1-18-6370/73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-18-6370 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Artur Golovilovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Artur Golovilovi (Golovilov; isikukood 39007212243) kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole vandeadvokaat Irina Žurina poolt Artur Golovilovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 146 (ükssada nelikümmend kuus) eurot 40 senti, sh käibemaks 24 (kakskümmend neli) eurot 40 senti.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Artur Golovilovi kanda.
9. Artur Golovilovil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Viru Maakohus karistas 15.10.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6370 Artur Golovilovit KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 3 aasta 6 kuu vangistusega. Kohus suurendas mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.11.
12. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata 1 osa 7 kuu 7 päeva vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 18.04.
13. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldas kohus lisakaristusena Artur Golovilovile sissesõidukeelu Eesti Vabariiki 3 aastaks. Kohtuotsus jõustus 31.10.
14. 1.
15. Viru Maakohus jättis 28.05.
16. a määrusega Artur Golovilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Tartu Ringkonnakohtu 19.08.
17. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärused jõustusid 08.09.
19. Viru Vangla esitas 08.03.2021 Viru Maakohtule materjalid Artur Golovilovi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
20. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Artur Golovilovi tingimisi enne tähtaega vabastamist.
21. Viru Maakohus jättis 25.03.
22. a määrusega Artur Golovilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
23. Maakohus leidis, et arvestades Artur Golovilovi kuriteo toimepanemise asjaolusid (narkokuritegu), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku ning asjaolu, et tegu on väljasaadetavaga, ei ole Artur Golovilovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohus tuvastas, et Artur Golovilovil on 2 kehtivat karistust, distsiplinaarkaristused puuduvad, vabanedes on tal olemas nii elu- kui ka töökoht ning temale on karistusena mh kohaldatud sissesõidukeeldu 3 aastaks pärast vangistuse ärakandmist. Korduv karistatus näitab, et varasemad karistused ei ole süüdimõistetu suhtes eesmärki täitnud. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine on kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Samuti oli tal probleeme käitumiskontrollile allumisega ning kuriteo pani toime katseajal. Maakohtu jaoks ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. 3.
24. Maakohtu hinnangul võib Artur Golovilovil tekkida probleeme KrMS § 426 lg 4 valguses, kuivõrd isik soovib Eesti Vabariiki naasta pärast 3 aasta möödumist, kuid eelmärgitud säte võimaldab karistuse täitmisele pöörata, kui isik naaseb Eesti Vabariiki varem kui 10 aastat. 3.
25. Maakohus leidis, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Ei ole ühtegi alust, miks sellist isikut vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Järele jäänud vangistuse jooksul on võimalik Artur Golovilovil teha järeldusi oma varasemast käitumisest. Maakohus rõhutas, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetu ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Määruskaebus
26. Viru Maakohtu 25.03.
27. a määruse peale esitas määruskaebuse Artur Golovilovi kaitsja Irina Žurina, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada Artur Golovilov tingimisi enne 2 tähtaega või kohaldada KrMS § 426 lg 3 sätted ja saata ta Eesti Vabariigi territooriumilt välja Venemaa Föderatsiooni. 4.
28. Kaitsja leiab, et Artur Golovilovi karistus vastab kuriteo raskusele ja süü suurusele ning tema käitumine vangistuses viibimise ajal näitab, et karistuse eesmärk on täidetud. Iseloomustuses märgitud ohuprognoos annab piisavalt põhjusi lugeda, et Artur Golovilov ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemist. Tegemist on tema esimese vangistusega ning 18.04.2021 saab kantud sellest 3 aastat. Kohus ei ole võtnud arvesse sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist ja selle positiivset tagasisidet. Ka on kohus jõudnud ebaõigesti järeldusele alkoholi- ja narkootiliste ainetega seotud probleemides, kuivõrd meditsiiniosakonna andmetel tal neid sõltuvusi ei ole. 4.
29. Artur Golovilovil on perekonna toetus – head suhted isaga, kes on vabaduses nõus teda materiaalselt toetama. Ka on tal head suhted pruudiga, kellega soovib perekonna luua. Artur Golovilovit ei ole distsiplinaarkorras karistatud, tal on olemas elukoht ja võimalus asuda tööle. Kohus ei ole positiivselt iseloomustavaid asjaolusid arvestanud ja jätnud isiku vabastamata üksnes kuriteo asjaolude tõttu. Artur Golovilov on varasema käitumise hukka mõistnud ja käitunud pika aja jooksul seaduskuulekalt – see annab aluse arvata, et ta suudab ka edaspidi oma käitumist kontrollida ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. 4.
30. Ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe, vaid Artur Golovilovil tuleb alluda kuni karistusaja lõpuni katseaja nõuetele ja kohustustele. Lisaks ei võtnud maakohus seisukohta, kas isiku suhtes loobutakse kontrollnõuete kohaldamisest, kui ta vabastatakse. Artur Golovilov soovib koheselt väljasaatmist, et naasta pärast 3 aasta möödumist Eesti Vabariiki. Kohtu alusetu keeldumine tingimisi ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest mõjub negatiivselt süüdimõistetu paranemisele ja tema edaspidisele resotsialiseerumisele.
31. Tartu Ringkonnakohtu 14.04.
32. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 21.04.
33. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
34. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda Artur Golovilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
35. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
36. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
37. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus küll põhjendamatult tuginenud Artur Golovilovi vabastamata jätmisel asjaolule, et tegemist on isikuga, kellel on pärast vangistuse ärakandmist Eesti Vabariiki sissesõidukeeld kolmeks aastaks ning liigselt rõhutanud, et süüdimõistetul tuleb arvestada võimalusega, et tal tuleb ära kanda kogu reaalne vangistus, kuid kumbki neist ei ole toonud endaga kaasa kinnipeetava ebaõiget vabastamata jätmist. Maakohus on toonud välja kinnipeetavat iseloomustavad positiivsed asjaolud ning vaatamata sellele leidnud, et korduv karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud, kuriteo toimepanemine katseajal ja 3 käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste varasemad rikkumised ei anna alust uskuda, et Artur Golovilov suudab hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Ka määruskaebuses ei ole märgitud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse asuda vastupidisele seisukohale. Nii on kaitsja sisuliselt soovinud, et faktilistele asjaoludele antaks maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea.
38. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
39. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
40. Artur Golovilovit iseloomustavad positiivselt eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. Vabaduses on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Samas ei ole viimaste näol tegemist kuritegude toimepanemise ohtu maandavate teguritega, kuna ka varasemalt olid kõik need olemas, kuid see ei takistanud Artur Golovilovit narkootilisi aineid käitlemast. Seega ei anna ükski neist kaalu tema vabastamisele.
41. Artur Golovilovi kaitsja on määruskaebuses märkinud, et süüdimõistetu on pika aja jooksul käitunud seadusekuulekalt. Ringkonnakohus möönab, et vangistuse jooksul ei ole Artur Golovilov tõesti ühtegi uut kuritegu toime pannud ning ka kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Samas ongi vangla kinnipidamisasutus, kus kehtivad ranged reeglid, mis juba iseenesest aitavad kinnipeetavatel hoiduda õigusvastasest käitumisest. Artur Golovilov kannab kahe kohtuotsuse alusel mõistetud liitkaristust, kuivõrd eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal pani ta toime uue kuriteo. Lisaks tekkisid süüdimõistetul probleemid karistuse kandmisega tingimisi – nii esitati kriminaalasjas nr 1-16-7418 koguni kaks erakorralist ettekannet, sest Artur Golovilov ei suutnud katseajal täita temale määratud nõudeid (registreerimiskohustus) ega kohustusi (korduv alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, hilinenud alkoholi ravikuuri läbimine).
42. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa lähtuda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel vaid Artur Golovilovi käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduses olema seadusekuulekas. Nii puudub ringkonnakohtul usk, et määratav katseaeg ning käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmine oleks seekord edukam eelmisest korrast. Erinevalt vangla tingimustest on vabaduses õiguskorra järgimine oluliselt raskem, see nõuab enesedistsipliini, järjepidevust ja ka soovi alluda riigi kontrollile. Kriminaalhooldus ei ole samastatav vangistusega ning seni kuni püsib risk, et süüdimõistetu ei suuda karistust vabaduses määratud tingimustel kanda ja püsib oht uute kuritegude toimepanemiseks, ei ole tema vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Kuna Artur Golovilov on näidanud, et tingimisi karistuse kandmisega kaasnevate nõuete järgimine on temale keeruline ning ei ole selliseid andmeid, mis kinnitaksid vastupidist, on tõenäosus edukaks katseaja läbimiseks vähene.
43. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et vangla iseloomustuse järgi ei ole Artur Golovilovil tuvastatud ei alkoholi- ega ka narkootiliste ainete sõltuvust. Positiivne on see, et Artur Golovilov on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille tagasiside oli igati hea. Samas on iseloomustusest näha, et tal on olnud alkoholi tarvitamisega probleeme ning 4 narkootilisi aineid tarvitas ta käitlemise kõrvalt ja ka varasemalt. Maakohtu istungil tunnistas kinnipeetav, et enne vangistust töötas ta ehitusfirmades ja sai head palka, kuni hakkas alkoholi ja narkootikume tarvitama. Seega on risk mõnuainete tarvitamiseks olemas. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ainuüksi sotsiaalprogrammi läbimine ei taga, et süüdimõistetu vabanedes suudab hoiduda kuritegusid soodustavate ainete tarvitamisest. Nii näiteks ei takistanud teda alkoholi tarvitamast alkoholi tarvitamise keeld, samuti olid probleemid alkoholiravi läbimisega.
44. Murettekitav on asjaolu, et Artur Golovilov keeldub vanglas töötamisest, mis mh on üheks individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuseks. Nii on iseloomustusest näha, et süüdimõistetu ei soovi vangistuses töötada seetõttu, et teenitav tasu on väike. Kuna Artur Golovilov kannab karistust kuritegude eest, mille ta pani toime mh majandusliku kasu saamise eesmärgil, on kõrgendatud oht, et süüdimõistetu jätkab kuritegeliku eluviisiga, et tagada endale sobiv sissetulek. Kuigi vabanedes on tal olemas töökoht, on näha, et seal ta hakkaks teenima miinimumpalka, mis aga ei pruugi olla piisav, et rahuldada Artur Golovilovi vajadusi. Sellele aga järgneksid taaskord õigusvastased teod.
45. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuigi Artur Golovilovi suhtes esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, ei ole täidetud siiski kõik individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid (töötamine).Uute kuritegude toimepanemise tõenäosust suurendavad mitmeid eespool märgitud tegureid, sh probleemne katseaeg (reegleid eirav käitumine selle jooksul).
46. Vastupidiselt kaitsjale leiab ringkonnakohus, et maakohtul ei olnudki vaja võtta seisukohta KrMS § 426 lg 3 alusel, kuivõrd maakohus leidis, et Artur Golovilov ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Tegemist ei ole alternatiivse võimalusega karistuse kandmiselt ennetähtaegseks vabanemiseks. KrMS § 426 lg 3 kohaldamine aktualiseerub alles pärast vabastamise otsustuse tegemist, s.o siis kui on täidetud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused kinnipeetava vabastamiseks, kuid riigist väljasaatmise tõttu ei ole süüdimõistetul võimalik täita käitumiskontrolliga kaasnevaid tingimusi. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega Artur Golovilovi vabastamata jätmise osas, puudub ka määruskaebemenetluses vajadus selles osas seisukoha võtmiseks.
47. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 1, tuleb Viru Maakohtu
48. märtsi
49. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
50. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 45 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 90 minutit, mille eest küsib ta tasu 146,40 eurot, sh käibemaks 24,40 eurot. 18.
51. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub summas 146,40 eurot, sh käibemaks, kaitsjale väljamõistmisele. 18.
52. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 146,40 eurot hüvitada süüdimõistetul. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5