmeid. Esitatud andmete kohaselt puudub puudutatud isikul käesoleval ajal ja toimiv pangakonto, mis üldjuhul viitab sellele, et majandustegevus on lakanud ja/või et puudutatud isik ei ole huvitatud selle jätkamisest. Kõrvutades eeltoodud asjaolusid sellega, et puudutatud isiku seadusliku esindaja poolt maksuhaldurile antud teave on napp, teatud küsimustele on vastatud ilmselgelt puudulikult ja maksustamise aluseks olevaid tehinguid puudutavaid tõendid on esitatud valikuliselt või siis puuduvadki puudutatud isikul vastavad tõendid, saab kokkuvõttes usutavaks pidada, et täiendava maksukohustuse panemisel ei ole puudutatud isikul motivatsiooni selle kohustuse täitmiseks. Kokkuvõttes on maksuhaldur õigesti asunud seisukohale, et ettemaksukontole laekuvad vahendid võivad osutuda ainsaks varaks, mille arvelt tulevikus kindlaks määratav maksukohustus täitmisele pöörata. Arvestades puudutatud isiku poolset kaasaaitamiskohustuse mittenõuetekohast täitmist ning maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise kahtlust, on piisav alus kahtlustada, et kui puudutatud isikul tekib võimalus ettemakskontole laekuvat summat käsutada, võib ta seda teha ning nende vahendite leidmine hiljem maksukohustuse katmiseks (sh. nende tagasi saamiseks, kui leiab kinnitust, et tagastusnõude aluseks oleva sisendkibemaksu maha arvamine oli põhjendamatu) osutub tõenäoliselt äärmiselt keeruliseks ehk lausa võimatuks.
2. Ettemaksukonto arestimise reaalseks tagajärjeks on see, et puudutatud isik ei saa vastava summa ulatuses käsutada ettemaksukontole laekuvaid vahendeid ning nende vahenditega ei tasaarvestata ka muid maksukohustusi. Taotluses ja puudutatud isiku poolt maksuhaldurile antud seletustest nähtuva puudutatud isiku tegevuse kirjelduse pinnalt ei saa usutavaks pidada, et selline meede seaks ohtu puudutatud isiku majandustegevuse jätkamise või tooks muul moel kaasa tema jaoks pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kokkuvõttes on maksuhaldur piisavalt põhjendanud, et tulevikus tehtava maksuotsusega määratakse kindlaks puudutatud isiku 10 446 euro suurune maksukohustus, mille täitmine võib ilma täitmist tagavate meetmete võtmiseta osutuda võimatuks. Täitmist tagavate meetmete võtmine ei tekita puudutatud isikule pöördumatut kahju. Seega on ettemaksukonto arestimine vajalik ja mõõdukas meede tõenäoliselt tekkiva maksukohustuse täitmise tagamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristjan Siigur 3