1-17-4170/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4170 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märtsi 2021 määrus Deivis Kekiševi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Deivis Kekiševi (Kekišev; isikukood 39603166018) kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi 2021 määrus muutmata, kuid jätta sellest välja maakohtu põhjendused seoses Deivis Kekiševi poolelioleva kriminaalmenetlusega ning õiguskorra kaitsmise huvidega ja täpsustada Deivis Kekiševi kehtivate distsiplinaarkaristuste arvu.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kaudu 32 (kolmkümmend kaks) eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 5 (viis) eurot 40 senti, vandeadvokaadi abi Merike Allikmäele süüdimõistetu Deivis Kekiševile määratud korras kaitse teostamise eest.
7. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Deivis Kekiševi kanda. Süüdimõistetu Deivis Kekiševil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 15.05.2017 otsusega karistati Deivis Kekiševi KarS § 274 lg 1 järgi 1 aasta 3 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Tartu Maakohtu 25.10.2016 otsusega mõistetud karistusega, s.o 4 aastat vangistust, ning mõisteti lõplikuks karistuseks 5 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 16.03.2016 ja lõpp 16.06.
10. Tartu Maakohtu 26.03.2021 määrusega jäeti D. Kekišev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
11. D. Kekišev on mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Süüdimõistetul on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
12. D. Kekišev kannab liitkaristust eriliigiliste süütegude toimepanemise eest, sealhulgas kinnipidamisasutuses toime pandud vägivallakuriteo eest võimuesindaja vastu. D. Kekiševi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tegemist ei ole tema esimese vangistusega. D. Kekiševi käitumises karistuse kandmise ajal esineb nii positiivseid kui negatiivseid aspekte. Positiivne on osalemine vangla majandustöödel, kutseõppes kahel erialal ning sotsiaalprogrammide läbimine. Negatiivsest poolest on D. Kekiševil hetkel 12 kehtivat distsiplinaarkaristust.
13. aastal karistati teda ka kriminaalkorras vangivalvuri kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevalt on tema suhtes menetluses uus kriminaalasi, milles on talle esitatud süüdistus vangistuses toimepandud kehalises väärkohtlemises, vägivallas võimuesindaja vastu ja tapmiskatses. Seega on D. Kekiševi käitumine vangistuses olnud väga problemaatiline, kuigi individuaalset täitmiskava on kinnipeetav suurel määral täitnud. 2.
14. Ennetähtaegselt vabanedes asuks D. Kekišev elama MTÜ Samaaria Eesti Misjon Pärnu osakonda ning plaanib kohtuistungil avaldatu kohaselt jätkata õpinguid plaatija erialal. Lähedastest toetavad teda ema ja vennad. Kokkuvõttes võib D. Kekiševi vabanemisjärgseid elutingimusi pidada rahuldavaks. 2.
15. D. Kekišev on 25-aastane ning märkimisväärse osa oma noorest elust viibinud vangistuses. Sellises vanuses isiku puhul ei saa teha põhjapanevaid järeldusi aastate taguste tegude põhjal. Küll aga on D. Kekišev ise oma käitumisega vangistuses näidanud, et ta ei soovi või ei suuda oma mõtte- ja käitumisviise muuta ning kuritegelikku käitumist selja taha jätta. Isiku suhtes on hetkel menetluses uus kriminaalasi, kus teda süüdistatakse vangistuses toimepandud isikuvastastes ja avaliku võimu vastastes kuritegudes. Võttes arvesse ka D. Kekiševi arvukaid distsiplinaarkaristusi, on süüdimõistetu näol tegemist reegleid ja kehtivat korda järjekindlalt rikkuva isikuga, kes on vabaduses tõenäoliselt ühiskonnale ohtlik. 2.
16. D. Kekiševist lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada suureks ja maakohtu hinnangul ei oleks neid võimalik piisavalt maandada ka kriminaalhooldusega. Kuigi D. Kekišev on avaldanud valmidust täita kõiki kontrollnõudeid ja alluda ka mitmesugustele lisakohustustele, on äärmiselt vähetõenäoline, et ta suudaks kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi täita. Pigem on vangistuses väga probleemselt käituva isiku puhul põhjust arvata, et sarnane käitumismuster jätkub ka vabaduses. D. Kekiševi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Määruskaebus
17. Tartu Maakohtu 26.03.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Kekiševi kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, kes palub tühistada maakohtu määruse. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu on teinud vanglas vajalikud järeldused toimepandud kuritegudest ning selle kinnituseks on soov edaspidi muutuda, elada ja töötada seadusekuuleka kodanikuna. 3.
18. D. Kekišev leiab, et ta suudab elada seadusekuulekalt. Süüdimõistetu kohtuistungil öeldust nähtub, et ta edaspidi otsib enda ellu teisi tegevusi, sest ta on teadvustanud, et alkoholi tarbimisega kaasnevad õiguserikkumised, kuid sellega on võimalik toime tulla. Samas ta kinnitab oma mõttelaadi muutust ning soovib jätkata õpinguid plaatimise erialal, mis kestavad
19. juunini. Ta on läbinud määratud programmid ning oma käitumist parandanud, sealhulgas 2 ära leppinud oma lähedastega. D. Kekiševi sõnul oli ta otsuse muutumiseks juba varasemalt vastu võtnud ning nüüd kinnistusid tema veendumused veelgi. 3.
20. D. Kekišev on kindel, et edaspidi suudab ta hüvitada rahalised nõuded, kuid esmalt võtab end arvele Eesti Töötukassas. Uute kuritegude toimepanemise arvamus saab olla ainult oletuslik. D. Kekišev on küll kriminaalhooldusel olles sooritanud uusi kuritegusid, kuid nüüd on ta suuteline õiguskuulekalt elama. Maakohus on liialt kriitiliselt hinnanud D. Kekiševi riske vabanemisel. Kinnipeetaval on jäänud karistusest kanda vaid paar kuud ning kõik muutused on temas toimunud juba viie aasta jooksul. Ta ei soovi vanglasse tagasi tulla ja see on piisavalt tugev motivatsioon. Lisaks on süüdimõistetul head vabanemisjärgsed elutingimused MTÜ Samaaria Eesti Misjoni Pärnu osakonnas ning motivatsioon vabanemiseks. Ta ei ole ühiskonnale niivõrd ohtlik nagu on prognoosinud maakohus. Kõik, mis oli D. Kekiševil võimalik vangistuses olles läbida, on läbitud. Ta suudab tõestada, et tema käitumine saab olla vaid seadusekuulekas. Karistusaja lõpuni on võimalik kohustada isikut mitte tarvitama alkoholi.
21. Tartu Ringkonnakohtu 14.04.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 21.04.
22. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtu määrusega mittenõustumiseks.
24. Kuigi maakohus on põhjalikult käsitlenud aktsepteeritavaid asjaolusid lähtuvalt kohtupraktikast ja ka KarS § 76 lg-st 4, miks tuleb jätta D. Kekišev ennetähtaegselt vabastamata, on maakohus tuginenud ka lubamatule. Määruskaebuses nendele asjaoludele tähelepanu juhitud ei ole. Küll on ringkonnakohtu hinnangul tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, milline rikkumine on võimalik teise astme kohtul kõrvaldada. Maakohus põhjendab mitmes erinevas lõigus D. Kekiševi vabastamata jätmist asjaoluga, et süüdimõistetul on pooleliolev kriminaalmenetlus. Pooleliolev kriminaalmenetlus ei ole argument, mida arvestada ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel. KrMS § 7 lg 1 kohaselt kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Seega jätab ringkonnakohus põhjendused seoses poolelioleva kriminaalmenetlusega maakohtu määrusest välja. Teisena toob maakohus välja, et D. Kekiševil on hetkel 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lähtuvalt rohketest distsiplinaarkaristustest on süüdimõistetu käitumine vangistuses vägagi problemaatiline, kuid juba maakohtus toimunud istungi aja kui ka määruse tegemise aja seisuga oli D. Kekiševil kehtivaid distsiplinaarkaristusi
25. Ringkonnakohtu määruse tegemise aja seisuga jäi kehtivaid karistusi 8, mis on jätkuvalt märkimisväärselt palju. Nimelt VangS § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Sarnaselt arhiveeritud kriminaalkaristuse arvestamisele ei pea kohus õigeks ka kustunud distsiplinaarkaristustele tuginemist. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks ka maakohtu viide sellele, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Nii on Riigikohus lahendi nr 1-09-14104 punktides 19 ja 20 selgitanud formaalsete eelduste analüüsi all, vastuseks maakohtu väitele, et ennetähtaegne vabastamine satuks vastuollu karistuse mõistmise põhimõtetega ja riivaks ühiskonna õiglustunnet. Nimelt KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaegades väljendub seadusandja abstraktne kriminaalpoliitiline hinnang sellele, et teatud 3 karistusaja ärakandmise järel on vastuvõetav ka pikaajalise vangistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamine (vt eespool osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 19). Ennetähtaegse vabastamise menetluse raames ei ole õigustatud veel kord osutada sellele, et mõistetav karistus peab süüdimõistetu mõjutamise kõrval andma ühiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Seega taas tuginemine õiguskorra kaitsmise huvidele ei ole põhjendatud ning tuleb määrusest välja jätta. Küll ei too need asjaolud endaga kaasa süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, sest maakohus on tuginenud veel paljudele lubatud asjaoludele, miks vabastamine põhjendatud ei ole.
26. Jättes välja punktis 6 toodud asjaolud, asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohtu määrus on põhjendatud ning selles on arvestatud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis. Ka ringkonnakohus ei jaga kaitsja optimismi selles, et süüdimõistetu on väidetavalt aru saanud toimepandud kuritegudest ning edaspidi suudab käituda õiguskuulekalt. Enamgi veel, kaitsja on välja toonud, et süüdimõistetu on vangistuses olles läbinud kõik, mis on võimalik ning ta suudab tõestada, et tema käitumine saab olla vaid seaduskuulekas. Kohtukolleegium ei vaidle vastu sellele, et süüdimõistetu on osalenud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes, s.o läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, on töötanud ning õpib plaatija erialal. Kõike seda tuleb aga kogumis analüüsida teiste KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaoludega ning süüdimõistetu käitumine vangistuses ei näita, et tema käitumine saab olla vaid seaduskuulekas. Lisaks maakohtu toodud põhistustele lisab kohtukolleegium vastuseks määruskaebusele järgmist. Riigikohtu lahendist asjas 1-09-14104 punktist 21 tuleneb, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Ainuüksi süüdimõistetu käitumine vangistuses näitab, et puudub alus arvata, et ta suudab oma käitumist muuta ja seda ka kriminaalhooldusel olles. Distsiplinaarkaristused ning uue kuriteo toimepanemine just vangistuses näitab seda, et süüdimõistetu ei oska oma käitumist juhtida ka range järelevalve tingimustes. Arvestades, et vabaduses on mõjutegureid ja n-ö ahvatlusi oluliselt rohkem kui vangistuses, millega tuleb arvestada, on seda kõrgem oht, et vabaduses süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo. Lisaks ei nähtu, et süüdimõistetule oleks mõju avaldanud läbitud sotsiaalprogramm Viha juhtimine, sest ka peale seda, kus ta on väidetavalt õppinud oma käitumist muutma, on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras allumatuse ning ebaviisaka käitumise eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine D. Kekiševi osas ka midagi sellist tema elutingimustes ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivates tagajärgedes, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Nii on süüdimõistetu ka varem viibinud rehabilitatsioonikeskuses ning tal on olnud võimalus töötada. On positiivne, et süüdimõistetul on sõnas soov muutuda, kuid selle realiseerumine arvestades süüdimõistetu isiku, varasemat käitumist ning käitumist vangistuses, ei ole usutav. Ka ringkonnakohus leiab, et D. Kekiševi puhul ei ole võimalik käesoleval ajal uusi kuritegusid maandada kriminaalhooldusega. Süüdimõistetu on ka varasemalt kriminaalhooldusel olnud, kuid ka määruskaebuses tuuakse välja, et see on ebaõnnestunud. Kriminaalhooldus ja seda koos täiendavate kohustustega oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma. D. Kekišev on näidanud, et ka range järelevalve ei mõjuta teda ning seega ei ole alust arvata, et vaatamata sellele, et sõnas on ta valmis muutuma, oleks põhjust süüdimõistetut taaskord usaldada ja rakendada tema suhtes kriminaalhooldust. Määruskaebus jääb edutuks. 4
27. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal nõustamisele ja määruskaebuse esitamisele kokku 30 minutit, mille eest taotleb tasu summas 32,40 eurot, sh käibemaks 5,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 32,40 eurot hüvitada süüdimõistetul.
28. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-dest 2 ja 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu
29. märtsi 2021 määrus sisuliselt muutmata, kuid sellest tuleb jätta välja põhjendused seoses poolelioleva kriminaalmenetlusega ning õiguskorra kaitsmise huvidega. Täpsustada tuleb ka kehtivate distsiplinaarkaristuste arvu. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5